KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-12

§ 221

lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Suntäitmine täiteasjades 042/2014/2903 ja 042/2014/2904 ei ole lubamatu, sest tasarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täitmata. Maakohus märkis, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus lubas kostjal esitada menetluskulude nimekirja kohtuistungile järgneva päeva jooksul. Maakohus leidis, et kostja kantud kohtuvälised kulud on põhjendatud, vajalikud ja mõistliku suurusega (kokku 8,2 tundi). 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 042/2014/2903 ja 042/2014/
2. Apellandid paluvad jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas maakohus valesti tõendeid ja tuvastas ebaõigesti, et vastustaja ebaseaduslik valdus ei ole tõendatud; 2) rahuldas Viru Maakohus
3. novembri
4. a kohtuotsusega Jevgeni Kotovi vindikatsioonihagi. Seega tuvastati, et vähemalt
5. aastast oli valdus ebaseaduslik; 3) on apellantidel õigus nõuda vastustajalt kasutuseeliste hüvitamist, kuna hoone valdus oli ebaseaduslik. Kasutuseeliste väärtuse arvestamisel tuleb võtta aluseks harilik üürimäär samaväärse hoone puhul samas piirkonnas; 4) on apellantidel tasaarvestamise õigus; 5) ei anna TsMS § 176 lg 1 menetlusosalistele õigust esitada menetluskulude nimekirja pärast kohtuistungit. Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta need vastustaja menetluskulud, mis ei ole seotud kohtuistungiga.
6. Vastustaja vaidles apellatsioonile vastu. Vastuse kohaselt: 1) peavad apellandid tõendama, et vastustaja valdus oli ebaseaduslik. Tsiviilasjas nr 2-05-14195 tuvastati, et valdus oli seaduslik; 2) tegi B. Beljajev ettepaneku sõlmida üürileping, kuid apellandid keeldusid sellest. On võimalik, et sõlmiti üürileping; 3) soetati hoone heategevuseks ning seetõttu on arusaamatu apellantide üüritasu nõue; 4) ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme; 5) ei ole võimalik tasaarvestus VÕS § 200 lg 1 kohaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
8. Käesolevas asjas esitasid hagejad nendele loovutatud nõude alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise aluseks on 22.10.2014 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-
9. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti hagejatelt solidaarselt välja 12 874 eurot. Sama lahendiga mõisteti kostjalt hagejate kasuks menetluskulud 2618,25 ja J. Kotovi kasuks (kes loovutas nõuded hagejatele) 1581,60 eurot. Käesoleva menetluse kostja on menetluskulude kohustuse oma nõudega tasaarvestanud ning täitemenetlus algatati 19.
10. 2014 summas 8674,15 eurot.
11. Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata

§ 221

lg-te 1 ja 2 alusel.

§ 221

lg 2 kohaselt on võlgnikul lubatud esitada vastuväiteid, sh väidet, et nõue on tasaarvestatud, kohtulahendi puhul üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigkohus on rõhutanud, et

§ 221

lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise 4 hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (RKTKo nr 3-2-1-11-15, p 10). Seega, kui täitmisel on kohtulahendist tulenev nõue, peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (

§ 221lg 2).

1. Hagiavalduse kohaselt on hagejate nõude aluseks kasutuseelistest ilmajäämise eest hüvituse saamine perioodi eest 06.2001 kuni 20.11.
2. Kasutuseelisena käsitlesid hagejad igakuiselt summas 226 eurot saamata jäänud tulu. Ringkonnakohus märgib, et enne kohtulahendi jõustumist 22.10.2014 tekkinud nõue tuleb jätta rahuldamata

§ 221

lg 1 ja 2 alusel, kuna faktilised asjaolud, mis on hagejate nõude aluseks, on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist ning nendele hagejad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes enam tugineda ei saa. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluse kinnisasja valdus anti J. Kotovile aktiga üle 20.11.

1. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on hagejate nõue ka ühe kuu osas, mis hõlmab perioodi kohtulahendi jõustumisest valduse üleandmiseni. Ringkonnakohus märgib esiteks, et jõustunud kohtulahendist tulenes ühekuuline valduse vabastamise tähtaeg. Teiseks jõustunud kohtulahendis tuvastas kohus, et hoone omandamisel V. Kotov (käesolevas asjas hageja) deklareeris, et hakkab hoonet kasutama heategevuslikel või usulistel eesmärkidel ning kohus tuvastas ka selle, et kostjal ei olnud kohustust V. Kotovile kasutamise eest tasu maksta. Maakohus märkis õigesti, et hagejad ei esitanud kasutuseeliste saamiseks nõuet menetluses, kus kostja nõudis kinnisasja endale või alternatiivselt kulutuste hüvitamist, seal esitasid hagejad kinnistu valduse vabastamise nõude, mis ka rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et sellega saab lugeda tuvastatuks, et hagejatel puudub nõudeõigus, mida kostja poolt sundtäitmisele esitatud kohtuotsusest tuleneva nõudega tasaarvestada.
2. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt apellantide kanda. Maakohus määras lisaks menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mis annab aluse ka ringkonnakohtul menetluskulud kindlaks määrata. Apellandid esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kulutused õigusabile summas 360 eurot ja riigilõiv 300 eurot. Apellantide kulud jäävad nende endi kanda. Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja summas 540 eurot. Ringkonnakohus, arvestades vastuse sisu ja vastuväidete asjakohasust, samuti apellatsioonkaebuse põhjendatust, peab vajalikuks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks TsMS § 175 lg 1 alusel 360 eurot, mis tuleb apellantidelt solidaarselt välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi