Obsah (6)

§ 185§ 180§ 318§ 339§ 337§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10158 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Urmas Rein

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Taimar Vares’elt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 120,00 (ükssada kakskümmend) eurot. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 1 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. Taimar Vares, olles vastavalt Harju Maakohtu 21.05.2012.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 211-18587 kohustatud maksma alates 20.04.2012.a. elatist K-MV kasuks summas 300 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni (20.05.2023.a.) ja 300 eurot KMV kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni (16.04.2020), pole seda teinud alates 29.01.2014 regulaarselt ja ettenähtud summades. Seisuga 17.11.2016 oli Taimar Varese elatisraha võlgnevus 43 925,47 eurot. Taimar Vares, olles töövõimeline, pikema aja jooksul, s.o. alates 29.01.2014 kuni käesoleva ajani, mitte makstes elatist regulaarselt ja ettenähtud summades, on teadvalt rikkunud ülalpidamiskohustust. Seega Taimar Vares hoidudes teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2. Maakohus tunnistas Taimar Vares’e süüdi KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistas teda vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 74 lg 1, 3 tulenevalt määras mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui Taimar Vares ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 6 alusel kohustas Taimar Varest temale määratud käitumiskontrolli ajal täitma ülalpidamiskohustust. Taimar Varese katseaja algust arvestas kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 27.02.2017.a. Taimar Varese suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keelu tühistas kohtuotsuse jõustumisel.

§ 180

lg 3 alusel jättis kaitsjatasu kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 704 (seitsesada neli) eurot ja 4 (neli) senti riigi kanda.

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p. 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõistis Taimar Vareselt välja riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 705.- (seitsesada viis) eurot. Määras menetluskulud tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. APELLATSIOON:

1. Kaitsja vaidlustas Harju Maakohtu otsuse tervikuna. 3.
2. Maakohtul ei olnud menetluslikku alust tugineda süüdistatava ütlustele, millised Taimar Vares on andnud kohtueelses menetluses, kuna kohtulikul uurimisel süüdistatav neid ei kinnitanud. 2 Kuna süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused eeltoodud osas on kohtulikul uurimisel antud ütlustega vastuolus, siis selles osas kohus peaks tunnistama süüdistatava ütlused mitteusaldusväärseteks ja jätma tõendite hulgast välja. Maakohus seda ei ole teinud ning ekslikult kasutas süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Kui isegi maakohtul oleks menetluslik alus kasutada tõendina süüdistatava eeltoodud ütlusi, nendest ei tulene, et süüdistatav on elatise maksmisest kõrvale hoidunud KarS § 169 tähenduses. Süüdistatava ütlusest üheselt tuleneb, et ta eriti ei ole otsinud muud tööd just sel põhjusel, kuna pankakontole laekuv töötasu võetakse kohtutäiturite poolt erinevate võlgnevuste katteks. Kohus tuvastas, et süüdistatava võlad moodustavad 167 000 eurot, peale elatise võlgnevuse. Taimar Varese pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on broneeritud inkassonõue summas 109 055, 81 eurot ning pangakontolt nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY on broneeritud inkassonõue summas 109 055, 81 eurot. Kohus järeldas, et ilmselgelt isik, kellel on suured võlgnevused, kontod arestitud ning kellelt teenitud raha võetakse võlgade katteks ära, ei näe vajadust tasuvama töö leidmiseks. Seega, süüdistatava ütlustest ei tulene seda, et ta eriti ei ole otsinud muud tööd sel põhjusel, et elatise maksmisest kõrvale hoiduda. Ilmselgelt, et põhjus oli teine, nimelt see, et teenitud töötasu võetakse kohtutäiturite poolt muu võlgnevuste katteks. Maakohus on jätnud hinnanguta süüdistatava ütlused selle kohta, et potentsiaalsed tööandjad ei tahtnud teda tööle võtta, kuna tema pangakontod olid arestitud. Täitemenetluse seadustiku § 111 esimese lause kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustub võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Tööandjad ei soovi, et kohtutäitur esitaks nendele võlgniku töötasu arestimise akti, mida nad peavad täitma, aga mittetäitmisel nende suhtes võib kohaldada sanktsioone. Maakohus ei ole arvestanud, et see on ka mõjuv põhjus, miks süüdistatav ei ole leidnud paremini tasustatavat tööd. Ka sel põhjusel ta oli sunnitud töötama mitteametlikult. 3.
3. Taimar Varese poolt CV-d saatmine koos asjaoluga, et süüdistatav oli Töötukassa arvel töötuna registreeritud aastatel 2015 ja 2016, tõendavad seda, et tema on püüdnud leida paremini tasustavamat tööd. Kuna seda ei ole õnnestunud, siis ta tegi juhuvedusid läbi Taxify kuni juhtimisõiguse peatamiseni laste ema avalduse alusel. Süüdistatav on teinud mõistlikke pingutusi selleks, et leida paremini tasustavamat tööd. 3.
4. Süüdistatavale ei saa ette heida, et ta õigeaegselt ei ole realiseerinud oma õigust elatise suuruse vähendamiseks. Seda enam, et see asjaolu ei tõenda seda, et süüdistatav hoidis elatise maksmisest kõrvale. Kuna Taimar Vares peab maksma elatist 300 eurot kuus ühele lapsele kohtuotsuse alusel, siis on tema ise ja teised kaks last varaliselt vähem kindlustatud kui lapsed K-MV ja KM. Selleks, et Taimar Vares ja tema laste ülalpidamine oleks ühesugune, siis tema neto sissetulek peaks olema 1500 euro kuus / 5 inimest x 300 /. Kuna Taimar Vares ei ole leidnud sellise töötasuga tööd, siis ta tasus elatist lähtuvalt reaalsest sissetulekust, mida ta sai kätte, arvestades enda ja teiste laste ülalpidamist. Kui isegi Taimar Vares oleks leidnud tööd netopalgaga 1500 eurot kuus, see ise enesest ei tooks kaasa seda, et ta oleks nõuetekohaselt täitnud Harju Maakohtu 21.05.2012.a kohtuotsust. 3 Kuna tal on ka teised võlad summas 167 000 eurot, millised ta peab tasuma kohtutäiturite kaudu, siis on selge, et elatise maksmise kohustust ei oleks täidetud kohtu poolt määratud summas ka sel juhul, kui tema netopalk oleks 1500 eurot kuus. Maakohus ei ole arvestanud eeltoodud asjaolusid. 3.
5. Vaidlus puudub Taimar Varese poolt elatise maksmise kohustuse rikkumises süstemaatiliselt ja pikema aja vältel ning summaarselt olulises summas. Süüdistatav ise tunnistab, et pika aja jooksul ei ole võimeline täitma kohtu poolt määratud kohustust - tasuda elatist iga lapse ülalpidamiseks 300 eurot kuus. Elatise võlgnevuse suurus summas 43 925, 47 eurot on tekkinud peamiselt sel põhjusel, et väljamõistetud elatise suurus – 300 eurot kuus iga lapse ülalpidamiseks on ebamõistlik suur, arvestades seda, et süüdistatava ülalpidamisel on veel kaks last. Ilmselgelt, et elatise väljamõistmine summas 300 eurot ühele lapsele on süüdistatava varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav. Ei ole õige kohtu hinnang, et süüdistatav oma käitumisega näitab oma süsteemset allumatust kehtestatud korrale ning oma järjekindlalt õigusvastast suhtumist lapsevanema kohustusse oma lapsi ülal pidada. Taimar Varese ülalpidamisel on 4 last, millest kaks last elavad koos temaga. Saadud sissetulek 400-500 eurot kuus tema kasutas enda ja kõigi laste huvides võrdselt. Peale selle, Taimar Varese käitumist oluliselt mõjutab see, et tal on ka muud, veel suuremad võlgnevused teiste kreeditoride ees. 3.
6. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et Taimar Vares ei ole elatise maksmisest kõrvale hoidunud kuritahtlikult, st tahtlikult. Tal ei ole olnud elatise maksmiseks piisavaid rahalisi vahendeid, kuna tal pole olnud vastavad tööd, kus tööandja oleks nõus maksma talle netopalka vähemalt summas 1500 euro kuus. Süüdistatav on teinud mõistlikke pingutusi selleks, et leida paremini tasustavamat tööd. Samas Taimar Vares teenis raha juhuvedudega ja lähtuvalt saadud sissetuleku suurusest tasus elatise kõigi laste ülalpidamiseks võrdselt. 3.
7. Juhindudes

§ 318

lg 1; § 319 lg 2; § 321; § 338 p 2,3 ja § 340 lg 2 p 1 palub tühistada Harju Maakohtu 27.02.2017.a kohtuotsus täielikult ja teha uus kohtuotsus, millega mõista süüdistatava Taimar Vares õigeks. Menetluskulud jätta riigi kanda. Apellant ei taotle suulist menetlust. Süüdistatav ei soovi ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja järgmist. apellatsiooniga, leiab 4.
2. Kaitsja on vaidlustanud süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste tõendina arvestamist ja leidnud, et süüdistatava ütlused tuleb osaliselt tunnistada ebausaldusväärseteks. 4 Kohtuistungi protokolli kohaselt( t.lk. 44-45) on prokurör süüdistatava ristküsitlemise käigus taotlenud seoses vastuoluga ütlustes avaldada osaliselt tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kaitsja ega süüdistatav ei ole avaldamisele vastu vaielnud. Maakohus on prokuröri taotluse rahuldanud. Riigikohtu poolt korduvalt otsustes esitatud juhiste kohaselt ( nt RKKKo nr 3-1-1-100-15) juhul, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt seisnes vastuolu selles, et kohtuistungil süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt otsis ta tööd intensiivselt, kohtueelsel uurimisel aga andis ütlusi, et ei otsinud muud tööd eriti. Kolleegiumi seisukohalt on tegemist erineval ajaperioodil antud vastuolulise hinnanguga oma käitumisele. Süüdistatav on kohtuistungil vastuolu osas selgitanud, et tegelikult on otsinud tööd. Andis kohtueelsel uurimisel selliseid ütlusi, mida siis tundis. Oli sellel hetkel lootusetus olukorras, sealt need mõtted tulid. Andis sellised ütlused tulenevalt ülekuulamisega kaasnenud emotsionaalsest seisundist( t.lk. 45). Maakohus on jõudnud järeldusele, et selgitus pole eluliselt usutav( otsuse lk. 5). Samas pole maakohus vastuoluliste ütluste andmise aspektist süüdistatava kui tõendiallika usaldusväärsusele hinnangut andnud. Enamgi veel, maakohus on oma arvamuse kujundamisel tõendamiseseme asjaolude tõendatuse osas( otsuse lk 6) lähtunud süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ja seda just osas millised oli kohus tunnistanud vastuolulisteks. Riigikohus on korduvalt ( nt RKKKo nr 3-1-1-101-15) sedastanud, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenib vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Asjaolu, et ristküsitlusel antud ütlused on mingis osas vastuolus sama isiku kohtueelses menetluses antud ütlustega, ei anna kohtule alust jätta ristküsitluse tulemina saadud ütlusi kõrvale ja eelistada tõendina kohtueelses menetluses antud ütlusi. Eeltoodust tulenevalt, nõustudes apellatsioonis märgituga, kolleegium leiab, et süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused pole tõendina arvestatavad ning need tuleb tõendikogumist välja jätta. Maakohtu järeldust vastuoluliste ütluste andmisest ning selliste ütluste andmise selgituse ebausutavaks tunnistamist, pole kaitsja apellatsioonis vaidlustanud. On leidnud, et vastuoluliste ütluste andmisest tulenevalt peab osaliselt hindama süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks. Eeltoodut arvestades kolleegium leiab, et süüdistatava ütlus osas, milles ta annab hinnangu sellele, kas töö otsimine oli intensiivne või mitte, milles vastuolu maakohtu järelduse kohaselt esines, tuleb kui ebausaldusväärne tõendikogumist välja jätta. Muus osas on aga tema kohtuistungil ristküsitlemisel antud ütlused tõendina käsitatavad. Maakohus on andnud hinnangu süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustele sellest, et 2015 aastal on töökoha otsingul saatnud paar CV ja ühe CV 2016 aasta lõpus. Nüüdseks on saatnud kusagil 20 CV-d. Seega on maakohus hinnanud tõendina kohtuistungil ristküsitlemise käigus antud ütlusi ning kõrvutades neid maakohtule esitatud kirjalike tõenditega, leidnud, et süüdistatav ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi paranemiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. 4.
3. Kaitsja on leidnud, et maakohus jättis arvestamata asjaolu, et tööandjad ei soovinud süüdistatavat tööle võtta kuna pangakontod olid arestitud. 5 Kolleegium leiab, et selline etteheide on asjakohatu. Maakohus on, tuginedes eelkõige süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlustele tuvastanud, et alates 2014 aasta jaanuarist kuni 2016 novembrini pole süüdistatav aktiivselt tööd otsinudki kuna kahe aasta jooksul kolme CV saatmine pole hinnatav aktiivselt töö otsimisena. Kaitseväide sellest, et pangakonto arest välistas tööle võtmise on paljasõnaline ning kolleegiumi arvates ka ebaveenev. Samuti ei kummuta kohtu põhjendusi kaitsja poolt deklareeritud väide, et tema arvates kahe aasta jooksul 3 CV saatmine ongi aktiivne töö otsimine. Kriminaalvastutust ei välista ka kaitsja poolt esitatu, et süüdistatav oli töötuna arvel ühe kuu 2015 aastal, mil talle väljamakseid ei tehtud ja uuesti võttis ennast töötuna arvele 24.10.
4. 4.
5. Kaitsja apellatsioonis esitatud argumentatsioon käesoleval ajal kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamisest, ei kummuta kohtu põhistatud järeldusi ega anna alust süüdistatava õigeksmõistmiseks. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et igal isikul on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse ja selle õiguse realiseerimise otsustab isik. Kuid selline asjaolu ei vabasta teda, vähemalt kuni vastava jõustunud kohtulahendini, temale seadusega ja jõustunud lahendiga pandud kohustuste täitmisest. Kaitsja poolt tehtud matemaatilised tehted vajaliku töötasu summast, millega oleks tagatud kõikide elatise maksmise kohustus kohtu poolt otsusega määratud summas, ei väära vähimalgi määral kohtu poolt tuvastatut, et Taimar Vares ei teinud mõistlikke pingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks kohustust täita võimalikult suures ulatuses. Kolleegium nõustub siinjuures maakohtu järeldusega, et kahe lapse ülalpidamiseks kogu 2015 aastal kokku 582.00 euro ja ajavahemikul 01.01.2016 kuni 03.10 2016 kokku 620.00 euro maksmise osas saab rääkida elatise tasumisest ebamõistlikult väikeses ulatuses. 4.
6. Kaitsja on märkinud, et kuna vaidlus puudus selles, et süüdistatav rikkus elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt, pikema aja vältel, siis ei oma sellekohane järeldus tähtsust. Kolleegium leiab, et isegi kui süüdistatav tunnistab koosseisulise tunnuse sisuks olevat käitumist, ei ole kohtule etteheidetav sellekohase põhjenduse esitamine kohtuotsuses. Kolleegium juhib kaitsja tähelepanu, et kuriteokoosseisu tõendatuse osas põhjenduste ebapiisavus tähendaks kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist

§ 339

lg 2 mõttes, mistõttu on põhjenduste ja järelduste kohtuotsuses esitamise etteheide asjakohatu.

1. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et esitatud apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtust erinevale järeldusele jõudmist ja otsuse tühistamist ei too kaasa ka süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütluse ja ristküsitlemisel ütlustes antud hinnangu tõendikogumist väljajätmine. Maakohus on põhistatult tuvastanud, et Taimar Vares on toime pannud KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo ja ta on kuriteo toimepanemises süüdi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole maakohus tuvastanud ning nendele ei viidata ka apellatsioonis ja neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
2. Karistust ei ole kaitsja poolt vaidlustatud. Kolleegium leiab, et mõistetud karistuse liik ja määr ning KarS § 74 kohaldamine on kooskõlas KarS § 56 põhimõtetega, vastab süü suurusele ja süüdlase isikule. Kolleegium ei tuvastanud karistuse mõistmisel materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega oleks raskendatud süüdistatava olukorda ega ka menetlusõiguslikke minetusi, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku karistuse mõistmise.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.

veebruari 2017 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. 6 8. RÕS korras õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses kaitsjatasu hüvitamist seoses kaitsealusega otsuse arutamisega ja kohtuotsuse analüüsimisega ning apellatsiooni koostamisega. Kokku on kaitsja ajakuluna ära näidanud 2,5 tundi, summaks koos käibemaksuga 120,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt taotletut saab pidada

§ 175

lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ning summat hüvitamisele kuuluvaks.

§ 185

lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, mistõttu jääb õigusabiga seotud kulu, summas 120,00 eurot, Taimar Varese kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7