) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja ja kostja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 4.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt
§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab
lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 7.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokkuleppel lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (kahe) tööpäevani. 8.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on hageja 10.11.2015 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot ning 16.05.2016 haginõude suurendamisel 550 eurot. Kokku on hageja tasunud menetluses riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-15-16968 tasutud riigilõivust, so 500 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada tema arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxx. Toimikust nähtuvalt on kostja 29.02.2015 tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu 300 eurot, 30.06.2016 määruskaebuse esitamisel 50 eurot, 04.05.2016 täiendav riigilõiv vastuhagilt 300 eurot ning 18.08.2016 täiendav riigilõiv vastuhagilt 400 eurot. Kokku on kostja menetluses tasunud riigilõivu summas 1050 eurot. Kohus leiab, et kostja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning kostjale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-1516968 tasutud riigilõivust, so 525 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt kostja taotlusele tagastada tema arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.