) ei keela kontrolliperioodi laiendamist. Maksuhalduri õigus laiendada läbiviidava üksikjuhtumi kontrolli ulatust on identne maksuhalduri õigusega alustada maksukohustuslase suhtes üksikjuhtumi kontrolli.
ei näe üksikjuhtumi kontrollimenetluse alustamiseks ette eraldi menetluskorda, mistõttu võib maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest. Samuti ei tulene
-st keeldu viia kontrollimenetlust üheaegselt läbi mitme maksustamisperioodi osas. Asjaolu, kas mitut maksustamisperioodi kontrollitakse ühes või mitmes maksumenetluses, ei saa iseenesest maksukohustuslase õigusi rikkuda. Maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse alusel, milliseid isikuid ja perioode ta kontrollib ega pea valikut põhjendama või maksukohustuslast enne kontrollimenetluse alustamist menetlusse kaasama. Maksuhaldur ei pidanud esitama täpseid selgitusi, milliste andmete ja dokumentide alusel kaebaja majandustegevust analüüsiti, ega küsima kaebajalt luba. Kaebajal on õigus taotleda maksuhaldurilt vajadusel täiendavat teavet ning tutvuda maksumenetluses kogutud tõenditega. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mis viitaksid revisjoni läbiviimisele. Revisjoni käigus kontrollitakse maksumaksja tegevust tervikuna. Kaebaja suhtes läbi viidav kontroll ei vastanud revisjoni tunnustele: MTA ei teatanud sellest ette vähemalt seitse päeva ja see ei 2 2 toimunud maksumaksja juures. Korralduses on öeldud, et alustatud on kontrolli OÜ ISCG käibemaksuarvestuse osas kindlal perioodil. Puuduvad viited sellele, et MTA viis varjatult läbi revisjoni. Kaebaja suhtes läbiviidud kontrollimenetlus ei ole olnud kauakestev ja järjepidev. Kaebajal on kontrollimenetluses kaasaaitamiskohustus. See tähendab aktiivset menetluses osalemise ja nõutud dokumentide esitamise kohustust ka olukorras, kus maksumenetlus toob kaasa ajakulu või muid ebamugavusi ning võib lõppeda maksukohustuslasele koormava haldusaktiga. Kuna kaebus on üldsõnaline ning selles ei ole välja toodud, milline konkreetne korralduses loetletud nõue ja miks kaebajat põhjendamatult koormab, ei ole kaebaja väited kontrollitavad. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja motiveeritud ning vastab nõuetele. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui üksikjuhtumi kontrollimenetlust on alustatud, on selle raames õigus nõuda ka maksumenetluses tähtsust omavat teavet ja dokumente (kohtuasjad 33-1-46-14, 3-15-64). Kohtu seisukoht 4.
lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust, jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, nõuda sisse maksuvõlad ning kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.
lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.
lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks (§ 60–72) ja üldkontrolliks ehk revisjoniks (§ 73–81).
lg 1 alusel on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
lg 1 kohaselt otsustab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest lähtudes, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.
lg 4 sätestab, et eeltoodud kohustuse kohta antakse kirjalik korraldus, kui nõue on adresseeritud kolmandale isikule või kui adressaat või tema esindaja kutsutakse kohustuse täitmiseks maksuhalduri ametiruumidesse või kui maksukohustuslane ei ole varasemat nõuet täitnud või muudel juhtudel, kui maksuhaldur peab seda vajalikuks.
ei sätesta vaidlustatud korraldusele peale selle kirjalikult vormistamise nõude muid vormi- ega sisunõudeid. Kohtu hinnangul on maksukohustuslaselt dokumentide nõudmisel piisavaks põhjenduseks see, et MTA on algatanud kontrollimenetluse. See põhjendus on vaidlustatud korralduses ka ära toodud. MTA on korralduses arusaadavalt selgitanud, millise menetluse raames ja millist teavet vajatakse. Käibemaksuseaduse § 27 lg 1 ja 12 alusel esitab maksukohustuslane käibemaksu deklareerimisel MTA-le kokkuvõtvad arvulised andmed - kui suur oli vastava kuu käive, käibemaks ja sisendkäibemaks kokku - ning andmed arvete kohta, mille kogusumma oli ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. See tähendab, et käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks tuleb MTA-l paratamatult alustada teabe ja dokumentide nõudmisest. Korralduse täpsem põhjendamine selles maksumenetluse staadiumis ei ole võimalik ja sellist kohustust ei tulene ka seadusest. Praeguses asjas ei ole tegemist ka olukorraga, kus MTA nõuaks kaebajalt dokumente, mis ilmselgelt ei saa olla seotud käibemaksu arvestamise ja tasumisega. Ka kaebaja ei ole esitanud täpsemaid põhjendusi, miks on mingi konkreetse dokumendi või dokumentide liigi nõudmine põhjendamatu. 4 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.