← Eesti

2-16-19448/7

Obsah (9)§ 367§ 403§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 177§ 434

2-16-19448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 28. märts 2017 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-16-19448 Tsiviilasi Pl

§ 367

, § 403 lg 1, 404 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 4 364.90 eurot, intress 264.38 eurot ja viivis 1 021.39 eurot ja viivis alates 30.12.2016 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0,052% põhisummalt, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras. 2

(6)2-16-19448
  1. Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. KOSTJA VASTUVÄITED
  3. veebruaril 2017 esitatud vastuses kostja teatas, et ta ei oska võtta seisukohta selles osas, kas ta tunnistab mingis osas hagi või mitte. On tõenäoline, et juhul kui hageja esitab korrektse nõude loovutamise lepingu, tunnistab kostja hagi osaliselt, s.o. põhivõlgnevuse 4 364.90 eurot ja intressi 264.38 eurot osas. Viivise osas kostja nõuet ei tunnista.
  4. Hageja märgib, et 18.02.2016 loovutas Swedbank AS oma nõude kostja vastu hagejale, kuid hagile eelnimetatud nõude loovutamise lepingut lisatud ei ole. Seetõttu ei ole ka teada, missuguses ulatuses nõue loovutatud on. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Swedbank AS ei ole kostjale nõude loovutamisest teatanud ega edastanud ka dokumenti nõude loovutamise kohta. Kuigi 18.02.2016 ja 21.03.2016 on nõude loovutamisest teatanud, on seaduseandja pannud siiski teatamiskohustuse senisele võlausaldajale. Seega ei ole võlgnikule seadust järgides nõude loovutamisest teatatud.
  5. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lähtub nõude esitamisel poolte vahel lepingus kokku lepitud viivise suurusest 0,052% päevas. Lepingus sellist viivisemäära ei kajastu. Lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 3 kohaselt pärast laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumist (sh. pärast lepingu pangapoolset ülesütlemist) on viivis 19%. Eeltoodust võib aru saada, et see on lõplik viivisesumma ning viivist ei arvestata iga tasumisega viivitatud päeva eest eraldi. Antud juhul on põhivõlgnevuse summaks 4 364.90 eurot ning sellest viivisesumma 19 % on 829.33 eurot. Samas, kuna kostjale ei ole nõude loovutamisest nõuetekohaselt teatatud, ei ole kostja nõus ka viiviseid tasuma.
  6. Kostja teatas, et kui hageja esitab dokumendi nõude loovutamise kohta, saab kostja sellest tulenevalt kujundada ka oma seisukoha ümber ning ei välista kompromissi sõlmimist.
  7. Kostja samuti nõustus kirjaliku menetlusega. HAGEJA SEISUKOHT
  8. Kostja vastus on hageja esindajale kätte toimetatud 15.02.2017 AET-i vahendusel. Hageja kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. MENETLUSE KÄIK
  10. märtsil 2017 määras kohus

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 20.03.

  3. märtsil 2017 esitatud selgituses hageja viitas VÕS § 168 lg 1, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Nimetatud dokumendid on kostjale edastatud uue võlausaldaja kinnitusega, et nõue on omandatud pangalt ning kostja ei ole kordagi vastu vaielnud nõude loovutamise toimumisele ega nõudnud enne kohtumenetlust sellekohase tõendi edastamist. Hageja esitas kohtule 3

(6)2-16-19448 panga kinnituse nõude loovutamise kohta. Hagejale jäi kostja vastuväide viiviste kohta arusaamatuks, sest viivise määr 19% aastas ongi sama 0,052% päevas (19% : 365 päeva). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja selgitusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.

  1. Hagiavalduse ja selle juurde lisatud 14.04.2014 väikelaenulepingu nr 14-025810-VL kohaselt võimaldas AS Swedbank kostjale laenusumma 5 200 eurot kasutamist ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja kohustus tasuma intressi 19% aastas (t.lk. 8-13). Hagiavalduse kohaselt seisuga 29.12.2016 on kostjal tekkinud väikelaenulepingust nr 14-025810-VL tulenev võlgnevus kokku 5 650.67 eurot, s.h põhivõlgnevus 4 364.90 eurot, intress 264.38 eurot ja viivis 1 021.39 eurot. Kostjal ei ole vaidlust tema ja AS-i Swedbank vahel väikelaenulepingu sõlmimise, kostjal lepingu järgi võlgnevuse tekkimise ja laenuandja poolt laenulepingu ülesütlemise üle. Oma vastuses hagile kostja tunnistab hagi põhivõlgnevuse 4 364.90 eurot ja intressi 264.38 eurot osas tingimusel, kui hageja nõude omandamise tõendab.
  2. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega panga poolt talle nõude loovutamisest teatamata jätmise kohta. Hageja 20.03.2017 seisukoha juurde lisatud AS-i Swedbank 21.03.2016 (allkirjastatud 22.03.2016) nõude loovutamise teatise kohaselt pank on loovutanud PlusPlus Capital OÜ-le väikelaenulepingust nr 14-025810-VL tuleneva nõude, s.h põhivõlgnevuse 4 364.90 eurot, intressi 264.38 eurot ja seisuga 04.01.2016 arvestatud viivise 209.97 eurot (t.lk. 61). Kostja poolt viidatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. AS-i Swedbank 21.03.2016 nõude loovutamise teatise kohaselt on selle adressaadiks kostja, teatis on saadetud kostja elukoha aadressile xxxx, mis on ka kostja elukoht hagiavalduse ja ka kostja vastuse kohaselt. Kostja ei ole väitnud ja asjas ei ole tõendatud, et kostja kohustuse esialgsele võlausaldajale täitis. Seega kostjal ei ole seaduslikku alust hagejale kohustuse täitmisest keeldumiseks.
  3. Kostja kui laenusaaja on jätnud täitamata VÕS 396 lg 1 sätestatud rahasumma tagasi maksmise kohustuse, mistõttu peab kohus vajalikuks hagi põhivõlgnevuse 4 364.90 eurot ja intressi 264.38 eurot väljamõistmise osas rahuldada ilma hagi rahuldamist täiendavalt põhistamata.
  4. Mis puudutab kostja vastuväidet viivise määra kohta, siis nõustub kohus kostjaga selles, et kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 3 (Krediidiga seotud kulud) kohaselt pärast laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumist (sh. pärast lepingu pangapoolset ülesütlemist) on viivis 19%. Samas ei nõustu kohus kostjaga selles, et 19% on lõplik ja et viivist ei 4

(6)2-16-19448 arvestata iga tasumisega viivitatud päeva eest eraldi. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt tasutakse viivist mitte kindla summana laenujäägilt vaid see arvestatakse kuni põhisumma tasumine. Hageja toodud viivisearvestus 0.052% päevas on 19% aastas. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi ka viivise osas, s.h hagi esitamise seisuga 29.12.2016 summas 1 021.39 eurot ja alates 30.12.2016 kuni 28.03.2017 summas 202 eurot (89 päeva x 4 364.90 eurot x 0.052%). 21. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 5 852.67 eurot. eurot, s.h hagiavalduses toodud põhivõlgnevus 4 364.90 eurot, intress 264.38 eurot, viivis 1 021.39 eurot ja alates 30.12.2016 kuni 28.03.2017 arvestatud viivis 202 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise edasi alates 29.03.2017 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0.052% põhinõudelt päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõue 4 364.90 eurot. Menetluskulud 22.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. 23. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 24.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 29.12.2016 hagiavalduse (t. lk. 3-7, millest sisuline tekst 2 lk), 2) 20.03.2017 viivise selgituse (t. lk.55, sisuliselt 0.25 lk). 25. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et 5

(6)2-16-19448 hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1,5 tundi (2.25 lk x 40 min : 60 min).
  1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 60 eurot (t.lk.23, 58), millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
  2. Eeltoodu põhjal on hageja lepingulise esindaja tasu hagiavalduse esitamise eest 108 eurot (60 eurot x 1,5 t) x 20%. Hageja on 29.12.2016 tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 450 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 558 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 108 eurot ja riigilõiv 450 eurot. 28.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 29. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.