TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-52738 Otsuse kuupäev 18. november 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Üllar Neemranna (Neemrand) kaebus PRIA 14.01

) § 23 lg 4 alusel kehtestatud õigusaktile ning § 23 lg 3 kohaselt avaldatud kohustuslikele majandamisnõuetele.

§ 23

lg 4 alusel kehtestatud õigusakt on vastu võetud põllumajandusministri 17.02.2010 määrusega nr 11 Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord (edaspidi Määrus nr 11).

1. Kaebaja hinnangul ei selgu otsustest, milliste Määruses nr 11 sätestatud nõuete rikkumist kaebajale ette heidetakse ning otsustes puudub igasugune viide Määrusele nr 11 paragrahvi täpsusega, samuti ei selgu rikkumise sisu vaidlustatavate otsuste kirjeldavast osast.
2. Vaidlusaluste otsuste kohaselt „Võttes aluseks eelnimetatud õigusaktid ja esitatud taotlused ning arvestades taotlejatele kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumistega ja otsuse lisas esitatud põhjendustega /…/“. Seega on ebaõige PRIA väide, et otsustes on viidatud justnimelt heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollaktile. Esmalt esitati kaebajale tutvumiseks hoopis poollooduslike alade hooldamisnõuete kontrollaruanne ning selle lisana toetuse nõuete kontrollakt, mistõttu jääb selgusetuks, kuidas pidi kaebaja aru saama, kas üldse ja milline kontrollaruanne või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumine on konkreetselt kaebaja suhtes tehtud otsuse aluseks. 2
3. Kaebaja hinnangul ei ole PRIA otsuse tegemisel teostanud diskretsiooni. Kõnealusest kontrollaktist nähtub üksnes see, et kaebaja kooslusel 47654052442 ala nr 13 oli väidetavalt alakarjatatud. Kontrollaktis puudub igasugune motivatsioon, mille alusel on antud hinnang rikkumisele; akt sisaldab üksnes kolme numbrilist näitajat. Samuti ei ole kontrollakti koostanud isik üldse kaebaja kooslusi kontrollinud, vaid akt tugineb poollooduslike alade kontrolli tulemusel, mida seejuures viis läbi Keskkonnaamet.
4. Vaidlustatavates otsustes ning otsustes viidatud kontrollaktis puuduvad nii haldusaktide andmise faktilised kui ka õiguslikud alused. PRIA otsused sisaldavad üksnes viiteid erinevatele õigusaktidele ja konkretiseerimata kontrollaruannetele ja muudele dokumentidele.
5. Üks ja seesama faktiline asjaolu (väidetav mittenõuetekohane karjatamine) ei saa samaaegselt tähendada kahe erineva tingimuse rikkumist, mida seejuures kontrollivad erinevad asutused. PRIA ei ole heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakti aluseks olevaid asjaolusid kontrollinud ega hinnanud ning akt tugineb vaid poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruandel. Kaebaja rõhutab, et ainuüksi määruse nr 19 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013 § 3 lg 5 ja § 4 lg 2 nähtub, et rohumaa hooldamise kohustus ei ole samastatav põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmise kohustusega. Samuti teostavad kõnealuste nõuete täitmise üle kontrolli erinevad isikud.
6. Kaebaja hinnangul ei ole PRIA-l võimalik arvestada Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialisti poolt koostatud kontrollaruandega, kuivõrd kontroll on teostatud ja aruanne koostatud selleks õigustamata isiku poolt (

§ 25). 16.

Kaebaja ei nõustu kontrollaruandes esitatud etteheitega, et ta rikkus rohumaa hooldamise kohustust. Kaebaja hinnangul on Keskkonnaameti kontrollaruannetes toodud järeldused ennatlikud, pealiskaudsed ja spekulatiivsed. 16.1.Kontrollaktist ei selgu, kust tuleneb nõue, et ala on nõuetekohaselt hooldatud, kui vähemalt 30% alast on madalmurune. Määruses nr 11 on välja toodud üksnes loomkoormus, mitte miinimum 30% alapõhine madalmurususe nõue. 16.2.Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013 käskkirjaga on kinnitatud Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse raames hekseldamiseks loa andmise ning kohapealse kontrolli läbiviimise juhendi

1. Kaebaja hinnangul on tegemist siseaktiga ning seetõttu ei ole sellega võimalik panna taotlejatele täiendavaid kohustusi võrreldes seadusega. Lisaks sai kaebaja juhendi olemasolust teada pärast kontrollaruande saamist. 16.3.Arusaamatuks jääb, mille alusel on toimunud karjatatud ala suuruse ning rikkumise ulatuse tuvastamine, kuna kontrollaktidest nähtub, et kontrolli käigus alasid ei mõõdetud. Seega ei ole selge, kuidas on tuvastatud madalmurususe protsent alast. 16.4.Kontrollaruannetes on märgitud, et osa kontrollitud alasid „ei ole täies ulatuses nõuetekohaselt karjatatud“. Seejärel, et „Osa alast on ilmselt karjatamata“. Haldusorgani poolt pelgalt spekulatsioonidele või tõenäosusele tuginedes toetuste vähendamine ei ole lubatav ega põhjendatud. 3 16.5.Keskkonnaamet ei ole maaüksuse kontrollimisel arvestanud
2. a klimaatiliste tingimustega, mil olid suured sademete hulgad. 16.6.PRIA ega Keskkonnaamet ei ole kaebajalt küsinud mingeid seletusi ega täiendavaid tõendeid, et veenduda ala piisavas karjatatuses. 13.01.2014 esitas kaebaja omal algatusel PRIA-le kaebaja põlluraamatu, millest nähtub, et kaebaja on täitnud kohustuse karjatada piisava loomkoormusega. 16.7.Rikkumise ulatuse määramisel on aluseks võetud kogu ala nr 13 pindala 43,40 ha, mitte vaid väidetavalt nõuetekohaselt karjatamata osa. Kuivõrd osa alast on karjatamata, ei ole millegagi põhjendatud arvestada rikkumise ulatusena kogu selle ala pindala, millisest osa on väidetavalt karjatamata.
3. Teiste samas piirkonnas poollooduslikke kooslusi hooldavate taotlejate suhtes teostati kontrolli samal päeval. Ei ole eluliselt usutav, et Keskkonnaameti spetsialist teostas samaaegselt kontrolli Noarootsi valla erinevates külades erinevatel maaüksustel. Samuti ei ole usutav, et kontrolli teostaja jõudis sedavõrd lühikese ajavahemiku jooksul tuvastada karjatamisele viitavad tunnused (söödud rohi, tallamine, sõnnikuhunnikud) või nende puudumise kokku 755,34 hektaril. Vastustaja seisukoht
4. Vastustaja on seisukohal, et kaevatavad 14.01.
5. a otsus nr 12-6/34, 21.01.
6. a otsus nr 12-6/68, 23.01.
7. a otsus nr 12-6/96, 23.01.
8. a otsus nr 12-6/80 ning PRIA 06.10.
9. a vaideotsus nr 12-4/14/317-1 on õiguspärased.
10. Vastustaja hinnangul on vaidluse all küsimus sellest, kas PRIA-l oli õigus vähendada poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete rikkumise korral teisi toetusi.
11. Keskkonnaameti poolt 16.10.
12. a läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olev poolloodusliku koosluse 47654052442 ala nr 13, millele oli taotletud „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, ei olnud nõuetekohaselt karjatatud, s.t ala oli alakarjatatud. Seega oli kaebaja rikkunud nõuetele vastavuse tingimust, mis tõi kaasa kaebaja taotletud toetuste vähendamise.
13. Kaebaja leiab, et üks ja seesama faktiline asjaolu (poolloodusliku koosluse alakarjatamine) ei saa samaaegselt tähendada kahe erineva tingimuse rikkumist ehk ka heade põllumajandusja keskkonnatingimuste rikkumist. PRIA selgitab, et situatsioonis, kus toetusnõuded on nõuetekohaselt täitmata, on toetuste vähendamine õigustatud ning kaebajal ei ole alust nõuda toetuste määramist täies ulatuses. Seetõttu on õiguspärane vähendada toetusaluse poolloodusliku koosluse hooldamata jätmisel erinevaid toetuseid, ning õiguspärased on ka kaebaja toetuste vähendamised.
14. Kaebaja leiab, et PRIA-l ei ole võimalik arvestada Keskkonnaameti spetsialisti poolt koostatud kontrollaruandega, kuivõrd kontroll on teostatud ja aruanne koostatud selleks õigustamatu isiku poolt. PRIA selgitab, et Keskkonnaamet kontrollis kaebaja majandusüksuses poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet, mis on poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kui ka kõigi kaevatavate toetuste osas kohalduv hea põllumajandus- ja keskkonnatingimus. Antud juhul on kaebaja jätnud tähelepanuta

§ 26

lõikes 2 sätestatu ning jõudnud ebaõigele seisukohale, mille kohaselt ei ole PRIA-l võimalik arvestada Keskkonnaameti poolt tuvastatud rikkumistega. Ebaõige on ka kaebaja see väide, et Keskkonnaamet ei ole

§ 25

sätestatud kontrolli teostamiseks pädev isik, just selles 4 tähenduses, et Keskkonnaamet ei kontrollinudki kaebaja majandusüksuses nõuetele vastavuse nõudeid, vaid poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõudeid, milleks Keskkonnaametil oli pädevus. Eeltoodust tulenevalt ongi PRIA Keskkonnaameti kohapealse kontrolli käigus tuvastatud rikkumiste alusel, mis seisnes poolloodusliku koosluse ala alakarjatamises, koostanud pädeva kontrolliasutusena heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakti, ning vähendanud nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu kaevatavaid toetusi.

1. Kaebaja etteheide kontrollakti motivatsiooni osas on asjakohatu. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga mittenõuetekohase kaalutlusõiguse teostamise kohta. Kaevatavates haldusaktides on märgitud, et nende tegemisel on arvesse võetud muuhulgas taotlejale kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumised ning otsuste lisas esitatud põhjendused. Kaevatavate haldusaktide andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid on üksikasjalikult käsitletud kaebajale teatavaks tehtud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollaktil. Muuhulgas on kõnealusel aktil nõude kirjelduse juures märgitud ka õiguslik alus viitega määrusele nr 11 paragrahvi täpsusega. Nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise konkreetset ja detailset sisu ei ole otstarbekas välja tuua haldusaktis endas, kuna kogu vastav informatsioon on esitatud kaevatavates haldusaktides viidatud kontrollaktis. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollaktil on antud rikkumisele, selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele hinnang vastavalt hindamismaatriksis ettenähtud rikkumise hindamise juhistele. Rikkumist on hinnatud kokku 6 punktiga, millele hindamismaatriksi kohaselt vastab toetuste vähendamine 3% ulatuses. Seega on nähtavad kaalutlused, millest PRIA on toetuste vähendamise ulatuse määramisel lähtunud. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollaktist nähtub otseselt, et rikkumise hindamisel ja toetussumma vähendamise otsuse tegemisel on arvesse võetud, et nõude rikkumine tulenes poolloodusliku koosluse ala alakarjatamisest. Jääb arusaamatuks, milliseid täiendavaid põhjendusi kaebaja hinnangul kontrollaruanne veel sisaldama oleks pidanud. PRIA hinnangul on heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakti teatavakstegemisega täidetud haldusakti põhjendamise nõuded. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest ning asjaolu, et kaevatavates haldusaktides oli viidatud kontrollaruannetele, mis sisaldas informatsiooni nõuetele vastavuse nõuete tingimuste rikkumise kohta ja koosluse kohta, millisel mis laadi rikkumine tuvastati, ei saanud raskendada kaebajal haldusaktide mõistmist.
2. Kaebuses märgitud etteheited kaevatavate otsuste selle tekstiosa kohta, kus on märgitud „Võttes aluseks eelnimetatud õigusaktid ja esitatud taotlused ning arvestades taotlejatele kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumistega ja otsuse lisas esitatud põhjendustega“, on PRIA hinnangul otsitud ja näitab üksnes kaebaja suutmatust mõista talle saadetud dokumente. Vaatamata toodud etteheidetele oli kaebajale tegelikult teada millistel asjaoludel ja kuidas on kujunenud toetuste vähendamine. Asjaolu, et kaebajale on saadetud kontrollakt nii PRIA kui Keskkonnaameti poolt, mistõttu ei saanud kaebaja väidetavalt aru, milline kaevatavates otsustes konkretiseerimata kontrollaruanne või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumine on konkreetselt kaebaja suhtes tehtud otsuste aluseks, ei ole siiski takistanud kaebajal oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta ega muutnud otsuseid kontrollimatuteks.
3. PRIA peab vajalikuks märkida, et vaatamata sellele, et kaebuses palutakse tühistada kaevatavad otsused osas, millega vähendati toetuseid nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu 3% ulatuses, ei ole kaebaja kordagi väitnud, et nt hindeline näitaja oleks vastuolus hindamismaatriksiga või vastav maatriks oleks ebaproportsionaalne, mistõttu on nõuetele vastavuse nõuete rikkumise kaalumisel jõutud ebaõige tulemuseni jms, s.t kaebaja ei vaidle rikkumise üle sisuliselt, vaid püüab otsitud väidete kaudu neid sihikindlalt eksitavateks kujundades saavutada haldusaktide tühistamist. 5
4. Asjakohatu ja eksitav on ka kaebuses toodud etteheide, mille kohaselt ei selgu otsusest, milliseid majandamisnõuete rikkumisi kaebuse esitajale ette heidetakse. Kaevatavate haldusaktidega ei ole toetusi vähendatud kohustuslike majandamisnõuete rikkumise tõttu, kuivõrd kaebaja pole kohustuslikke majandamisnõudeid rikkunud, ka pole kaebajale vastavat kontrollakti edastatud. Kaebajale on edastatud üksnes heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakt, mille alusel on toetuseid vähendatud. Seega ei peagi kaevatavatest otsustest selguma, milliseid majandamisnõudeid kaebaja rikkunud on.
5. Kohapealset kontrolli teostav inspektor ei saa lähtuda ainult põlluraamatu kannetest, kuna need ei pruugi vastata tegelikkusele ja võimalik on ka ebaõigete või tegelikkusele mittevastavate kannete tegemine põlluraamatusse. Põlluraamatu pidamise kohustuslikkuse nõue ei tähenda, et sinna kantud andmed tuleb lugeda kahtlusteta tõeseks. Seega nähtub see, kas kaebaja on täitnud temale pandud kohustust karjatada piisava loomkoormusega, kohapealses kontrollis, mitte põlluraamatu kannetest.
6. Kõik kaebuses toodud väited, mis puudutavad Keskkonnaameti kohapealse kontrolli käigus tuvastati rikkumisi ja nende rikkumiste alusel koostatud kontrollaruannet ja selle lisasid, mille alusel vähendati poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, jätab PRIA tähelepanuta, kuivõrd kaebus ei puuduta poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse kohta tehtud otsust. Kuivõrd kaebuse esemeks ei ole poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse kohta tehtud otsus, ei ole PRIA hinnangul kaebuses esitatud nõue, nõuda PRIA-lt välja kaebuses (p 3.2) märgitud Keskkonnaameti kontrollaruanded, millest nähtuks kõigi taotlejate suhtes kontrolli teostamine, selle aeg ja tulemused, antud asjas põhjendatud ja eesmärgipärane. PRIA leiab, et nõuetele vastavuse nõuete rikkumise fakti tõendamise seisukohalt ei ole oluline, mitme taotleja juures Keskkonnaamet kontrolli teostas, millise aja jooksul ning millise tulemuseni jõuti. Seega ei ole nõutud kontrollaruanded tõenditena asjakohased, need ei ole seotud kaebuse esemeks olevate haldusaktidega, samuti ei saa nendega nõuetele vastavuse nõuete rikkumise osas tõendada neid väiteid, mida kaebaja antud tõenditega saavutada soovib. Kohtu seisukoht
7. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vaidlustatud haldusaktid eraldi, ega ka koos haldusmenetluses teostatud Keskkonnaameti menetlustoiminguga, ei riku kaebaja õigusi.
8. Kaebaja poolt käesolevas kohtuasjas vaidlustatud haldusaktid on antud valdavalt määratlemata sisuga õigusnormide (blanketse dispositsiooniga õigusnormide) alusel. Asjakohaseid seadusesätteid on sisustatud põllumajandusministri asjakohastes määrustes. Menetlustoimingu teostamiseks on aga juhised antud Keskkonnaministri asjakohase käskkirjaga. Taolises õiguslikus olukorras on vastustaja tuvastanud kaebaja poolt ühe ala alakarjatamise, mille raskust on hinnatud tuginedes asjakohases hindamismaatriksis ettenähtud rikkumiste hindamise juhistele.
9. Kohus nõustub seetõttu kaebajaga, et tegemist on tavapärasest keerulisema õigusliku olukorraga. Samas olukorras, kus haldusmenetlus toimus ettevõtjast kaebaja vastava taotluse alusel, mille esitamisel on kaebaja toetuste saamiseks võtnud endale õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise kohustuse, oli kaebaja oma põllumajanduslikku tegevust
10. aastal teostades kohustatud järgima poolloodusliku koosluse hooldamise nõudeid. Vajadusel oli tal õigus näit konsultantide abiga enne vastava tähtaja saabumist selgeks teha, millises seisukorras peab kehtestatud tähtajaks poollooduslik kooslus toetuste 100 %-liseks saamiseks olema. 6 Võttes arvesse asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist ettevõtjaga, kes on
11. aastal taotlenud arvestatavas mahus põllumajandustoetusi (325,25 ha, 278,50 ha ning loomade karjatamise toetus), ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebaja ei saa aru, mille tõttu on teda koormavad haldusaktid antud. Kaebaja toetuse vähendamise on tingind asjaolu, et kaebaja on oma tegevusi erinevalt Keskkonnametist pidanud karjatamisel nõudeid järgivaks.
12. Neil faktilistel asjaoludel on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on antud korrektsel õiguslikul alusel, kusjuures menetlustoimingu teostajal oli õigus tugineda ka Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhendile.
13. Kaebaja väidab, et ta karjatas piisava loomkoormusega. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on poolloodusliku koosluse alakarjatamise juhtumiga. Pooled vaidlevad niisiis asjaolu üle, kas kaebaja ala nr 13 oli alakarjatatud või mitte ja kas seetõttu saab järeldada, et kaebaja tegevus on vastuolus ka heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega, mis on tinginud vaidlustatud haldusaktide andmise.
14. Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, et olukorras, kus tuvastatakse alakarjatamine, on see tegevus ühtlasi vastuolus ka heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimise nõudega, mistõttu on õige ka vastustaja järeldus, et vastustajal oli õigus vähendada ka teisi kaebaja taotletud toetusi.
15. Kaebaja tugineb tõenditena haldusmenetluses esitatud põlluraamatule ja
16. aasta vihmasele suvele kui (väidetavalt) üldteada olevale asjaolule. Vastustaja on peaasjalikult tõendamisel tuginenud Keskkonnaameti kontrollaktile. Kohtumenetluses pooled täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. Kaebaja taotlus teiste sama piirkonna taotlejate dokumentide väljanõudmiseks jääb rahuldamata, sest nende tõenditega ei saa tõendada faktilist olukorda kaebaja alal nr
18. Kaebusest saab järeldada, et kaebaja peab vaidlustatud haldusakte nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastasteks. Kohus kaebaja selle seisukohaga nõustuda ei saa.
19. Puutuvalt vaidlustatud haldusaktide formaalse õigusvastasusega märgib kohus vastuseks kaebajale, et vaidlustatud haldusaktid ei ole formaalselt õigusvastased. Haldusmenetluses on kaebajale kättetoimetatud dokumentides kvalifitseeritud kaebaja rikkumine õiguslikult korrektselt, nagu on tõendanud vastustaja (tl 65 p). Seaduse ja määruste tasemel määratelemata jäetud õigusmõiste on lõppkokkuvõttes hindamismaatriksi alusel määratletud vastaval skaalal täpselt määratletava punktide arvuga (tl 74), millele on omakorda vaidlustatud otsustes (tl 7582) määratletud vastav toetuste vähendamise protsent.
20. Vastustaja on õiguspäraselt eelpool viidatud õiguslikul alusel (

§ 26lg 2) tuginenud Keskkonnaameti kontrollaktile kui tõendile.

Keskkonnaamet on pädev poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete järgimise kontrollimiseks heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimise osas.

1. Kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud põlluraamatu alusel ei saa kohtu hinnangul kummutada kontrollaktiga tõendatut, kuna üksnes põlluraamatu kanded ei kummuta kontrollorgani poolt looduses tuvastatud alakarjatamise fakti. Teisisõnu, kui heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustena käsitatav karjatamise tulemus ei ole looduses tuvastatav, ei saa seda kummutada pelgalt põlluraamatu sissekannetega. Kohtul puudub igasugune alus kahelda menetlustoimingu teostaja pädevuses. Vastupidi, kohtu arvates on usaldusväärne, et riik on vaidlusaluse haldusmenetluse ülesehitanud nii öelda kahe etapilisena, 7 st kohapealne kontroll on teostatud Keskkonnaameti poolt ja toetuste määramise üle otsustab vastustaja. Taolises olukorras ei ole tõenäoline, et keskkonnaametnik ja kaebajast põllumajandusettevõtja hindavad heina kasvu sügisel karjatamise tulemuste määratlemisel looduslikule olukorrale oluliselt erinevalt, seda ka olukorras, kus mõlemad olid saanud isiklikult kogeda,
2. aasta sademete taset. Alakarjatamine on tõendatud ka kohtule esitatud fotodega (tl 68-73).
3. Nagu eelpool juba osundatud on kaebajale omistatud rikkumised tuvastatud vastava hindamismaatriksi alusel. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa kohus nõustuda vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamata jätmises. Vastustaja seisukoha kujunemine on kohtule esitatud tõendite alusel jälgitav ja kontrollitav. Kohus ei nõustu kaebajaga menetlustoimingu teostaja järelduste ennatlikkusest, pealiskaudsusest ja spekulatiivsusest. Kohapealne kontroll on teostatud 16.10.
4. a, seega kohtu arvates karjatamise hooaja lõpus. Sel aastaajal on kohtu hinnangul võimalik tuvastada, kas karjatamise eesmärk on saavutatud või mitte ning vajadusel teostada täiendav üleniitmine. Madalmurusus põllu mingis osas on kohtu hinnangul sobiv eesmärk, mille abil tuvastada, kas tegemist on alakarjatamisega või mitte. Kohus ei nõustu kaebajaga kontrollakti spekulatiivsusest. Käesolevas kontekstis on järeldus - ilmselt karjatamata, tõlgendatav kaebaja kasuks faktilisele olukorrale hinnangu andmisega, kuna kontrolli läbiviija ei ole sellega 100 %-liselt pidanud võimalikuks järeldada, et karjatamist ei ole minimaalseski mahus toimunud.
5. Neil asjaoludel on vaidlustatud haldusaktid materiaalselt õiguspärased. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud kooskõlas selle eesmärkidega. Haldusaktid on proportsionaalsed asjakohase materiaalõiguse essmärkidega.
6. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi täiendavat tõendit, mille alusel tuvastada kaebaja väide, et ta on piisava loomkoormusega karjatanud. Mõistet - piisav loomkoormus ei saa antud asjaoludel tõendada üksnes põlluraamatu sissekannetega, kui põlluraamatu sissekanded ja faktiline olukord looduses on diametraalselt erinev.
7. Neil asjaoludel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata.
8. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 8