TÄIENDAV KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-1978 Haldusasi K. G. kaebus Sotsia

) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-16-1978 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus vaatas 20.03.2017 kohtuistungil läbi K. G. (kaebaja) kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (vastustaja) 31.08.2016 otsuse nr 03909 tühistamiseks, soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks määrama kaebajale soodustingimustel vanaduspension.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.03.2017 resolutsioonotsusega kaebaja kaebuse, tühistas vastustaja 31.08.2016 otsuse nr 03909, tuvastas, et kaebaja töötas perioodil 01.05.1993–31.08.2009 Karula Koolkodus, hiljem Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuse Karula osakonnas ja AS-s Hooldekandeteenused kokku 16 aastat 4 kuud ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XV „Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused“ p-s 5 toodule (sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajad, kes põetavad ja hooldavad haigeid), ning kohustas vastustajat kaebaja pensioniavaldust uuesti läbi vaatama.
3. Kaebaja esitas 23.03.2017 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 170

lg 1 p 3 võimaldab kohtul teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole jaotanud menetluskulu. Kaebaja esitas taotluse tema menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt.

1. Kohus ei küsi praegusel juhul vastustajalt kaebaja taotlusele seisukohta, sest kohtu hinnangul on kaebaja taotlus ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Kuna kohus rahuldas 20.03.2017 otsusega kaebuse terves ulatuses, tuleks menetluskulud jätta

§ 108lg 1 alusel vastustaja kanda.

Kohus andis menetlusosalistele kohtuistungil 3 tööpäevase tähtaja menetluskulu dokumentide esitamiseks. Kaebaja esitas menetluskulude taotluse tähtaegselt.

1. Kaebaja lisas taotlusele OÜ Iustitia 02.10.2016 arve nr 17-10 summas 180 eurot. Arvelt nähtuvalt on see koostatud konsultatsiooni ja kaebuse koostamise eest halduskohtule. Taotluse kohaselt on kaebaja kandud menetluses kulusid õigusabile, kuna kaebaja vajas kohtusse pöördumiseks abi ja õigusalast nõustamist, mistõttu tuleb kulud lugeda põhjendatuks. Kaebaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega asjas nr 3-16-
2. 8.

§ 101

lg 1 järgi on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 101

lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

§ 102

järgi on asja läbivaatamise kuludeks: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalselt Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud; 5) väljaandes Ametlikud Teadaanded või muul viisil kutse või teate avaldamise kulud.

§ 103

lg 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on 2

§ 103

lg 2 järgi loetakse kohtuväliste kulude hulka ka Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse taotlemisega seotud kulud. 9. Kaebajal ei ole menetluses esindajat ega nõustajat olnud. Kaebaja on allkirjastanud ja esitanud kohtule kõik menetlusdokumendid ise ning kohus on suhelnud menetluses vaid kaebajaga. Ka kohtuistungil osales kaebaja isiklikult ning tal ei olnud istungil kaasas esindajat ega nõustajat. Kaebuse koostamiseks õigusabi kasutamine ei muuda sellega seonduvat kulu menetluskuluks

§-de 101-103 tähenduses (vt ka Riigikohtu 21.03.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-12). Seetõttu tuleb kaebaja taotlus nimetatud kulu vastustajalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata. 10. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus selgitas kaebajale 04.10.2016 määruses, et praegune kaebus on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 8 järgi lõivuvaba ja et kaebajal on õigus taotleda

§ 104lg 5 p 1 ja lg 8 alusel riigilõivu tagastamist.

Kuna kaebus oli lõivuvaba, siis puudub alus mõista seda kulu välja vastustajalt. 11. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole kaebaja taotlenud ega sellekohaseid dokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3