KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-16033 Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Tsiviilasi OÜ Makto

§ 23lg 4 mõistes täitedokumendi notariaalselt kinnitatud ärakirjaks.

Kohtumäärus on tõlgitud Inese Svarpsina-Pilv poolt, kes ei ole kantud Eesti Vabariigi poolt tunnustatud vandetõlkide nimekirja. Tõlge on küll notariaalselt kinnitatud, kuid notar L. Šneidere on oma kinnituses viidanud asjaolule, et notar ei vastuta dokumendi tõlke sisu eest. Lisaks on notar selgitanud, et tõlget tuleb käsitleda tavatõlkena ning tõlki on hoiatatud ebakorrektse tõlke teostamise eest kriminaalvastutuse võimalikkusega. Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtumäärusel nr C33234715 puudub jõustumismärge, seega ei ole tegemist täitedokumendiga. Kohtumääruse originaalil on pitsat teatisega „/Kohtumäärus jõustub 14.juuni 2016.a.../“. Antud kirjet ei saa võrdsustada jõustumismärkega, kuna see sisaldab ainult viidet, et otsus võib jõustuda antud kuupäeval. Jõustumismärge peab endas sisaldama konkreetset ja üheselt arusaadavat viidet, et antud konkreetne kohtuotsus on jõustunud antud konkreetsel kuupäeval. Lisaks ei ole kohtumäärus seaduslik ning on koostatud kohtu poolt menetlusnorme rikkudes ja on seega tühine. Avaldaja ei olnud enne täitmisteate saamist täitedokumendiks oleva kohtumääruse olemasolust ega ka selle kohta peetud kohtumenetlusest teadlik. 3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning märkis, et jääb 14.10.2016 otsuse põhjenduste juurde. Täitedokumendiks on Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahend nr C33234715, mille kohtu poolt väljastatud originaalärakiri (läti keeles) on täiteasja toimikus ning muuhulgas oli kaebuse läbivaatamisel võlgniku lepingulisele esindajale ette näidatud. Täitedokumendi originaalärakirja koopia on võlgnikule edastatud koos täitmisteatega.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohtuotsuse esitada kantselei kinnitatud ärakirjana ning kohtuotsus ei pea ilmtingimata olema esitatud algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. See laieneb ka välisriigi kohtulahenditele. Täitmisele esitatud kohtulahendi originaalärakiri vastab nii Eesti kui Euroopa Liidu asjakohaste aktidega kehtestatud vorminõuetele. Puudutatud isik II on üheskoos täitedokumendiga esitanud kohtutäiturile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, mis on muuhulgas 2 3 võlgnikule kätte toimetatud. Tunnistuse punktide 4.4 ja 4.4.

1. kohaselt on täitedokument päritoluliikmesriigis tingimusteta täimisele pööratav alates 14.06.
2. Puudutatud isiku II poolt on koos täitedokumendiga esitatud ka Euroopa täitekorralduse tõendi koopia, mille punkti 6 kohaselt on kohtulahend päritolu liikmesriigis täidetav.
3. Puudutatud isik II oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Antud juhul on kohtulahendiks Euroopa Liidu liikmesriigi kohtumäärus. Täitemenetluse algatamise avaldusele on lisatud seaduses sätestatud täitedokument algdokumendina (originaal läti keeles) koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a määrus kohtuasjas nr C33234715 sisaldab jõustumismärget. Kohtumäärusel on pitsat kirjega “Nolēmums stājies likumīgā spēkā”, selle eestikeelne täpne tõlge on “Määrus jõustus”. Avaldaja moonutab meelevaldselt enda huvides tõlget ja püüab viia sellega kohut eksitusse. Avaldaja väide, et ta ei ole olnud teadlik toimunud kohtumenetlusest on väär. Tuvastanud on, et kohus on hagimaterjalid saatnud avaldaja juriidilisele aadressile. Avaldaja ei ole tema vastu esitatud hagile reageerinud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4. Harju Maakohus jättis 01.12.2016 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määranud.
5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et kohtutäitur algatas 25.08.2016 täitemenetluse nr 194/2016/1442, mille aluseks on Riia Rajoonikohtu 18.04.2016 kohtumäärus nr C33234715, millega mõisteti avaldajalt välja võlgnevus puudutatud isiku II kasuks. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on alusetult algatanud täitemenetluse, kuna täitedokumendi tõlget ei saa lugeda

§ 23

lg 4 mõistes täitedokumendi notariaalselt kinnitatud ärakirjaks, kohtumäärusel puudub jõustumismärge ning kohtumäärus ei ole seaduslik, kuna on koostatud kohtu poolt menetlusnorme rikkudes. 7. Kohus märkis, et jätab tähelepanuta avaldaja vastuväited seoses kohtumääruse seaduslikkusega. Avaldaja on leidnud, et täitedokument on koostatud kohtu poolt menetlusnorme rikkudes, kuna avaldaja ei olnud enne täitmisteate saamist kohtumenetlusest teadlik. Kohus leidis, et nimetatud väitel puudub igasugune seos kohtutäituri tegevuse ning täitemenetluse läbiviimise seaduslikkusega. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur algatama täitemenetluse, kui kohtutäiturile edastatakse täitedokument ja täitmisavaldus ning täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohtutäituril puudub õigus asuda kohtu kõrval teiseks õigustmõistvaks organiks ning hinnata täitedokumendi põhjendatust või seaduslikkust. Avaldaja ei saa nimetatud asjaolule kohtutäiturile esitatavas kaebuses tugineda. 8.

§ 23lg 4 sätestab, et täitmisavaldusele lisatakse täitedokument.

Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012.a määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (EL määrus nr 1215/2012) artikli 37 lg 1 kohaselt pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 20 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja 3 4 muretsema liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, pädevatele jõustamisasutustele kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Riia Rajoonikohtu 18.04.2016 kohtulahend nr C33234715, mille kohtu poolt väljastatud originaalärakiri (läti keeles) on täiteasja toimikus ning lisatud ka käesolevas asjas esitatud avaldusele. Täitedokumendi originaalärakiri on kooskõlas nii Eesti kui Euroopa Liidu asjakohaste aktidega kehtestatud vorminõuetega. Nagu kohtutäitur märkis, on kohtulahendi tõlge toimikusse lisatud ja võlgnikule edastatud õigusselguse ja menetluse efektiivsuse tagamiseks. 9.

§ 2

lg 1 p 5 kohaselt kuulub Eestis täitmisele välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. EL määruse nr 1215/2012 artikli 37 lg 1 kohaselt, pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, esitab:

1. a)kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning
2. b)artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse. Kohtutoimikust nähtub, et sissenõudja on üheskoos täitedokumendiga esitanud kohtutäiturile EL määruse nr 1215/2012 artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse. Tunnistuse punktide 4.4 ja 4.4.1. kohaselt on täitedokument päritoluliikmesriigis tingimusteta täimisele pööratav alates 14.06.2016. EL määruse nr 1215/2012 artikli 39 kohaselt liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Seega on täiteasjas nr 194/2016/1442 täitedokumendiks olev Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahend nr C33234715 Eestis täidetav. Määruse nr 805/2004 artikli 24 lg 2 kohaselt, kohtulahend, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena päritoluliikmesriigis, jõustub teistes liikmesriikides ilma vajaduseta tõendada täitmisele pööratavust või ühegi võimaluseta vastustada täitmisele pööratavust. Kohtutoimikust nähtub, et sissenõudja on koos täitedokumendiga esitanud kohtutäiturile ka Euroopa täitekorralduse tõendi koopia, mille p 6 kohaselt on kohtulahend täidetav päritolu liikmesriigis. Seega on Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahend nr C33234715 takistusteta Eestis täidetav. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Määruskaebus 10. 20.12.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtu 01.12.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldatakse. Samuti palus avaldaja kooskõlas

§-ga 45 peatada kohtumenetluse ajaks, millal Läti Peaprokurör menetleb avaldaja kaebust 18.04.2016 kohtumääruse nr C33234715 peale. 11. Kuigi maakohus jättis kaebuse rahuldamata, on avaldaja seisukohal, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse alusetult ning avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist vastavalt

§ 48lg 1 p 7.

Täitedokumendina esitatud Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtumäärusel nr C33234715 puudub jõustumismärge, seega ei ole tegemist täitedokumendiga. Lisaks ei ole kohtumäärus seaduslik, kuna on koostatud kohtu poolt menetlusnorme rikkudes. Läti advokaat Valdis Genc on 01.12.2016 esitanud Läti peaprokurörile kaebuse 18.04.2016.a kohtumääruse nr C33234715 tühistamiseks. Juhul, kui Läti Peaprokurör võtab kaebuse menetlusse ja tuvastab kohtumääruse ebaseaduslikkuse, langeb ära ka täitemenetluse algatamise alusdokument ning puudutatud isiku II poolt juba algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Vastus määruskaebusele 4 5

1. Kohtutäitur ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
2. Harju Maakohus jättis 16.01.2017 määrusega rahuldamata avaldaja taotluse peatada tsiviilasja menetlus.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 01.12.2016 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea neid vajalikuks korrata. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 16.

§ 23

lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel.

§ 2

lg 1 p 5 kohaselt on täidedokumendiks välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend.

§ 23lg 4 kohaselt lisatakse täitmisavaldusele täitedokument.

Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. EL määruse nr 1215/2012 artikli 39 kohaselt liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Käesoleval juhul on sissenõudja esitanud kohtutäiturile Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahendi nr C33234715 ärakirja, millel on märgitud jõustumismärge. Samuti on puudutatud isik II esitanud kohtutäiturile EL määruse nr 1215/2012 artikli 53 alusel väljastatud tunnistuse, mille p-de 4.4 ja 4.4.1 kohaselt on täitedokument päritoluliikmesriigis tingimusteta täimisele pööratav alates 14.06.

1. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on leidnud õigesti, et täitedokumendiks olev Riia Rajoonikohtu 18.04.2016 kohtulahend nr C33234715 kuulub Eestis täitmisele.
2. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka väited võimalike menetlusnormide rikkumiste kohta täitedokumendiks oleva kohtulahendi tegemisel. Maakohus on õigesti viidanud sellele, et formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole selliste küsimuste lahendamine kohtutäituri pädevuses ning seega ei saa käesolevas menetluses sellistele alustele tugineda. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (vt Riigikohtu 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8).
3. Ringkonnakohus märgib, et EL määruse nr 1215/2012 artiklist 46 tulenevalt võib isik, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, esitada artiklis 45 osutatud alusel eraldi menetluses avalduse täitmisest keeldumiseks. Vastavalt artiklile 47 esitatakse täitmisest keeldumise taotlus kohtule, mis on liikmesriigi poolt vastavalt artikli 75 punktile a komisjonile esitatud teatele kohus, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus. TsMS § 121 kohaselt esitatakse selline avaldus võlgniku elu- või asukoha järgi või 5 6 kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esile toodud asjaolu, et avaldaja on esitanud täitedokumendi tühistamiseks Läti Vabariigi peaprokurörile protesti. Käesolevas menetluses hindab kohus kohtutäituri tegevuse õiguspärasust täitemenetluse algatamisel. Täitedokumendi hilisem tühistamine ei muuda täitemenetluse algatamist ebaseaduslikuks. Juhul, kui täitedokument tühistatakse, toob see kaasa täitemenetluse lõpetamise

§ 48

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt lõpetab kohtutäitur menetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Praegusel juhul ei ole avaldaja kohtule teatanud, et täitedokumendiks olev kohtulahend oleks tühistatud.

1. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse õiguspäraselt ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 6