Tsiviilasi nr: 2-16-16885 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16885 Tsiviilasi GR (R) hagi RR (R) vastu elatise suurendamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 22.12.2016 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1 505 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RR apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): GR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja KR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): RR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Anneliis Räpo (e-post: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 22.12.2016 otsus osas, millega hagi rahuldati täielikult, RR-lt 03.12.2007 kohtuotsusega välja mõistetud elatist suurendati selliselt, et mõisteti RR-lt GR kasuks välja elatis alates 09.11.2016 kuni GR täisealiseks saamiseni 10.05.2018 igakuiselt 179 eurot ületavas osas ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 22.12.2016 otsus muutmata. 2. RR apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.GR hagi rahuldada osaliselt. 1
(7)Tsiviilasi nr: 2-16-16885
- 3.2.Suurendada RR-lt Pärnu Maakohtu 03.12.2007 otsusega asjas nr 2-07-17583 välja mõistetud elatist ja mõista välja RR-lt GR kasuks elatis alates 09.11.2016 summas 179 eurot kuus, kuni GR täisealiseks saamiseni. 3.3.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette. 3.4.Elatise on RR kohustatud maksma KR (R) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Otsus kuulub viivitamatult täitmisele. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. Võtta asja materjalide juurde järgmised poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid: sotsiaalmeedia vestlus kokku 3-l lehel, sõiduki Toyota Avensis registreerimistunnistuse väljavõte. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- Hagiavalduse kohaselt on hageja vajadused suurenenud ning kohtuotsusega väljamõistetud summast 1250 krooni ei piisa hageja vajaduste rahuldamiseks. Hageja palub suurendada elatist alates 09.11.2016 seaduses sätestatud miinimummäärani. Kostja vastuväited
- Kostja hagi õigeks ei võta ning palub kohtul jätta see rahuldamata. Kostja selgitab, et ta tasub igakuiselt hagejale elatist vastavalt Pärnu Maakohtu määrusele asjas nr 2-
- Hageja sai sellel aastal 16-aastaseks (sündinud XX.XX.XXXX) ning kostja mõistab, et noore neiu vajadused võivad olla mõnevõrra suuremad, kui varem, kuid paraku ei ole kostjal võimalik hagejale nõutud summas elatist maksta.
- Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 672,48 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja töötab AS-is E. Vaadates väljavõtet, mis on tehtud viimase 7 kuu kohta (aprill-oktoober), siis näeme, et selle aja jooksul on kostja saanud töötasu, puhkusetasu ja ka n-ö avanssi kokku summas 4 707,36 eurot. Niisiis ongi kostja ühe kuu keskmiseks sissetulekuks kokku 672,48 eurot.
- Kostjal on ülalpidamiskohustus kolme lapse suhtes, kellest kaks on alaealised. Lastest kõige vanem on KR, temast järgmine on käesolevas menetluses hagejaks olev GR ning kõige noorem lastest on SR. Kostja on vaieldamatult nõus sellega, et kui lapsel on perekonnaseadusest tulenevalt õigus elatisele, siis tuleb kostjal seda ka tasuda. Küll aga ei ole kostjal võimalik elatist maksta summas, milles seda nõutakse.
- Kostja teenib peaaegu Eesti keskmist töötasu, elades ise aga äärmiselt tagasihoidlikku elu. Alljärgnevaga toob kostja välja konkreetsed summad ja enda võimalused:Kostja sissetulek on ühes kuus: 672,48 eurot. Kostja igakuised püsikulud on: -hambaravi kulude katteks võetud väikelaenu tagastamine - igakuine makse ca 94,57 eurot (vt väljavõtet, lisa nr 4); 2
(7)Tsiviilasi nr: 2-16-16885 -eluasemega seotud kõrvalkulude maksmine - elektrienergia arvete tasumine, küttepuude eest tasumine jne (kostja elab oma elukaaslasega puuküttega elamus, mis kuulub kostja elukaaslasele. Tulenevalt asjaolust, et kostja ja tema elukaaslane saavad elada kostja elukaaslasele kuuluvas elamus, siis on pooled leppinud kokku, et kõik kõrvalkulud tasub kostja, sh autokütusega seotud kulud, toidu ja muu majapidamisega seotud kulud kantakse vastavalt võimalustele pooleks, vt kinnitust, lisa nr 5) - ca 40 eurot; -sidekulud (telefon ja internet) - ca 20 eurot; -sõidukulud tööle ja töölt tagasi koju - ca 50 eurot; -igapäevane toit, hügieen ja riided - ca 130 eurot. Kostja püsikulud on seega kokku ca 334,57 eurot (94,57+40+20+50+130+120+240).
- Niisiis jääb kostjal oma kolme lapse ülalpidamiseks vabasid vahendeid ca 337,91 eurot/kuus. Kostja tasub oma noorimale lapsele elatist igakuiselt vastavalt võimalustele ca 100-120 eurot. Selleks on kostja ja lapse ema sõlminud omavahelise kokkuleppe. Seega on kostjal võimalik oma kahele vanemale lapsele maksta elatist kokku ca 218 eurot/kuus, mis moodustaks hageja GR’i elatiseks ligikaudu 100-115 eurot ühes kuus.
- Kostja kinnitab, et AS-ist E saadav töötasu on tema ainus sissetulek ning isegi, kui kohus ei peaks kostja poolt käesolevas vastuses esitatud põhistusi lahendi tegemisel arvestama, ei ole kostjalt ka tulevikus läbiviidava täitemenetluse raames võimalik suuremat elatissummat kätte saada. Nimelt sätestab TMS § 132 lg 1, et võlgniku sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kostja kinnitab veel kord, et on valmis oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitma (on seda ka siiani täitnud), kuid kostjale peab ka endale jääma mingisugune summa enda esmavajaduste rahuldamiseks.
- Seega ei ole kostjal võimalik maksta hagejale elatist oluliselt suuremas summas, kui ta seda praegu teeb. Sellest tulenevalt palubki kostja kohtul jätta hageja hagi rahuldamata.
- Seoses eeltooduga teeb kostja hagejale siiski ka ettepaneku sõlmida kompromiss ning lõpetada käesolev vaidlus ilma täiendavate kuludeta. Kostja ettepanek oleks selline: Kostja tasub hagejale elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 110 euro/kuus; Kostja tasub hagejale elatist igakuisete maksetena, tasudes elatise hageja seadusliku esindaja KR’i arvelduskontole; Käesoleva menetlusega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
- Juhul, kui hageja kostja ettepanekuga nõus ei ole ning vaidlus lõppeb siiski kohtuotsuse tegemisega, siis palub kostja kohtul jätta menetluskulud kas osaliselt või kogu ulatuses hageja kanda. Antud juhul on kostja olnud sunnitud laenama suure summa raha, et võtta endale lepinguline esindaja, kelle abiga käesolevas menetluses enda õigusi parimal võimalikul viisil kaitsta. Kulude jätmist hageja kanda põhistab kostja sellega, et hageja ei ole kunagi palunud kostjalt otse elatise suurendamist. Samuti põhjusel, et hagejale ja hageja seaduslikule esindajale on täpselt teada, mitu last kostjal on ning milline on kostja töötasu ligikaudne suurus ühes kuus. Niisiis on hageja poolt kostja vastu esitatud hagi pahatahtlik. Samuti kinnitab kostja, et on valmis tegema enda poolt kõik selleks, et tekkinud vaidlus kompromissiga lahendada. Kui kompromissile ei jõuta, ei ole kuidagi põhjendatud see, et kulud jäetaks kostja või poolte endi kanda. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus rahuldas hagi, suurendades kostjalt välja mõistetud elatist ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 09.11.2016 215 eurot kuus, alates 01.01.2017 235 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni 10.05.
- Maakohus määras, et elatis 3
(7)Tsiviilasi nr: 2-16-16885 tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette KR arveldusarvele. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
- Hageja on kostja tütar. 03.12.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-17583 mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis summas 1250 krooni ehk 79 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.
- Elatis on väiksem kui kehtiv elatise miinimummäär, mis alates 2016.a jaanuarist on 215 eurot ja 2017.a jaanuarist on 235 eurot. Kuna väljamõistetud elatis on väiksem kui seaduses sätestatud elatises miinimumäär, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks kuni miinimummäärani põhjendatud. Kostja väited, et ta peab maksma elatist oma kolmele lapsele, ei ole põhjendatud, sest üks laps on täisealine ning ta on teinud kokkuleppe elatise maksmiseks kuni 15.11.
- Elatise maksmise kohustus kahele lapsele lõpeb 2018.a ning seetõttu ei pea kohus võimalikuks elatist alla miinimummäära vähendada. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning eelkõige peab vanem täitma oma lapse ülalpidamise kohustust. Apellatsioonkaebus
- Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta poolte endi kanda. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti välja elatis suuremas ulatuses kui 110 eurot, menetluskulud jätta poolte endi kanda. Alternatiivselt juhul, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lõpuni arutada, siis palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi lahendamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtus kantud kostja menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
- Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõigust, jättes pooled suunamata kompromissi sõlmimisele. Maakohus isegi ei küsinud, kas hageja oleks kompromissiga nõus.
- Kostjal on kolm last, kellest üks on saanud täisealiseks, kuid kellega kostja on sõlminud kokkuleppe, et tasub tema ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Kostja sissetulek on 672,48 eurot kuus ning tal on kolm ülalpeetavat, kelle kõigi osas on ta kohustatud täitma ülalpidamisekohustust võrdses ulatuses. Kostja esitas tõendid oma sissetulekute ja kohustuste kohta, kuid nende tõendite kohta ei ole maakohus mingit hinnangut andnud.
- Kostja tasub oma noorimale lapsele elatist 100-120 eurot kuus. Seega on kostjal võimalik kahele vanemale lapsele maksta kokku 218 eurot kuus. Kuna KR-le tasub kostja 100 eurot kuus, saab kostja tasuda hagejale 100-115 eurot kuus, sest kostja enda püsikulutused moodustavad 334,57 eurot kuus. Maakohus ei ole arvestanud, et kostja peab kasutama oma sissetulekuid võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks.
- Kostja ei ole nõus menetluskulude jaotusega. Hoolimata tagasihoidlikust sissetulekust on kostja leidnud alati võimaluse hagejale elatist tasuda. Kostja leiab, et maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
- Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Kostja poolt pakutud kompromissettepanekuga hageja ei nõustunud. 4
(7)Tsiviilasi nr: 2-16-16885 Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega hagi rahuldati täielikult, RR-lt kohtuotsusega väljamõistetud elatist suurendati selliselt, et mõisteti GR kasuks välja elatis alates 09.11.2016 kuni GR täisealiseks saamiseni 10.05.2018 igakuiselt 179 eurot ületavas osas ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et: -Hageja on kostja tütar ja kostja on kohustatud hagejat ülal pidama. -Kostjalt on 03.12.2007 kohtuotsusega hageja ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis summas 1 250 krooni, mis moodustab umbes 80 eurot. -Kostja on kohtuotsusega väljamõistetud suuruses elatist tasunud. -Kostjal on kolm last, kellest 2 on alaealised. -Kostja on kohustatud ülal pidama ka oma täisealiseks saanud last, kellele tasub elatist igakuiselt 100 eurot.
- Kostja tõi maakohtus esile, et kuigi PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei ole ta võimeline nimetatud suuruses elatist hagejale tasuma ning selleks esineb PKS § 102 lg 2 kolmandas lauses sätestatud mõjuv põhjus. Kostja tugines sellele, et 672,48 euro suuruse sissetuleku juures on temal kolm ülalpeetavat, kellele ta peab sissetulekust elatist tasuma, samuti peab ta enda vajadused sissetulekust katma. Seega ei ole ta võimeline hagejale nõutud suuruses elatist tasuma.
- Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei ole otsust tehes arvestanud kostja sissetuleku suurusega, kohustusega tasuda sellest elatist kolmele lapsele ning kostja vajadusega ka ennast ülal pidada. Ringkonnakohus nõustub selles osas apellatsioonkaebuse väidetega, sest maakohus ei tuvastanud kostjal vara või sissetuleku olemasolu sellises suuruses, mis võimaldaks kostjal otsusega väljamõistetud elatist tasuda. Maakohus leidis, et kuna eeldatavalt kulub hageja ülalpidamiseks seaduses sätestatud elatise miinimummäär, siis peab kostja leidma vajalikud vahendid selle summa tasumiseks. Seega ei ole maakohus analüüsinud, kas kostja sissetuleku suurus ja tema varaline olukord võimaldavad tasuda nõutud suuruses elatist, arvestades, et kostjal on kohustus tasuda elatist kolmele ülalpeetavale. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8 teist lauset, mille järgi peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega.
- Kostja väidete järgi on tema töötasu suuruseks keskmiselt 672,48 eurot, millest ta peab elatist tasuma kolmele lapsele, sh täisealisele lapsele 100 eurot kuus. Samuti tõi kostja esile, et saadud sissetulekust peab ta ka oma vajadused katma. Kostja esitas asjas mh tõenditena oma pangakonto valikväljavõtte oma sissetulekute kohta (tlk 23), laenulepingust tulenevate kohustuse kohta (tlk 25) ning tõendi (tlk 28), et oma lapsele SR-le tasub ta kokkuleppel lapse emaga sularahas keskmiselt 100-120 eurot. Asjast ei nähtu, et maakohus oleks seejärel teinud kindlaks, kas kostja varaline olukord vastab tema poolt väidetule, kuigi TsMS § 230 lg 4 ja 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada pooli esitama dokumente sissetuleku ja varalise seisundi kohta või koguda neid omal algatusel.
- Ringkonnakohus nõudis kostja sissetuleku väljaselgitamiseks tõendeid mh kostja tööandjalt ja krediidiasutustelt. Kostja pangakonto arvelduste detailsest väljavõttest ja tööandja palgaarvestuse kokkuvõttest nähtub, et kostja töötasu on võrreldes hagi esitamise ajaga suurenenud, kuid mitte olulisel määral. Kostjal kinnisvara puudub, kostjale kuulub 2003.a esmase registreerimisega sõiduauto Toyota Avensis. Kostja väidete kohaselt vajab ta sõiduautot igapäevaseks liiklusvahendiks ning selle üle 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-16-16885 poolte vahel vaidlus ka puudub. Seega vara, mille müügist elatist tasuda, kostjal puudub.
- Siiski leiab ringkonnakohus, et kostjal peab olema täiendav sissetulek, mille olemasolu ta menetluses ei ole otseselt avaldanud. Nimelt nähtub kostja pangakonto arvelduste detailsest väljavõttest, et kostja on tasunud oma täisealisele lapsele KR-le 100 eurot elatisraha igakuiselt, kuid lapse SR-le elatise tasumiseks ei ole oma arveldusarvelt igakuiselt 100-120 euro ulatuses sularaha välja võtnud. Kuna SR ema VS kinnituse kohaselt tasub kostja elatist igakuiselt sularahas 100-120 eurot, siis järelikult on kostjal vähemalt nimetatud summa osas täiendav sissetulek, mida pangakontolt ei nähtu.
- Elatise suuruse määramisel tuleb ringkonnakohtu arvates mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega annab teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
- Hageja ei vaidle vastu sellele, et kostja peab elatist tasuma kolmele lapsele, sealjuures 100 eurot juba täiskasvanuks saanud lapsele. Kuna kostja töötasu suuruseks oli keskmiselt 672,48 eurot kuus, kostja kulud enda ülalpidamiseks moodustavad 334,57 eurot, jääb elatise tasumiseks pangakontole laekuvast töötasust 337,91 eurot. Arvestades maha täisealise lapse ülalpidamiskohustuse 100 eurot, jääb kostjal elatise tasumiseks kahele alaealisele 237,91 eurot, millele lisandub umbes 120 eurot, mida kostja saab tasuda sularahana muust sissetulekust. Kuna suurema täiendava sissetuleku olemasolu kui 120 eurot kuus tõendamist ei ole leidnud, samas peab kostja oma mõlemat alaealist last võrdselt ülal pidama on kostja võimeline oma mõlemale alaealisele lapsele maksma elatist (237,91+120)=357,91:2=178,95 eurot ehk ligikaudu 179 eurot. Seega on käesolevas asjas põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis suuruses, mis on väiksem kui seaduses sätestatud miinimummäär, sest kostja varaline seisund ei võimalda maksta suuremat elatist. Hageja ja kostja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid seda seisukohta ei kummuta. Hagi tuleb rahuldada osaliselt.
- Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud sellele, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi ei arestita isiku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Ringkonnakohus osutab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1¹ järgi arestida kuni pool ülalnimetatud sissetulekust.
- Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei suunanud pooli vaidluse lahendamiseks kokkuleppega, ei ole põhjendatud. Kostja tegi hagejale ettepaneku asja lõpetamiseks kompromissiga, kuid kostja vastusele esitas hageja seisukoha, et ta ei ole kostja vastuses esiletooduga nõus. Seega väljendas hageja, et ei soovi kostja pakutud tingimustel kompromissi sõlmida. Kompromissi sõlmimise võimalusele menetluse lõpetamiseks on maakohus poolte tähelepanu juhtinud 06.12.2016 määruses. Pooled kompromissi ei sõlminud. Ka ringkonnakohtu menetluses avaldas hageja, et kostja pakutud tingimustel ta ei ole nõus kompromissi sõlmima.
- Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid tuleb asja materjalide juurde võtta. Tegemist on tõenditega, millega hageja soovis tõendada kostja väidetust paremat elujärge ning kostja soovis hageja väited ümber 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-16-16885 lükata. Kuigi need tõendid ei tõenda veenvalt hageja väiteid kostja parema elujärje kohta, on tegemist asjakohaste tõenditega. Menetluskulude jaotus 32. Maakohus rahuldas hagi ja määras tulenevalt sellest jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse lahendamisel leidis ringkonnakohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Seega juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb seega poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 7
(7)