) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, st. sellise hagi rahuldamine ei ole võimalik (hagil puudub edulootus). Hageja on esitanud hagiavalduse paluvas osas 2 nõuet: lubada teostada omaniku vahetust ja nõuda välja tõutunnistus ostumüügilepingu alusel Eesti Kennelliit MTÜ-lt hageja kasuks. Omanikuvahetuse nõue Hageja esitas nõude lubada teostada omaniku vahetust, et koeral oleks ainult üks omanik. Kohus selgitab, et esitatud nõuet ei ole võimalik lahendada/rahuldada, kuna vastavalt 18.07.2016 ostu-müügilepingule hageja juba on koera omanik. Eesti Kennelliidu tõuraamatu määruse p. 5 nähtub, et „omandust tõendavateks dokumentideks võivad olla müügi-, kinke-, muud loovutuslepingud, mis on mõlema osapoole poolt rekviseeritud ja allkirjastatud“. 18.07.2016 koera ostu-müügilepingust nähtub, et omandiõigus on müüjalt ostjale üle läinud ning koera omanikuks on hageja. Asjaolu, et lemmiklooma passi on esimese omanikuna märgitud kostja ja teise omanikuna hageja, ei tähenda, et koeral on käesoleval hetkel 2 omanikku, kuna määravaks on antud juhul ostu-müügileping, mis annab tunnistust omandiõiguse üleminekust, st koera omanikuks on hageja. Eesti Kennelliit MTÜ-lt tõutunnistuse väljanõudmise nõue Hageja palub kohustada Eesti Kennelliit MTÜ-d väljastama ostu-müügilepingu alusel tõutunnistuse hageja kasuks. Kostja on
Kuna hagis on kostjaks koera müüja, siis saab haginõude(d) esitada ainult kostja, mitte Eesti Kennelliit MTÜ vastu, Eesti Kennelliit MTÜ ei ole kohtumenetluse pooleks. Kohus ei saa kohustada Eesti Kennelliit MTÜ-d sooritust tegema, so tõutunnistust väljastama. Tegemist on ostu-müügilepingust tuleneva lepingupoolte vahelise vaidlusega ning lepingust tekivad kohustused ainult lepingupooltele, mitte kolmandale isikule. Eesti Kennelliit kodulehel http://kennelliit.ee/meist/kennelliidu-juhtimine/kontakt/ on selgitatud, et kutsikas tuleb alati loovutada koos registreerimistunnistusega (tõutunnistusega), erandiks on vaid juhud, kui on tegemist järelmaksuga müümisega või rendi/kaasomandikoeraga. Ostu-müügilepingust ei nähtu, et tegemist eelviidatud erandiga. Kui hageja ostis koerakutsika ilma selleks vajalike dokumentide olemasoluta, siis oli see hageja enda riisiko. 2 2-17-5115 Kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda
lg 2 p 2 alusel.
lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, puudub vajadus lahendada esitatud menetlusabi taotlust ning määrata tähtaega hagis puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
lg 1 ja 2).
lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.