← Eesti

2-14-54246/35

2-14-54246 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-14-54246 Kohtuasi OÜ Kivimäe Puhkekodu (likvideerimisel) täiendav likvideerimismenetlus Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. a määrus (likvideerija vabastamine ja uue likvideerija määramine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Indrek Lepsoo määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isik OÜ Kivimäe Puhkekodu (likvideerimisel, registrikood 11157118), likvideerija pankrotihaldur Indrek Lepsoo Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. novembri
  7. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-
  9. Indrek Lepsoo määruskaebus rahuldada.
  10. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta OÜ Kivimäe Puhkekodu (likvideerimisel) kanda. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. OÜ Fedeta Invest esitas
  12. juulil 2014 avalduse, milles palus algatada Harju Maakohtu
  13. märtsi
  14. a määrusega sundlõpetatud ja registrist kustutatud OÜ Kivimäe Puhkekodu (puudutatud isik) täiendava likvideerimismenetluse, sest puudutatud isikule kuulus registrist kustutamise hetkel mõtteline osa kinnisasjast, mille müügist saadud rahaga saab rahuldada võlausaldajate nõuded ja ülejäänud raha jagada puudutatud isiku osanike vahel.
  15. Harju Maakohus rahuldas
  16. augusti
  17. a määrusega OÜ Fedeta Invest (avaldaja) avalduse OÜ Kivimäe Puhkekodu (puudutatud isik) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja määras puudutatud isiku likvideerijaks Indrek Lepsoo (likvideerija).
  19. novembril 2015 palus maakohus esitada likvideerijal
  20. detsembril 2015 aruande likvideerimismenetluses seni tehtud toimingute kohta.
  21. Likvideerija palus aruande esitamise tähtaega pikendada, maakohus pikendas seda ja likvideerija esitas
  22. detsembril 2015 aruande tehtud toimingute kohta. Aruande kohaselt on likvideerimismenetluses esitatud seitse nõuet kogusummas 161 884 eurot 67 senti, mis on likvideerija hinnangul suuremas osas aegunud või vaieldavad. Puudutatud isikule kuulub Pärnus Sillutise tn 6 asuva kinnisasja kaasomandist 13031/14368 suurune osa, millele on seatud kaks hüpoteeki: esimesel järjekohal on hüpoteek AS Rubla kasuks summas 25 000 000 krooni (1 597 791 eurot 21 senti) ja teisel järjekohal hüpoteek OÜ HJ & Partnerid kasuks summas 69 461 eurot. AS Rubla ei ole oma nõuet likvideerijale esitanud. Puudutatud isiku vara katab eeldatavasti tema kohustused, kui AS-il Rubla hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole. Kui hiljemalt
  23. a kevadeks kokkuleppeid võlausaldajatega ei saavutata, esitab likvideerija avalduse puudutatud isiku pankroti väljakuulutamiseks.
  24. Maakohus palus likvideerijal esitada
  25. aprillil likvideerimismenetluse käigu ja tehtud toimingute kohta. 2016 järgmise aruande
  26. Likvideerija esitas
  27. aprillil 2016 maakohtule teise aruande. Aruande kohaselt ei soovi võlausaldajad algatada puudutatud isiku pankrotimenetlust ning on eraldanud raha, mille arvel on likvideerija tellinud eksperthinnangu puudutatud isikule kuuluva kinnisasja kaasomandi osa väärtuse väljaselgitamiseks. Eksperthinnang valmib
  28. mail
  29. Kinnisasja väärtusest sõltub kas selle müügist saadav raha katab puudutatud isiku kohustused või tuleb esitada pankrotiavaldus. Kinnisasja müüki on seni takistanud AS-i Rubla kasuks seatud hüpoteek, mis teadaolevalt nõudeid ei taga.
  30. Maakohus palus likvideerijal esitada
  31. juunil likvideerimismenetluse käigu ja tehtud toimingute kohta. 2016 järgmise aruande
  32. Likvideerija esitas
  33. juunil 2016 kolmanda aruande. Aruande kohaselt on eksperthinnangu järgi puudutatud isikule kuuluva kaasomandiosa väärtus 500 000 eurot. Kuna nõudeid on esitatud kokku 161 884 eurot 67 senti, siis katab vara teadaolevad kohustused ja pankrotiavalduse esitamiseks ei ole alust. Likvideerija on püüdnud leida võimalusi vara müügiks ning sõlmis vara müümiseks maakleriteenuse lepingu. Eelduslikult õnnestub vara realiseerida
  34. aasta lõpuks, mistõttu palus likvideerija määrata uue aruande esitamise tähtaja
  35. detsembriks 2016 või
  36. a alguseks. 2
  37. Maakohus palus likvideerijal esitada hiljemalt
  38. juulil 2016 vastused kohtu küsimustele seoses AS-i Rubla kasuks seatud hüpoteegi ja võimalike nõuetega, sh selgitada, kas kinnisasja väärtuse määramisel on arvestatud hüpoteeki.
  39. Likvideerija selgitas kohtule
  40. juulil 2016, et AS Rubla on likvideerimisel, selle likvideerijaks on OK, kes ei ole puudutatud isiku likvideerimismenetluses nõuet esitanud, kuid ei ole ka kirjalikult kinnitanud nõude puudumist. Likvideerija tegeleb kinnisasja müügiga, kuid arvestades selle eripära (ajalooline hoone, kultuurimälestis) on müük tavapärasest keerulisem. Puudutatud isiku osanikud ja kõik suurimad võlausaldajad avaldasid soovi leppida vara müük kokku kohtuväliselt. Hinnangu koostamisel ei ole arvestatud hüpoteekidega.
  41. Maakohus selgitas
  42. augustil 2016 likvideerijale, et olukorras, kus on ebaselge, kas ja kui suurt nõuet tagab AS-i Rubla kasuks seatud hüpoteek, on kaasomandiosa müük vähetõenäoline. Kohus palus likvideerijal pöörduda nõude olemasolu ja ulatuse selgitamiseks kirjalikult AS-i Rubla poole ning teatada, kas likvideerija on teinud AS-ile Rubla kirjalikke järelepärimisi ja need järelepärimised kohtule saata. Juhul kui likvideerija ei saa AS-ilt Rubla oma pöördumisele vastust, tuleb likvideerijal selgitada, kuidas ta kavatseb toimida, et kustutada AS-i Rubla kasuks seatud hüpoteek puudutatud isiku kaasomandi osalt.
  43. Likvideerija vastas
  44. augustil 2016 maakohtule, et on pöördunud AS-i Rubla poole nii tähitud kirjaga, e-postiga kui telefoni teel. AS-ilt Rubla saabus
  45. augustil 2016 e-kiri, mille kohaselt ei ole AS Rubla nõus hüpoteeki praegu kustutama, kuid ei näe vajadust puudutatud isiku pankrotimenetlust algatada. AS-i Rubla likvideerija märkis, et võimalik on kokkulepe puudutatud isiku ühe osanikuga selliselt, et puudutatud isikule kuuluv kaasomandiosa jagatakse reaalosadeks ning tekkivate kinnistute arvelt rahuldatakse võlausaldajate põhjendatud nõuded. Vastavad läbirääkimised algatab AS Rubla. Likvideerija selgitas oma vastuses kohtule täiendavalt, et hüpoteegi kustutamise küsimus on võimalik lahendada müügitehingu eel või vastavalt AS-i Rubla pakutule. Hüpoteek ei takista müügitehingut Likvideerija saab vajadusel esitada kohtule hagi hüpoteegi kustutamiseks või omanikuhüpoteegiks muutmiseks. Kõik puudutatud isiku võlausaldajad on omavahel seotud ning likvideerimismenetluse saab lõpetada kompromissiga. Kui kokkulepet ja lahendust olemasolevale varale võimaliku ostja leidmisel või jagamisel ei saavutata, esitab likvideerija pankrotiavalduse.
  46. Maakohus palus
  47. septembril 2016 likvideerijal esitada hiljemalt
  48. oktoobriks 2016 kohtule oma seisukoha AS-i Rubla nõude olemasolu kohta ning teate pankrotiavalduse või hagi esitamise kohta. Kohus selgitas likvideerijale, et mõistlik aeg
  49. augustil 2014 alustatud likvideerimismenetluse lõpetamiseks on möödunud, likvideerija aruannetest ei ole üheselt arusaadav, miks on likvideerimismenetlus lõpetamata ning likvideerija ei ole veennud kohut, et see õnnestub lõpetada
  50. aasta lõpuks või
  51. aasta alguseks. Likvideerijal on kohustus selgitada välja likvideeritava osaühingu vara koosseis ning esitada vajadusel pankrotiavaldus, kuid likvideerija ei ole välja selgitanud, kas AS-il Rubla on puudutatud isiku vastu nõue või mitte. Seetõttu ei ole välistatud, et puudutatud isik on maksejõuetu. Likvideerijal tuleb kujundada seisukoht, kas ja millises suuruses on AS-il Rubla puudutatud isiku vastu nõue. Kui nõue on olemas ning selle suurus ületab puudutatud isiku vara väärtuse, tuleb likvideerijal esitada pankrotiavaldus. Kui AS-il Rubla nõue puudub, tuleb likvideerijal esitada AS Rubla vastu hagi nõudmaks hüpoteegi kustutamiseks vajalike tahteavalduste andmist. Kohus hoiatas likvideerijat, et juhul kui likvideerija nimetatud tähtpäevaks pankrotiavalduse või hagi esitamisest ei teata, kaalub kohus likvideerija tagasi kutsumist. 3
  52. Likvideerija vastas
  53. oktoobril 2016 maakohtule, et puudutatud isiku võlausaldajad ja hüpoteegipidajad on saavutanud kokkuleppe, mille eesmärgiks on puudutatud isiku ainuomandisse jääva vara võõrandamine Averon Varahalduse OÜ-le ning HJ & Partnerid OÜ-le selliselt, et viidatud tehingu käigus võtavad vastavalt kavatsuste protokollis toodule vara omandajad üle puudutatud isiku kohustused, saavutamaks olukorda, kus puudutatud isikul puuduvad nii vara kui mistahes kohustused lepingupoolte ja/või kolmandate isikute ees. AS-i Rubla likvideerija kinnitas kokkuleppe sündimist. Seega puudub vajadus esitada kohtusse hagi või pankrotiavaldus. Likvideerija esitab kohtule viivitamatult info, kui tehing saab tehtud ning likvideerija esitas äriregistrile avalduse puudutatud isiku kustutamiseks. Likvideerija esitas maakohtule dokumendi nimega „Kavatsuste protokoll kinnistu jagamiseks, võõrandamiseks ja võlausaldajate nõusolekud OÜ Kivimäe Puhkekodu kohustuste ülevõtmiseks“. Nimetatud dokumendist nähtuvalt soovivad kaasomanikud, sh puudutatud isik, jagada kaasomandis oleva kinnistu kolmeks eraldi kinnistuks. Ette on nähtud ka kavatsused tekkivate uute kinnistute koormamiseks, võõrandamiseks, erinevate puudutatud isikute kohustuste ülevõtmiseks.
  54. Maakohus palus
  55. oktoobril 2016, et likvideerija teataks viivitamata, millal saab viidatud tehing tehtud. Likvideerija ei vastanud kohtule.
  56. Maakohus teatas
  57. novembril 2016 võlausaldajatele, et kaalub likvideerija tagasikutsumist ning tegi võlausaldajatele ettepaneku tasuda likvideerimismenetluse jätkamiseks kohtu deposiiti tagatis 1000 eurot.
  58. Võlausaldajad HJ Partnerid ja Moloko Invest OÜ (kes omandas OÜ Fedata Invest, OK ja Averon Varahalduse OÜ nõuded) tasusid tagatise. Moloko Invest OÜ seaduslik esindaja HK kinnitas, et võlausaldajad puudutatud isiku likvideerija tegevusega väga rahul ja nad paluvad likvideerijat mitte tagasi kutsuda. Likvideerimismenetlus on veninud võlausaldajate tõttu, kuid praeguseks on võlausaldajad, puudutatud isiku likvideerija ja AS-i Rubla likvideerija sõlminud kavatsuste protokolli kinnisasja jagamiseks ja võõrandamiseks ning võlausaldajad on andnud nõusoleku puudutatud isiku kohustuste üleminekuks. Seega on osapooled saavutanud kokkuleppe ning likvideerija tagasikutsumine tõenäoliselt üksnes pidurdaks likvideerimist.
  59. Likvideerija selgitas
  60. novembril 2016 kohtule, et likvideerimismenetlus ei ole veninu likvideerida tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kuna kokkulepped on sõlmitud, on võimalik likvideerimismenetlus lõpetada sellel aastal. Likvideerija vahetamine takistab likvideerimismenetluse lõpetamist ja tekitab asjatuid kulusid. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
  61. Maakohus vabastas
  62. novembri
  63. a määrusega ametisse määratud likvideerija ning määras puudutatud isikule uue likvideerija. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb puudutatud isikule määratud likvideerija ametist TsMS § 447² lg 2 ja § 604 lg 5 alusel vabastada, kuna ta on jätnud puudutatud isiku likvideerimismenetluse mõistliku aja jooksul läbi viimata, rikkunud kohtu poolt määratud likvideerija aruandmise kohustust, jätnud välja selgitamata puudutatud isiku vara koosseisu ning eiranud likvideerimismenetluse läbiviimisel kohtu korraldusi. 4 Likvideerija selgitustest ei nähtu, mis on takistanud menetluse lõpule viimist mõistliku aja jooksul. Likvideerija on pidanud väidetavalt võlausaldajatega läbirääkimisi, kuid nimetatud läbirääkimised on viinud üksnes nn kavatsuste protokolli allkirjastamiseni. Selle protokolliga ei ole ükski osapool võtnud endale ühtegi siduvat kohustust, sest kinnisasja jagamist, koormamist ja võõrandamist puudutav tehing peab AÕS (asjaõigusseadus) § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Protokoll on esitatud kohtule pärast seda, kui kohus asus aktiivselt likvideerimismenetluse käigu üle selgitusi nõudma. Alguses väitis likvideerija kohtule, et valmistab ette puudutatud isikule kuuluva kinnisasja kaasomandi osa müüki ega teatanud kohtule kinnisasja kui terviku jagamise kavatsusest. Likvideerija selgitused ei ole olnud järjepidevad: esmalt pidi likvideerija esitama pankrotiavalduse hiljemalt
  64. a kevadeks, siis oli tegevuse jätkamiseks vaja oodata eksperthinnangu tulemust, seejärel sõlmis likvideerija väidetavalt maakleriteenuse lepingu vara müümiseks (müük pidi toimuma
  65. a lõpuks), nüüd aga soovivad võlausaldajad ja kaasomanikud väidetavalt hoopis kinnisasja jagada ja puudutatud isiku kohustused üle võtta. Kohtule jääb arusaamatuks, miks on sõlmitud üksnes kavatsuste protokoll, mida plaanitakse ellu viia, kuid ühtegi reaalset tehingut ei ole tehtud. Seetõttu kahtleb kohus sügavalt, et puudutatud isiku vara võõrandatakse ja kohustused täidetakse kavatsuste protokollis märgitud viisil. Likvideerija ei ole andnud kohtule nõuetekohaselt aru AS-i Rubla kasuks seatud hüpoteegi kohta. Esiteks väitis likvideerija, et hüpoteek likvideerijale teadaolevalt ühtegi nõuet ei taga. Hüpoteek on siiski takistanud puudutatud isiku kaasomandiosa müüki. Seejärel asus likvideerija seisukohale, et hüpoteek müüki otseselt ei takista, hüpoteegi püsimine varal ei ole probleem, kuna kõik võlausaldajad on omavahel seotud. Likvideerija ei vastanud kohtu nõudmisele kujundada seisukoht, kas ja millises ulatuses on AS-il Rubla puudutatud isiku vastu nõue. Likvideerija on allkirjastanud kavatsuste protokolli, mille kohaselt moodustatavat kinnistut I jääb koormama AS-i Rubla kasuks seatud hüpoteek. Seega on likvideerija mingis ulatuses AS-i Rubla nõuet aktsepteerinud. Eeltoodut arvestades on likvideerija vastuoluliste ja ebajärjekindlate selgituste esitamisega oma usaldusväärsuse kohtu silmis minetanud. Asjaolu, mida likvideerija on rõhutanud, et kõik puudutatud isiku võlausaldajad on omavahel rohkem või vähem seotud, ei tähenda, et likvideerimismenetlust võiks läbi viia läbipaistmatult. Likvideerija on jätnud täitmata ka ÄS (äriseadustik) § 209 lg-st 2 tuleneva kohustuse selgitada välja likvideeritava ühingu vara koosseis. Likvideerija ei ole välja selgitanud, kas AS-i Rubla kasuks seatud hüpoteek tagab mingit reaalset olemasolevat nõuet ja kui, siis kui suur see nõue on. Tulenevalt nimetatud kohustuse rikkumisest võib olla rikutud ka ÄS §-st 210 tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus. Kohtule ei ole usutavad likvideerija väited selle kohta, et AS Rubla küll võlausaldajana peab likvideerijaga pidevalt läbirääkimisi ja allkirjastab isegi nn kavatsuste protokolli, kuid keeldub avaldamast, kas tal on puudutatud isiku vastu nõue. Isegi kui see nii oleks, on kohus andnud likvideerijale
  66. septembril 2016 selge korralduse kujundada seisukoht AS-i Rubla nõude olemasolu või puudumise kohta ning esitada hiljemalt
  67. oktoobriks 2016 vastavalt hagi AS Rubla vastu nõudes tahteavalduste andmiseks kohustamist (kui likvideerija on seisukohal, et AS-il Rubla hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole) või puudutatud isiku pankrotiavaldus (likvideerija esitatu kohaselt kui nõue on olemas, ületab see puudutatud isiku vara väärtuse). Likvideerija ei ole hagi ega pankrotiavaldust esitanud, märkides, et selleks vajadus puudub, eirates sellega kohtu korraldust. Likvideerija jättis 5 täitmata ka kohtu
  68. oktoobri
  69. a korralduse teatada viivitamatult, millal saab
  70. oktoobril 2016 väidetud tehing tehtud. Määruskaebus ja puudutatud isikute seisukohad
  71. Likvideerija esitas
  72. detsembril 2016 maakohtu määruse peale määruskaebuse, palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt sekkus kohus lubamatult likvideerimismenetlusse ja asus ise likvideerija asemel likvideerimismenetlust läbi viima, sh nõudis likvideerijalt selliste toimingute tegemist, mis ei ole võlausaldajate huvides ja mida võlausaldajad ei ole soovinud. Kohtu etteheited likvideerija tegevusele on ebaõiged ja alusetud. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks ei sätesta äriseadustik tähtaega ning mõistlik aeg ei ole möödunud, sest võlausaldajad on soovinud pidada läbirääkimisi ning ongi jõudnud läbirääkimiste tulemusena ühisele arusaamale lõpetada likvideerimismenetlus kokkuleppel. Kavatsuste protokollist nähtub, et plaanis on õiguslikult keskmisest keerukam tehingute kompleks, mistõttu ei saa läbirääkimistele kulunud aega pidada ebamõistlikuks. Kohtu kahtlused, et lepingut ei sõlmita, on alusetud. Samuti on alusetu ja arusaamatu kohtu etteheide likvideerijale selle kohta, et kinnisasjaga seotud plaanid on vahepeal läbirääkimiste tulemusena muutunud. Likvideerija hinnangul on kokkuleppel likvideerimine kõiki lahendusvariante kaaludes kõige kiirem ja efektiivsem võimalus likvideerimise läbiviimiseks, kuid kohus on asunud sellele vastu töötama. Likvideerija on täitnud aruandluskohustust. Asjaolu, et likvideerimise käigus asjaolud muutuvad ja plaanides tuleb teha korrektuure, ei tähenda, et likvideerija ei oleks olnud järjepidev või ei oleks oma aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud. Likvideerija on andnud kohtule teada kõigist olulistest asjaoludest, sh AS-i Rubla nõude kohta sellist informatsiooni, mis likvideerijal oli. Asjaolu, et AS Rubla keeldus selgelt oma nõude kohta seisukohta väljendamast, ei ole likvideerija rikkumine. Menetluse käik on olnud kõigile võlausaldajatele arusaadav. Likvideerija selgitas seaduse kohaselt välja võlausaldajate nõuded. Asjaolu, et AS Rubla oma nõuet ei esitanud, ei tähenda seda, et likvideerija oleks pidanud nõudma seda viimaselt. Seega ei ole likvideerija jätnud nõudeid välja selgitamata. Likvideerija ei ole rikkunud ka pankrotiavalduse esitamise kohustust, sest puudutatud isiku kinnisasja väärtus ületab tema vastu esitatud nõuete väärtust. Likvideerija ei pidanud täitma kohtu selliseid korraldusi, millega kohus sekkus lubamatult likvideerimismenetlusse, sh korraldus kujundada seisukoht AS-i Rubla nõude kohta, esitada hagi hüpoteegi kustutamiseks või esitada pankrotiavaldus. Selline sekkumine ei ole kooskõlas likvideerija õigusliku positsiooni ning kohtuliku järelevalve olemusega. Likvideerijal on likvideerimise läbiviimisel suur diskretsiooniõigus – likvideerijal on juhatuse liikme õigused ja kohustused (ÄS § 209 lõige 1) ning ta vastutab sarnaselt juhatuse liikmega (ÄS § 220). Kui likvideerija tegevus on suunatud äriühingu tegevuse lõpetamisele ning likvideerija ei riku mõnda seaduses selgesõnaliselt sätestatud kohustust (nt ÄS § 212), ei saa kohus likvideerija kaalutlusõigusesse oma korraldustega sekkuda. Kohtu teostatav järelevalve maht ning selle kaudu likvideerimismenetlusse sekkumine peab olema kooskõlas likvideerimismenetluse olemusega. Kohus ei saa oma korraldustega hakata võlausaldajatele ja likvideeritavale ühingule peale suruma toiminguid ja lahendusi, mida võlausaldajad ja likvideeritav ühing 6 peavad oma huvisid rikkuvaks, ebaotstarbekaks ja likvideerimismenetluse tulemust kahjustavaks.
  73. Võlausaldajad ei ole määruskaebuse kohta oma seisukohti esitanud.
  74. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  75. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited on põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada.
  76. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõistnud vääralt TsMS §-s 477² sätestatud kohtuliku järelevalve olemust ja on seetõttu ületanud TsMS § 477² lg 2 ja § 604 lg 5 alusel likvideerijat ametist vabastades diskretsiooni piire.
  77. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et kui kohus on määranud likvideerija, teostab kohus TsMS § 477² lg 1 järgi tema üle ka järelevalvet. Viidatud sätte järgi võib kohus selleks mh anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Likvideerijale korraldusi andes peab kohus siiski arvestama likvideerimismenetluse eripära ning seda, et likvideerimismenetlust viib läbi ning ühingu likvideerimiseks vajalikud otsustused teeb siiski likvideerija vastavalt seadusele. Kui kohtu määratud isik, sh likvideerija ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus teda TsMS § 477² lg 2 I lause järgi trahvida või isiku ametist vabastada. Ka ÄS § 207 lg 2 ja TsMS § 604 lg 5 järgi võib kohus enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda (omal algatusel vabastada) ja määrata uue likvideerija. Eeltoodu annab kohtule küll õiguse otsustada likvideerija vahetamise üle, kuid ei tähenda seda, et kohus saaks seda teha meelevaldselt. Tegemist on kohtu kaalutlusotsustusega, mis tähendab seda, et kohtu otsustus peab kõiki asjaolusid arvestades olema eesmärgipärane (abinõu peab aitama kaasa nõuetekohase ja takistusteta likvideerimismenetluse läbiviimisele) ja proportsionaalne (abinõu peab vastama likvideerija minetuste raskusele).
  78. Praeguses asjas heitis maakohus likvideerijale ette, et ta on jätnud puudutatud isiku likvideerimismenetluse mõistliku aja jooksul läbi viimata, rikkunud kohtu määratud aruande esitamise kohustust, jätnud välja selgitamata puudutatud isiku vara koosseisu (võimalik, et ka esitamata pankrotiavalduse) ning eiranud likvideerimismenetluse läbiviimisel kohtu korraldusi, mille tõttu on likvideerija kaotanud maakohtu usalduse. Seejuures on maakohus küll põhjendanud, millistel asjaoludel ta sellistele järeldustele jõudis, kuid maakohtu järeldused on ekslikud. Kolleegiumi hinnangul ei ole likvideerija rikkunud oma kohustusi sellisel määral, et see annaks alust likvideerija ametist vabastada. Likvideerijale võib küll ette heita likvideerimismenetluse viibimist enne kohtu esimest järelepärimist, kuid alates maakohtu esimesest järelepärimisest ei ole likvideerija ringkonnakohtu hinnangul oma kohustusi likvideerimismenetlust läbi viies maakohtu väidetud viisil rikkunud. Likvideerija on selgitanud tähtaegselt välja võlausaldajate nõuded ja puudutatud isikule kuuluva vara. Nende 7 andmete põhjal ei olnud likvideerijal kohustust esitada pankrotiavaldust, kuna puudutatud isiku kinnisasja väärtus ületas võlausaldajate nõuete kogusummat. Asjaolu, et likvideerija lähtus võlausaldajate soovist lahendada likvideerimisel esile kerkivad küsimused võlausaldajate kokkuleppel ja võimaldas pidada võlausaldajatel, osanikel ja hüpoteegipidajatel läbirääkimisi kõiki osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks, ei tähenda seda, et likvideerija ei oleks täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt või oleks seda tehes ületanud mõistliku aja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Samuti ei saa likvideerijale ette heita seda, et läbirääkimiste käigus on võlausaldajad ja teised asjast puudutatud isikud leidnud uusi lahendusi ühingu likvideerimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Likvideerija on kõigist arengutest maakohtule nõuetekohaselt teada andnud ning kohtu korraldusi vajalikul määral täitnud. Asjaolu, et likvideerija ei vastanud maakohtu
  79. oktoobri
  80. a küsimusele, millal sõlmivad kõik asjaosalised kokkuleppe, ei ole selline rikkumine, mis annaks alust likvideerija ametist vabastada. Pealegi on võlausaldajad esitanud kohtule
  81. novembril 2016 allkirjastatud kavatsuste protokolli. Seega ei ole likvideerija jätnud oma kohustusi täitmata ega rikkunud kohtu korraldusi määral, mis võiks anda alust likvideerija vabastada.
  82. Lisaks on maakohus jätnud likvideerija vabastamise üle otsustades arvestamata, et võlausaldajad on kinnitanud kohtule oma soovi jätkata likvideerimismenetlust sama likvideerijaga ja palunud võimaldada puudutatud isiku likvideerida kõigi osapoolte kokkuleppe kohaselt. Kokkuleppe saavutamise kohta on maakohtule esitatud kõigi osapoolte allkirjastatud kavatsuste protokoll, millest nähtub, et osapooled on sisuliselt kokkuleppe ühingu likvideerimise kohta saavutanud. Arvestades eeltoodut on maakohus jätnud võlausaldajate huvid arvestamata ja kaalumata, kas likvideerija vabastamine on kõiki asjaolusid arvestades kohane abinõu likvideerimismenetluse nõuetekohaseks ja tõhusaks läbiviimiseks.
  83. Neil kaalutlustel ei olnud ringkonnakohtu hinnangul likvideerija vabastamine praeguses asjas eesmärgipärane ega proportsionaalne abinõu, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada ja maakohtu määrus tühistada. TsMS § 172 lg 6 I lause järgi jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud puudutatud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.