lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul palub hageja hagiavaldusega tuvastada 26.05.2016.a. toimunud xxxx 142 aktsia võõrandamistehingu osas ostueesõiguse olemasolu, sest hagejale ei ole teada tehingu tingimused. Esitatud hagiavaldusega ei nõua hageja ostueesõiguse teostamise tuvastamist ega aktsiate omandit. Ringkonnakohus on oma 03.11.2016.a. määruse p-s 8 andnud juhtnööri, et aktsiaseltsi põhikirja p 4.5. järgi on nimelise aktsia võõrandamisel teistel aktsionäridel ostueesõigus ning eraldi tuvastushagi esitamine ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ilma sooritusnõude esitamiseta ei ole põhjendatud. Kuivõrd hageja nõuab hagis tuvastada ostueesõiguse olemasolu, ilma et oleks esitanud sooritusnõude, siis leiab kostja, et hagejal eraldi tuvastushagi suhtes õiguskaitse vajadus puudub ning esineb alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks
lg 2 p 2 alusel.
Juhul, kui kohus peab võimalikuks jätta hageja hagiavalduse läbi vaatamata, palub kostja jätta tema poolt kantud menetluskulud 2948 eurot (sisaldab käibemaksu) hageja kanda. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt
Kostja palus kohtul kohustada hagejat tasuma kostjale viivist hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus edastas kostja taotluse hagejale vastamiseks. 02.01.2017.a. esitas hageja kohtule vastuse ja hagist loobumise avalduse. Hageja avaldas, et analüüsides kostja poolt kohtumenetluses esitatud tõendeid ning võttes arvesse Riigikohtu praktikat loobub S A A K vastu aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks esitatud hagist. Hageja selgitab, et on jätkuvalt arvamusel, et xxxx142 aktsia suhtes 26.05.2016.a. toimunud tehingu puhul on tegemist müügitehinguga, mis tähendab, et mitterahalise sissemakse tegemine kostja poolt on näilik. Kuivõrd aga hagejal puuduvad vastavasisulised tõendid ning hageja väidet kinnitavate tõendite kogumine on sisuliselt võimatu, ei pea hageja otstarbekaks menetluse jätkamist.
2 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja hagist loobub. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust summas 175 eurot arveldusarvele, millelt on toimunud riigilõivu tasumine.
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja palub, tuginedes
lg-le 4 jätta kummagi poole menetluskulud käesolevas asjas poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohtusse pöördumise põhjustas ainuüksi kostja käitumine, hageja soovis vaidlust lahendada kohtuväliselt ning pöördus selleks korduvalt kohtuväliselt kostja poole. Juhul kui kohus peab põhjendatuks kostja menetluskulude osaliselt või täielikult hageja kanda jätmist, siis palub hageja kohtul lähtuda hageja poolt esitatavatest vastuväidetest kostja poolt 07.12.2016.a. esitatud menetluskulude nimekirjale ning märgib, et kokku peab hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 4,25 tundi, töötasu hinnaga 120.00 eurot, kokku 510.00 eurot, millele lisandub käibemaks 102.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja võtta vastu S A hagist loobumine, lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-11904, tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus edastas hageja avalduse kostjale vastamiseks. Kostja märkis 10.01.2017.a. esitatud vastuses, et hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja 07.12.2016.a. taotlusele jätta hagi läbi vaatamata. Seega ei ole hageja vaielnud vastu taotlusele jätta hageja hagi läbi vaatamata. Kostja on seisukohal, et esmalt tuleks lahendada kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks, sest taotluse lahendamisel selgub, kas hageja on esitanud kohtule õiguspärase nõude või mitte. Kui hageja ei ole esitanud õiguspärast nõuet, siis puudub alus asja sisuliseks menetlemiseks. Kuivõrd ringkonnakohus on möönnud, et esinevad alused hageja hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks ning kostja on esitanud vastava taotluse, millele hageja ei ole vastu vaielnud, palub kostja rahuldada esitatud taotlus jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks jätta hagiavaldust läbi vaatamata, siis peab märgib kostja hageja hagist loobumise taotluse osas, et ei vaidle vastu hageja taotlusele hagist loobumiseks, kuid leiab, et menetluskulud tuleb
Kostja on seisukohal, et puuduvad alused
lg 4 kohaldamiseks, sest kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole ebaõiglane. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud 4,25 töötunni ulatuses. Kostja hagejaga ei nõustu ja leiab, et kostja menetluskulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu suuruse osas jääb kostja seisukoha juurde, et põhjendatud tunnitasuks võib Riigikohtu praktika järgi olla ka 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palub oma menetluskulud summas 2948 eurot jätta täies ulatuses hageja kanda. Tulenevalt eeltoodust, palub kostja jätta S A hagiavaldus A K vastu läbi vaatamata, määrata kindlaks menetluskulud, jätta A K menetluskulud 2948 eurot S A kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; või juhul, kui kohus ei pea võimalikuks jätta hagiavaldust läbi vaatamata, siis lõpetada asja menetlus hagist loobumise alusel, määrata kindlaks menetluskulud, jätta A K menetluskulud 2948 eurot S A kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3 Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud kostja taotlusega jätta hagi läbi vaatamata, hageja hagist loobumise avaldusega ning tsiviilasja materjalidega, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada seoses hageja hagist loobumise vastuvõtmisega.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja on küll enne hagist loobumise avalduse esitamist taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist
lg 2 p 2 alusel, kuid viidatud sätte kohaselt on hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus mitte kohustus, kuivõrd kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 1 p 3 kohaselt, aga kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ning
Seega peab kohus menetluse lõpetama ning hagist loobumise avalduse vastu võtma, kui ei esine
Hageja esitas 02.01.2017.a. kohtule hagist loobumise avalduse. Kostja oma 10.01.2017.a. vastuses hageja hagist loobumise avaldusele märkis, et kostja ei vaidle vastu hageja taotlusele hagist loobumiseks, kuid leiab, et menetluskulud tuleb
Kuivõrd kostjal ei ole vastuväited hagist loobumise vastuvõtmisele ja menetluse lõpetamisele ning arvestades, et hagist loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku menetlusosaliste õigusi, leiab kohus, et ei esine aluseid loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ning tsiviilasja menetlus tuleb
Kuna asja menetlus lõpetatakse
lg 1 p 3 alusel, siis ei ole võimalik rahuldada kostja taotlust jätta hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine:
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Lenrid OÜ on tasunud 05.08.2016.a. hageja eest riigilõivu 350 eurot (maksekorraldus, tl 25), s.o 300 eurot hagiavalduselt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Hagist loobumise avalduses taotleb hageja poole tasutud riigilõivust, s.o 175 euro, tagastamist arveldusarvele, millelt on toimunud riigilõivu tasumine. Kohus leiab, et põhjendatud on tagastada Lenrid OÜ-le pool, s.o 150 eurot, tema poolt hageja eest hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 300 eurost, Lenrid OÜ arveldusarvele nr EE147700771001299712 AS-is LHV Pank. 4 Menetluskulud:
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hagist ei ole loobutud seetõttu, et kostjad oleks kohtumenetluses esitatud nõude täitnud, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et vastaspoole kulude väljamõistmine hagejalt ei ole tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, mistõttu ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele ka
lg 4, mis võimaldab kohtul jätta kulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda.
lg 1 lause 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
teise lõike kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjal on tekkinud lepingulise esindaja kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus, tutvunud kostja esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse ülevaatega, leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu ning kantud kulud on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendamatud. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik olukord, kus professionaalsete õigusteadmistega esindajal kulub tsiviilasja materjalidega tutvumiseks ning nende analüüsimiseks, enne ühegi menetlusdokumendi koostamist, aega kokku 5,25 tundi ning seejärel kostja vastuse koostamiseks ja üle vaatamiseks kokku 5,75 tundi. Kohus leiab, et 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega maksimaalselt 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, materjalide analüüsiks, kliendiga nõupidamiseks ning kostja vastuse (kokku 7
lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Sealjuures on kolleegium varem pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Sama seisukohta väljendab ka kostja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.