KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-5236 Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2017, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtujurist Piret Raik Jelena Golovenko Kohtuasi V. K.i (K.) pankrotiavaldus Men

§ 180

lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest.

§ 181

lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 181

lg 2 kohaselt eeldatakse Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud (

§ 181lg 2).

6. Tulenevalt

§ 181

lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini, või odavamalt. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega), leiab kohus, et avaldaja on võimeline tasuma riigilõivu 10 eurot ning see kulu ei ole talle ebamõistlikult koormav. Ka kinnipeetavatel on võimalus töötada. Asjaolu, et avaldaja on kinnipeetav, ei tähenda automaatselt seda, et ta vabastatakse kõigist menetlusega (sh pankrotimenetlusega) seotud kuludest. Kohus keeldub avaldajalae menetlusabi andmisest. Riigi õigusabi taotlus

1. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud ning kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 2 RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Riigi õigusabi ei anta muuhulgas, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kui esineb imperatiivne alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub kohtul võimalus kaaluda, kas ning millisel viisil isikule õigusabi anda. Kohtute infosüsteemi andmetel on V. K. pöördunud erinevate kaebuste/avaldustega kohtute poole 438 korral. Eeltoodu viitab sellele, et avaldaja on suuteline erinevaid nõudeid /kaebusi vormistama ja esitama. Eraisiku pankrotiavalduse esitamine ei eelda põhjalikke õigusalaseid teadmisi, mistõttu leiab kohus kohtutele esitatud hagide /kaebuste/ avalduste hulka arvestades, et V. K.il on piisav kogemus avalduse esitamiseks olemas ning avaldaja võimeline ise pankrotiavalduse vormistama ja esitama.
2. Maakohus jättis 05.04.2017.a määrusega pankrotiavalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks s.o vormikohase avalduse esitamiseks, allkirjastatud võla- ja varanimekirja ning maksejõuetuse põhjuse selgituse esitamiseks ja riigilõivu 10 euro tasumiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse (

§ 3401lg 2).

Avaldaja kõrvaldas puudused osaliselt. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest

§ 3401lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3