lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Alates 1. jaanuarist 2009.a kehtiva pärimisseaduse § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui viidatud seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Xxxxpärandi avanemise ajal (s.o 18.04.2006.a) kehtinud PärS § 115 lg-st 1 tulenes pärija õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli PärS §-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise kohta notarile avaldus, mille notar tõestas (PärS § 117 lg 1). Kui pärija ei esitanud PärS § 117 lg-s 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid asus PärS §-s 118 sätestatud tähtaja jooksul pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loeti ta PärS § 117 lg 3 järgi pärandi vastuvõtnuks. Pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üldiseks tähtajaks oli 10 aastat (PärS § 118 lg 3). Samas võis notar üldist pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise tähtaega lühendada. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks võis notar PärS § 118 lg 1 kohaselt anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei võinud olla lühem kui kaks kuud. Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: • Hageja ja kostja on 18.04.2006.a surnud Xxxx seadusjärgsed pärijad • Kostja on esitanud tähtaegselt avalduse notarile Xxxx pärandi vastuvõtmiseks • Hageja ei ole notari poolt antud tähtaja jooksul pärandi vastuvõtmiseks ega sellest loobumiseks notarile avaldust esitanud • 01.09.2010.a esitas hageja notar Ants Ainsonile avalduse Xxxx pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks, kuid pärandi vastu võtnud kostja ei andnud ennistamiseks nõusolekut (t/l 47-50, 52). 3
Hagejale tuleb ennistada Xxxx pärimisasjas Tallinna notar Ants Ainsoni poolt pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaeg, Eeltoodu tõttu puudub kohtul vajadus anda hinnang poolte väidetele ja tõenditele sellest, mis asjaoludele jäi pärand tähtaegselt hageja poolt vastu võtmata.
Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Kuigi kostja on küll võtnud koheselt hagi omaks, kuid ei andnud kohtuväliselt hagejale nõusolekut pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks, siis oli hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ja on kohus seisukohal, et menetluskulud käesolevas tsiviilasjas tuleb eeltoodust tulenevalt jätta kostja kanda
Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on õigusabikulu summas 138 eurot (käibemaksuga), milline on kantud 25.10.2016.a hagiavalduse koostamisega vastavalt Advokaadibürooga Biin ja Biin OÜ sõlmitud lepingule. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on esitanud 25.10.2016.a kohtule hagiavalduse, mille ta on ise allkirjastanud. Alles 02.12.2016.a on vandeadvokaat Leino Biin kohtule teavitanud, et esindab käesoleva tsiviilasja menetluses hagejat. 20.02.2017.a kohtule esitatud hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on allkirjastatud hageja lepingulise esindaja poolt. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd toimikust ei nähtu, et hagiavaldus oleks kohtule esitatud lepingulise esindaja poolt, ei kuulu nimetatud kulu hüvitamisele kostja poolt ning nimetatud kulu tuleb jätta hageja enda kanda. Harju Maakohtu 21.12.2016.a määrusega rahuldati Xxxx menetlusabi taotlus ning Xxxx vabastati riigilõivu summas 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. 4
lg 1, 2 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (lg 1). Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (lg 2).
lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd hagi rahuldati täies ulatuses, tuleb kostjalt mõista riigituludesse menetlusabikulu summas 300 eurot.
lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt
lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumisest hõlbustava makseinfodokumendi.
lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.