2-16-6702/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 29.03.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu Kohtuasi Xxxxlinna avaldus Xxxx ja Xxxx nende alaealiste laste Xxxx ja Xxxx hooldusõiguse äravõtmiseks ning alaealistele lastele eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks Menetlustoiming Lõpplahend hagita perekonnaasjas Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Xxxxlinn XxxxLinnavalitsuse kaudu (asukoht xxxx) 2-16-6702 Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Alaealistele Xxxxja Xxxxriigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, registrikood 10712546, asukoht Keemia 23-1, 10616 Tallinn) RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Xxxx linna avaldus Xxxxja Xxxxnende alaealiste laste Xxxxja Xxxxhooldusõiguse äravõtmiseks ning alaealistele lastele eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2. Kohustada Xxxxja Xxxx: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid; - esitama lastekaitsetöötajale regulaarselt nende nõudmisel tõendid narkootiliste ainete mittetarvitamise kohta; - tegema koostööd Xxxxlinna (linnavalitsuse) sotsiaaltöötajatega, s.o. olema lastekaitsetöötajatele kättesaadavad ja täitma nende poolt antud juhiseid ja korraldusi laste eest hoolitsemisel ja laste kasvatamisel, täitma juhtumiplaanis märgitud kokkuleppeid ja osalema juhtumiplaani vahehindamistel; - hoiduma kuritegude- ja väärtegude toimepanemisest; 1 tegema koostööd projekti „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes peredele“ spetsialistidega - külastama lastega perearsti ja/või eriarste vastavalt perearsti ettekirjutustele; - mitte jätma lapsi järelevalveta. - Xxxxon kohustatud töötama, et tagada perekonna ülalpidamiseks sissetulek. Menetluskulude jaotamine.
3. Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a laste Xxxx ja Xxxxriigi õigusabi kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
4. Jätta menetluskulude rahaline suurus käesoleva kohtumäärusega kindlaks määramata. Kohtumääruse kehtivus, edasikaebamise kord ja jõustumine. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele menetlusosalistele (TsMS § 478 lg 4). alates määruse teatavakstegemisest Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus käesolevale kohtumäärusele Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vaidlustamata asjaolud
5. Xxxxja Xxxxkooselust on sündinud 2 last: Xxxx, kes sündis xxxx.a. ja Xxxx, kes sündis xxxx.a.
6. Perekond Xxxx elab Xxxx.
7. Xxxx käib Xxxx lasteaias. Xxxxon Xxxxga lapsehoolduspuhkusel. Kohtule esitatud avaldused, nende põhjendused ja menetluse käik.
8. 27.04.2016.a. esitas Xxxx linn kohtule avalduse, milles ta palus peatada Xxxx ja Xxxx hooldusõigus nende alaealise lapse Xxxx suhtes. Avalduse aluseks oli asjaolu, et vanemad tarvitavad narkootikume, Xxxx ja Xxxx tülitsevad pidevalt omavahel ja on lärmakad ning vanemad jätavad lapse üksi koju, mis on ohtlik lapse elule ja tervisele.
9. 02.06.2016.a. toimus kohtus menetlusosaliste ärakuulamine. Nimetatu tulemusena ja menetlusosalistega kooskõlastatult tegi kohus 20.06.2016.a. määruse, millega kohustas Xxxx ja Xxxx - mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid; - hoiduma kuritegude- ja väärtegude toimepanemisest; - külastama Xxxx iga perearsti ja/või eriarste vastavalt perearsti ettekirjutustele; - mitte jätma last järelevalveta; - tegema koostööd Xxxx linna (linnavalitsusega), s.o. olema lastekaitsetöötajatele kättesaadav ja täitma nende poolt antud juhiseid ja korraldusi lapse eest hoolitsemisel ja lapse kasvatamisel ning 2 - xxxx asuma tööle 30 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Kohus andis vanematele võimaluse tõestada, et nad on suutelised oma alaealise lapse suhtes vanema õiguseid teostama ja vanema kohustusi kandma ning määras arutada asja uuesti kohtus 11.10.2016.a.
10. 11.10.2016.a. kohtuistungil avaldas Xxxx linna esindaja, et Xxxx ja Xxxx täidavad neile pandud kohustusi suuremas osas, mistõttu anti neile veel aega kuni 31.01.2017.a. tõestada oma suutlikkust laste kasvatamisel, sest selleks ajaks oli perre sündinud ka Xxxx.
11. Kohus tegi 17.10.2017.a. ka uue määruse kus pani xxxx ja xxxx järgmised kohustused: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid; - esitama lastekaitsetöötajale regulaarselt nende nõudmisel tõendid narkootiliste ainete mittetarvitamise kohta; - tegema koostööd Xxxx linna (linnavalitsuse) sotsiaaltöötajatega, s.o. olema lastekaitsetöötajatele kättesaadav ja täitma nende poolt antud juhiseid ja korraldusi lapse eest hoolitsemisel ja lapse kasvatamisel, täitma juhtumiplaanis märgitud kokkuleppeid ja osalema juhtumiplaani vahehindamistel; - hoiduma kuritegude- ja väärtegude toimepanemisest; - tegema koostööd xxxx arsti ja sotsiaaltöötajaga, sh järgima raviskeemi; - tegema koostööd projekti „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes peredele“ spetsialistidega - külastama Xxxx iga perearsti ja/või eriarste vastavalt perearsti ettekirjutustele; - mitte jätma last järelevalveta.
12. 17.01.2017.a. esitas Xxxx linn kohtule uue avalduse, milles palutakse ära võtta Xxxx ja Xxxx täielikult hooldusõigus nende mõlema lapse, s.o. Xxxx ja Xxxx suhtes ja määrata lastele eestkostja. Avaldaja põhjendab avaldust sellega, et vanemad täidavad neile kohtumäärusega pandud kohustusi osaliselt. Xxxx ei olnud asunud tööle
13. detsembriks 2016.a., 20.10.2016.a. antud narkotest oli puudutatud isikutel küll negatiivne, kuid edasisest narkotestide andmisest on nad kõrvale hoidunud. Ka ei ilmunud nad kokkulepitud kohtumisele Sotsiaalkindlustusameti esindajaga „Integreeritud teenuse toimetulekuraskustes peredele“ saamiseks.
14. Kohus võttis menetlusse Xxxx linna poolt muudetud avalduse ja kuulas menetlusosalised kohtus uuesti ära 31.01.2017.a.
15. Kohus saatis Xxxx ja Xxxx kohtusaalist Merimetsa Haiglasse narkotesti tegema, tegi järelpärimised laste perearstile ja Lasteaeda „Xxxx“, et teada saada kas vanemad käivad lastega regulaarselt arsti juures ja millisena on lasteaia töötajad näinud vanemate ja Xxxxomavahelisi suhteid ning kas laps tuleb lasteaeda hoolitsetuna või mitte.
16. OÜ Xxxx teatas kohtule, et Xxxxja Xxxxkülastavad lastega perearsti kooskõlas kehtestatud profülaktiliste vaatluste graafikuga või seoses laste haigustega, külastused on regulaarsed ja vastavad arsti ettekirjutustele, Xxxxei ole arsti juures arvel sageli haigestuva lapsena, lapsed on eakohaselt arenenud, kuigi aegajalt on lapsed tulnud arsti vastuvõtule määrdunud riietes ja lõikamata küüntega, dr xxxxei ole näinud Xxxxja Xxxx alkoholi ja/või narkootikumide joobes.
17. XxxxLinnavalitsus teatas kohtule, et Xxxxja Xxxx xxxx 23.09.2016.a. ja 31.01.2017.a. antud toksikoloogilised analüüsid narkootikumidele olid negatiivsed.
18. Lasteaia „Xxxx“ andmetel käib Xxxxlasteaias suhteliselt harva ning mõnikord on juhtunud, et lapsel on seljas olnud määrdunud ja mitte paraja suurusega riided, kuid kui õpetajad on teinud lapse emale sellekohaseid märkusi, on ta riided kohe ära vahetanud. Lapse toob ja viib lasteaeda reeglina ema ning kasvatajad ei ole märganud, 3 et lapse ema oleks olnud alkoholi või narkootikumide joobes lasteaeda tulles. Lasteaia direktori xxxxsõnul tuleb laps lasteaeda ilma nututa, kuid ootab järgi lasteaeda nii ema kui isa ja on emaga kohtudes rõõmus. Lapse rühma õpetajate sõnul tunneb Xxxxhuvi oma lapse joonistuste ja teiste tööde vastu ning huvitub kas ja kuidas laps lasteaias sööb. Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht kohtu menetluses oleva avalduse osas.
19. Kohtu poolt alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Andres Lusmägi on seisukohal, et Xxxxlinna avaldust Xxxxja Xxxxnende laste suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks ei peaks rahuldama, sest vanemad on kohtumenetluse kestel tõendanud, et nad on suutelised oma lapsi kasvatama, on kohtu poolt tehtud ettekirjutusi olulistes punktides täitnud, on lõpetanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ning hoolitsevad oma laste eest. Laste huvides on kasvada perekonnas. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka eestkostja määramine alaealistele lastele. Kohtumääruse põhjendused.
20. Tulenevalt PKS § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. PKS § 116 lõike 2 alusel on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest, mis on lapse isikuhooldusõigus, ja õigust hoolitseda lapse vara eest ehk teostada lapse varahooldusõigust, samuti otsustada lapsega seotud asju. PKS §-de 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PkS § 134 lõikele 1 rakendab kohus, juhul kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-ides 135 ja 136 loetletuid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Vastavalt TsMS § 135 lõikele 1 võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
21. Kohus on seisukohal, et vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Sellest tulenevalt võib kohus kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult 4 ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Seejuures peavad kohtu kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed (vt Riigikohtu
22. mai
23. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-11, p 14). Tulenevalt eeltoodust peab kohus esmalt tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades, ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, sh ei anna vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks iseenesest veel alust asjaolu, et vanem ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja lapse arendamisega ning vanemal napib vahendeid pere ülalpidamiseks (vt Riigikohtu
24. novembri
25. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12, p 16). Arvestades kõike eeltoodut, tuleb kohtul lapse heaolu tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil positiivset mõju ei oleks, saab kohus võtta vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult ära. Kõike eeltoodut on märkinud ja üle korranud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-78-
27. Kohus asub seisukohale, et Xxxxja Xxxxtäielikult nende laste Xxxxja Xxxxsuhtes hooldusõiguse äravõtmine ei ole eesmärgipärane ega proportsionaalne abinõu käesoleva olukorra lahendamisel ning laste huvides ei ole laste perekonnast eraldamine. Kohtu hinnangul on Xxxxja Xxxxkohtumenetluse kestel tõendanud, et nad suudavad hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ning tahavad ja on suutelised kasvatama oma lapsi, hoolitsema oma laste eest ja ka oma lapsi ülal pidama. Nimetatut tõendavad OÜ Xxxx teatis, mille kohaselt käivad Xxxxja Xxxxlastega perearstil vastavalt arsti ettekirjutustele, lapsed on eakohaselt arenenud ning dr xxxxei ole näinud Xxxxja Xxxx arsti juures ei alkoholi ega ka narkootikumide joobes, xxxx 23.09.2016.a. ja 31.01.2017.a. antud toksikoloogilised analüüsid narkootikumidele olid xxxx ja xxxx negatiivsed ning lasteaia „Xxxx“ direktori sõnul käib Xxxxnende lasteaias, kuigi külastab lasteaeda suhteliselt harva, kuid tema õpetajate sõnul on lapsel ja tema vanematel lähedased suhted, laps ootab vanemaid lasteaeda järele ja ema tunneb ka huvi lapse käekäigu vastu lasteaias.
28. Kohus on seisukohal, et kohtumäärusega tuleb kohustada Xxxxja Xxxx täitma kohaliku omavalitsuse poolt tehtud ettekirjutusi ja tegevuskava ning kohus selgitab xxxx ja xxxx, et kui puudutatud isikud ei täida kohaliku omavalitsuse poolt ette nähtud ettekirjutusi ja tegevuskava, võidakse nende suhtes esitada kohtule uus avaldus vanemaõiguste piiramiseks nende alaealiste laste suhtes. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
29. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
30. Kuivõrd keegi menetlusosalistest aga menetluskulude nimekirja kohtule kohtu poolt antud tähtajaks ei esitanud, ja kohus jätab kõik menetluskulud peale laste õigusabikulu 5 nende endi kanda, ei määra kohus käesoleva menetlusosaliste menetluskulude suurust rahaliselt. kohtumäärusega kindlaks /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 6