Obsah (10)

§ 371§ 134§ 32§ 659§ 122§ 124§ 125§ 126§ 372§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-9824 Kohtuasi Osaühing Ph

§ 371lg 1 p-le 10.

1. Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.
2. Keelduda menetlusse võtmast Osaühing Phaleroni hagi OÜ Belgardi Kaubandus vastu tahteavalduse tuvastamiseks ja kostja kohustamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks või tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks.
3. Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik
4. Osaühing Phaleron (hageja) esitas 27.06.2016 Harju Maakohtusse hagi OÜ Belgardi Kaubandus vastu, milles palus tuvastada hageja tahteavaldus kinnistusraamatusse kande tegemiseks selliselt, et kanda Harjumaal Loksa vallas Suurepeal asuvate elamute nr 44 ja nr 80 (registrinumber 10027709) omanikuna sisse hageja, asendada kohtuotsusega OÜ Belgardi Kaubandus tahteavaldus kinnistusraamatusse kandeavalduse tegemiseks eelnevalt nimetatud elamute osas ja hageja omanikuna sissekandmiseks ning mõista OÜ Belgardi Kaubanduselt välja 41 345 eurot, mis vastab Harjumaal Loksa vallas Suurepeal asuvale elamule nr
5. Lisaks taotles hageja esialgse õiguskaitse kohaldamist.
6. Maakohus jättis 18.10.2016 määrusega hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus kohustas hagejat esitama korrektsed nõuded. Kohus selgitas, et hagejal ei saa olla tuvastushuvi omandi saamiseks ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks, kui hageja ja OÜ Belgardi Kaubanduse vahelisele õigussuhtele on õiguslik hinnang andmata ning seda hagiavalduses ei taotleta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 368 lg 1 kohaselt saab esitada tuvastusnõude üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Praegusel juhul saavad sobilikud nõuded olla sellised, mis tulenevad müügilepingust taganemisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui asja väljaandmine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 189 lg 2 järgi hüvitada asja väärtus. Omaniku kande muutmiseks tuleb muude nõuete seas taotleda OÜ Belgardi Kaubanduse tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. Lisaks palus kohus nõuete formuleerimisel pidada silmas, kas müüdud hooned on praegusel hetkel vallasasjad või asuvad need kinnisasjal. Kohus selgitas, et vallasasjadena müüdud hoonete müügilepingust taganemisel võib hageja nõuda ehitiste omandiõiguse üleandmist üksnes juhul, kui tegemist oleks endiselt vallasasjadega. Kui üle antud hooned on muutunud hageja poolt nende aluseks oleva maa kinnistamisega kinnisaja oluliseks osaks, on hagejal võimalus nõuda müüdud ehitiste väärtuse hüvitamist. Puuduste kõrvaldamise määruses avaldas kohus ühtlasi kahtluse, et hagejal ei ole hagiga võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Nimelt on kohus 14.05.2013 tsiviilasjas nr 2-13-6176 tuvastanud laenulepingu tühisuse, millele hageja nõuded praeguses tsiviilasjas tuginevad. Selleks, et kohus saaks laenulepingule anda teistsuguse õigusliku hinnangu, kui seda tehti tsiviilasjas nr 2-13-6176, peavad hagiavaldusest nähtuma uued asjaolud. Hageja esialgse õiguskaitse taotluse osas selgitas kohus, et seda saab kohaldada hagita menetluses. Hagimenetluses saab nõude tagada hagi tagamise raames, kuid praegusel juhul on hagis märgitud taotlus ebaselge. Hagi tagamise taotlusest peab selguma, missuguste abinõude rakendamist hageja taotleb. Eelnevale lisaks märkis maakohus, et hagilt ja hagi tagamise taotluselt tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 134

lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Sõltuvalt hageja esitatud nõuetest kujuneb hagi hind ja riigilõiv, mis tuleb tasuda ette. Täiendavalt selgitas maakohus, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles (

§ 32lg 1).

Sel põhjusel tuleb hageja hagiavaldusele lisatud venekeelne laenuleping tõlkida eesti keelde ja kohtule esitada.

1. Hageja esitas 11.11.2016 dokumendi hagiavalduselt puuduste kõrvaldamiseks, milles palus tuvastada hageja poolt müügilepingust taganemine ja kohustada OÜ Belgardi Kaubandust tegema kinnistusraamatusse kanne selliselt, et kanda Harjumaal Loksa vallas Suurepeal elamute nr 44 ja nr 80 omanikuna sisse hageja. Juhul kui OÜ Belgardi Kaubandus eelnevalt kirjeldatud kohustust ei täida, palus hageja asendada OÜ Belgardi Kaubandus tahteavaldus kohtuotsusega. Ühtlasi kinnitas hageja, et riigilõivu tasub 11.11.2016 LR. Maakohtu määrus
2. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast

§ 371

lg 1 p-de 9 ja 10 alusel, s.o hagiavaldusel esinesid olulised vorminõude rikkumised ja hagiavalduses esitatud nõudelt ei tasutud riigilõivu. 2 Kohus leidis, et hageja ei kõrvaldanud 11.11.2016 menetlusdokumendis kohtu 18.10.2016 määruses esiletoodud puuduseid ja hagi oli jätkuvalt puudustega, mis takistasid asja menetlemist. Kohtu selgitustest hoolimata ei muutnud hageja nõuet ja palus jätkuvalt tuvastada hageja poolt lepingust taganemine ja kohustada kostjat muutma vaidlusaluste elamute osas kinnistusraamatu kannet. Samuti ei selgitanud hageja, kas lepingu alusel müüdud hooned olid vallasasjad või kinnisasjad. Seega ei esitanud hageja müügilepingu taganemisest tulenevaid kohaseid nõudeid müügilepingu alusel üleantu tagastamiseks või asja väärtuse hüvitamiseks. Vaatamata kohtu selgitusele, et hageja nõude üheks alusdokumendiks oleva laenulepingu tühisuse tuvastamise tõttu tsiviilasjas nr 2-13-6176, tuleb hagejal esitada uued asjaolud, sest vastasel juhul ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki, hageja 11.11.2016 menetlusdokumendis ühtegi uut asjaolu esile ei toonud. Eelnevale lisaks ei esitanud hageja venekeelse laenulepingu tõlget ja maksedokumenti, kust nähtuks riigilõivu tasumine. Lisaks märkis kohus, et hageja 11.11.2016 esitatud menetlusdokument ei sisaldanud hageja taotlust hagi tagamiseks. Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määrus tühistada. Hageja kõrvaldas 11.11.2016 menetlusdokumendis kõik puudused. Juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu määrusest ja Harju Maakohtu puuduste kõrvaldamise määrusest, täpsustas hageja 11.11.2016 dokumendis oma seisukohti mitmel lehel. Samuti tasus hageja hagi eest riigilõivu ja märkis 11.11.2016 dokumendis, kes tasub riigilõivu ja mis kuupäeval, s.t esitas riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse eest tasus hageja juba hagi esitamisel. Asjaolu, et hageja ei esitanud lepingu eestikeelset tõlget, ei ole aluseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Aluseks ei ole ka esialgse õiguskaitse taotlusest loobumine. Määruse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada ja teeb tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse (

§ 659ja § 657 lg 1 p 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata kahel alusel, s.o

§ 371

lg 1 p-d 9 ja 10, sest hagiavalduses rikuti olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja hagiavalduses esitatud nõudelt ei tasutud riigilõivu. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja õige osas, milles maakohus jättis hagi menetlusse võtmata põhjusel, et hagiavalduses on rikutud olulisi vorminõudeid. Samas on kohus hagi menetlusse võtmata jätmisel vääralt tuginenud ühtlasi asjaolule, et hagiavalduselt on tasumata riigilõiv, mistõttu tühistab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse ja teeb tühistatud osas uue lahendi. Hagiavalduses tuleb lisaks muudele andmetele märkida hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Maakohus kirjeldas 18.10.2016 määruses põhjalikult, missugused vajakajäämised esinevad hageja nõuetes ja väljatoodud asjaoludes. Ühtlasi juhendas kohus, kuidas tuleks nõudeid muuta ja missugused täiendavad asjaolud välja tuua, et kohus saaks hagi menetleda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei kõrvaldanud 11.11.2016 esitatud menetlusdokumendis viidatud puudusi ja nõudeid ei ole sellisel kujul võimalik menetleda. Seega esineb

§ 371lg 1 p-st 9 tulenev alus jätta asi menetlusse võtmata.

3 Hagi saab

§ 371

lg 1 p 10 alusel jätta menetlusse võtmata, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Maksedokumendi esitamata jätmine riigilõivu maksmise tõendamiseks, ei ole aluseks hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Praegusel juhul kirjeldas hageja 11.11.2016 menetlusdokumendis kes ja mis kuupäeval riigilõivu tasub, s.t esitas andmed, mis võimaldasid riigilõivu tasumist kontrollida. Andmebaasist nähtub, et 11.11.2016 maksis LR praeguses asjas riigilõivuna 300 eurot. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et riigilõivu tasutakse vastavalt hagihinnale riigilõivu seaduse (RLS) lisa 1 järgi või kindla summana. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus (

§ 122lg 2).

Raha maksmisele suunatud nõude puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (

§ 124

lg 1), tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral (

§ 125

) ja isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega (

§ 126lg 1).

Seega kuniks ei ole nõue täpselt formuleeritud, ei ole võimalik välja selgitada, missugune riigilõiv tuleb hagiavalduse esitamisel tasuda. Õige on määruskaebuse esitaja tähelepanek, et hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks ei saa olla hagile lisatud võõrkeelse dokumendi tõlke esitamata jätmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt kirjas

§-s 371 ning kohus saab hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda üksnes viidatud paragrahvis toodud alustele. Samas ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus jättis hagi menetlusse võtmata hagile lisatud dokumendi tõlke esitamata jätmise tõttu. Maakohus tugines hagi menetlusse võtmata jätmisel asjaolule, et hagis ja 11.11.2016 menetlusdokumendis väljendatud nõuetel esinesid olulised puudused, mis takistasid avalduse menetlemist ja nõuetelt ei olnud tasutud riigilõivu. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse, s.o osas, milles maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, tuginedes

§ 371lg 1 p-le 10.

Maakohtu määrus jääb jõusse osas, milles maakohus tuvastas, et hagis on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid, mistõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 9 alusel keelduda.

Ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule

§ 372lg 5 alusel edasi kaevata.

Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 150

lg 1 p-le 2 ja § 150 lg-le 4 on avalduse menetlusse võtmata jätmisel menetlusosalisel, kes riigilõivu tasus või kelle eesti riigilõiv tasuti, õigus taotleda riigilõivu tagastamist kohtult, kelle menetluses asi viimati oli. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4