Obsah (4)

§ 651§ 657§ 175§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19345 Tsiv

) § 175 lg-t 1 ja § 162 lg-t 2 ning ületas diskretsiooninorme, jättes selgelt vajalikud ja põhjendatud kulud olulises osas välja mõistmata.

1. Ekslik on maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-15, mis käsitleb menetluskulude väljamõistmist rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Käesoleval juhul ei esitanud hageja rahalist nõuet, vaid tuvastusnõude.
2. Arvestades hageja menetlusdokumentide mahtu, tsiviilasja asjaolusid, kahte toimunud kohtuistungit ja asjaolu, et kostja vaidles hagile samuti lepingulist esindajat kasutades lõpuni vastu, ei ole 20 töötundi ebamõistlik ega ebavajalik. Samuti on lepingulise esindaja tunnihind tavapärane. Kostja lepingulise esindaja ajakulu oli samas suurusjärgus. Sisuliselt leidis maakohus, et tööandja pidi menetluses hakkama saama ilma lepingulise esindajata.
3. Vaidlus ei olnud lihtne ega vähemahukas. Töötaja tugines mitmele tööandja rikkumisele, mille kõigi ümberlükkamiseks tuli koguda tõendeid, neid analüüsida ja esitada kohtule koos menetlusdokumentidega. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluses kantud õigusabikulude katteks 400 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 382 eurot. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
6. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata maakohtus kantud õigusabikulude osas summas 1600 eurot.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Apellatsioonkaebus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 3 20.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.

1. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus viitas ebaõigesti Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-15, milles käsitleti menetluskulude hüvitamise mõistlikku piiri rahalise nõude korral. Käesolevas asjas ei lahendanud kohus otsusega rahalist nõuet, sest hageja loobus sellest viimasel kohtuistungil. Kohus tuvastas kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu. Samas ei viinud see viide Riigikohtu lahendile maakohtus kantud õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ebaõige otsuse tegemiseni. Tegelikult ei lähtunud ka maakohus hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude suuruse kindlakstegemisel hagi hinnast 390 eurost, sest mõistis kahe kohtuastme õigusabikulude katteks kostjalt välja 580 eurot (maakohtus kantud õigusabikulud 400 eurot ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulud 180 eurot, s.o 90% 200-st eurost).
2. Maakohtu otsusest ei tulene, et tööandja oleks pidanud menetluses osalema ilma esindajata, nagu leiab hageja. Maakohus võttis õigusabikulude kindlaksmääramisel õigesti arvesse nii vaidluse vähese keerukuse tööandja jaoks, tsiviilasja mahu kui ka mõistliku aja õigusabitoimingutele. Kohus hindas hageja esindaja menetlustoiminguid ja märkis otsuses, millistele menetluskulude nimekirjas märgitud konkreetsetele toimingutele kulutatud aeg on kohtu hinnangul ebamõistlik ning vähendas sellest tulenevalt hagejale väljamõistetava hüvitise suurust. Ka tsiviilasja mahu ja keerukuse hindamine on maakohtu kaalutlusotsus. Pealegi tekkis osa õigusabikuludest seoses hageja rahalise nõude menetlemisega, millest ta alles menetluse lõpus loobus. Asjaolu, et hageja maakohtu hinnangutega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsustuse muutmiseks. 23.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 4