Obsah (11)

§ 76§ 159§ 113§ 637§ 82§ 638§ 644§ 197§ 100§ 101§ 94

2-16-14115 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2017. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuivõrd hageja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule s.t rikkus tähtajakokkulepet, oli kostjal õigus hagejalt leppetrahvi nõuda.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-28-08 selgitanud, et arvestades nõude aegumistähtaja pikkust (3 aastat), mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul

§ 159lg 2 mõistliku aja raamidesse.

Arvestades, et Lepingu tähtajaks oli 26.09.2014 ning kostja informeeris leppetrahvist 07.12.2014, mahub kostja leppetrahviteade mõistliku aja piiresse. Kostja on leppetrahvinõude tasaarvestanud hageja lõpparvega nr 27102014/

1. Tasaarvestatud lõpparve esitati summas 78
2. 60 eurot. 31.10.2014 väljastas hageja lõpparvele kreeditarve summas - 45 280.00 eur. Vastavalt hankija väljavõttele tasus kostja lõpparvet kokku 20 000.00 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja tasaarvestusavalduses märgitud leppetrahvisumma ületab hageja nõuet, tuleks tasaarvestuse tulemusel jätta hageja nõue rahuldamata, kuna see on tervikuna kaetud kostja nõudega. Kostja tasaarvestus oli põhjendatud ning tasaarvestuse avalduse tegemise tagajärjel lõppes nõue kostja vastu 13
3. 60 euro ulatuses. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostja ei ole esitanud hageja nõudele kehtivat tasaarvestusavaldust, palub kostja lugeda käesoleva menetlusdokumendi esitamisega tasaarvestusavaldus esitatuks ning tasaarvestada kostja nõue 13 444.50 eurot hageja nõudega 13 145.60 eurot. Koos põhinõudega on hageja esitanud viivisnõude summas 13145.60 eurot. Viivisenõue on aktsessoorne põhinõudega, s.t viivisenõude kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus. Kuivõrd kostja leiab, et tasaarvestuse tulemusel on lõppenud hageja põhinõue, puudub hagejal ka põhinõudega olemuslikult seotud viivisenõue.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule. Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Juhul, kui kohus on seisukohal, et hagejal on õigus kostjalt viiviseid nõuda, palub kostja jätta viivised välja mõistmata või viiviseid vähendada. Arvestades, et kostja tegevus ei ole orienteeritud kasumi teenimisele, vaid oma liikmetele teenuste vahendamisele, on põhjendamatu koormata kostjat kui mittetulundusühingut põhinõudega samas suurusjärgus kõrvalnõuetega. Tuleks arvestada ka kostja üldist maksedistsipliini. Kõik lepingujärgsed maksed tasus kostja nõuetekohaselt. Hageja on viiviseid arvestanud nõudelt, mille osas leiab kostja, et tal hageja ees kohustused puuduvad. Seega on oluline silmas pidada, et viivisenõue ei oma puutumust kostja pahatahtliku käitumisega, vaid pooltevahelise erimeelsusega (hageja ei ole nõustunud kostja tasaarvestusega). Kohtu põhjendused

1. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
2. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2014 töövõtulepingu nr. 13062014/
3. Lepingu p 2.
4. kohaselt oli lepingu objektiks Tallinnas Xxxxasuva elamu rekonstrueerimistööd vastavalt töövõtja hinnapakkumisele (tl 9). 27.10.
5. a tööde-üleandmise vastuvõtmise aktiga anti tööd tellijale lõplikult üle (tl 16) ning hageja väljastas akti alusel kostjale arve nr 27102014/68 summas 78 425,60 eurot (tl 19). Töövõtulepingu lisa 2 (tl 13) alusel väljastas hageja kostjale 31.10.
6. a kreeditarve nr 31102014769 summale 37 733,33 eurot (lisandub käibemaks) (tl 21). Kostja tasus 11.11.
7. a arvest 10 000 eurot ning 17.12.
8. a 10 000 eurot (tl 50). Vastavalt 4 Lepingu punktile 7.1.1 oli tööde kogumaksumus koos käibemaksuga 224 073,12 eurot. Kostja on tasunud lepingu täitmisena hagejale kokku 210 927,52 eurot (tl 50).
9. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue muutus kooskõlas

§ 637lg 4 sissenõutavaks 1.12.2014.

a. Kostja võttis tööd pretensioonideta vastu, kuid on jätnud hagejale tasumata töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest 13 145,60 eurot (tl 6).

1. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et on esitanud 7.12.
2. a hagejale seoses tööde mittetähtaegse üleandmisega lepingu p 8.2 alusel leppetrahvi nõude summas 13 892,50 eurot (tl 41, 65-66). Kostja on tasaarvestanud lepingu p 4.1.
3. alusel oma leppetrahvinõude hageja tasunõudega (tl 42, 67). 7.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.

1. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on tekkinud leppetrahvi nõue hageja vastu. Kostja leiab oma 7.12.
3. a e-kirjas hagejale, et tööde mittetähtaegne üleandmine kostjale oli tingitud töövõtja poolt ebapiisavast koordineerimisest ja administreerimisest (tl 66). Kostja hinnangul kinnitab tema väiteid lepingu lisa 2 sõlmimine 22.10.
4. a hageja, kostja ja OÜ Xxxxvahel (tl 13).
5. Hageja leppetrahvinõuet ja tasaarvestust ei tunnista, tööde valmimise tähtaja edasi lükkumist põhjustasid halvad ilmastikutingimused ning ka ootamatud ja lepingus mittearvestatud nõudmised. Nimelt soovis omanikujärelevalve 23.07.
6. a soojustuse nakketesti, mistõttu olid soojustusega seotud tööd peatatud alates 23.07.
7. a kuni nakketesti teostamiseni ning omanikujärelevalvelt 30.07.
8. a loa saamist soojustuse paigaldamisega jätkamiseks (tl 76, 115-116). Töövõtulepingu p 4.2.
9. kohaselt on tööettevõtjal õigus põhjendatult taotleda lepingu tähtaegade muutmist, kui ehitustööde hilinemine lepingu suhtes on tekkinud seoses erandlike ilmastikutingimustega (tugev tuul, vihm vm), mis oluliselt takistavad ehitustööde teostamist. Hageja on kajastanud vihmapäevad ehitustööde päevikus, mis on poolte poolt allkirjastatud. Hageja hinnangul ei saanud seega kahtlust olla, et lepingu tähtaeg pikeneb nimetatud päevade võrra. Vihmapäevade olemasolu tõendamiseks 5 on hageja esitanud Keskkonnaagentuuri 22.12.
10. a väljastatud meteoroloogiste andmete kohta (tl 76, 109-114, 86, 80-83).
11. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja 18.11.
12. a ja 07.12.
13. a e-kirjas toodud väiteid selle kohta, et hageja ei ole kooskõlas lepingu p 3.1.
14. kostjat teavitanud tööde valmimise tähtaegu mõjutavatest teguritest, on kohtu hinnangul ümber lükatud käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditega (tl 66, 84). Kohtule on esitatud ehitustööde päevikud, mille p 10 all kajastatakse ilmastikutingimuste ja segavate asjaolude mõju ning hageja fikseeriski seal vihmapäevade olemasolu. Ehitustööde päevikud on allkirjastanud tellija esindajana omanikujärelevalve teostaja (tl 109-114). Töövõtulepingu p 8.
15. kohaselt tööettevõtja ei pea tasuma leppetrahvi, kui ta ei ole vastutav hilinemise põhjuste eest (tl 11). Käesoleval juhul on ka kostja juhatuse liikmed Xxxxja Xxxx16.01.
16. a e-kirjavahetuses leidnud, et kostjal on võlgnevus hageja ees ning selle peaks mingis osas tasuma, ühist seisukohta nii nimetatud viiviste eest veel ei kujundatud (tl 85). 16.01.
17. a e-kirjavahetuse päisest nähtub, et kirjavahetusse oli kaasatud ka kolmas juhatuse liige Xxxx(tl 85). Kohus nõustub hagejaga selles, et 07.12.
18. a ekirja on kostja asunud leppetrahvi nõudena käsitlema käesoleva menetluse tarvis, sest vastasel juhul ei oleks juhatuse liikmetel olnud põhjust 16.01.
19. a tasu ja viiviste üle arutleda. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtuistungil kostja poolt antud selgitusi selle kohta, et leppetrahvi nõue esitati 16.01.
20. a e-kirjavahetuse jätkuks (tl 139) kohus veenvaks ei pea, kuivõrd käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et pärast 16.01.
21. a oleks kostja hagejale mingeid nõudeid esitanud. 11.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. 12.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud leppetrahvi nõuet hageja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ning hageja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 13 145,60 eurot. 13.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse 6 täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 27102014/68 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 1.12.
3. a. Hageja on arvestanud lepingu p 8.
4. alusel viivist perioodil 1.12.
5. a kuni 20.09.
6. a 500 kalendripäeva eest, kuid vähendab viivise nõuet põhinõudeni (tl 6). Kostja on palunud jätta viivised välja mõistmata, kuna kostja tegevus ei ole orienteeritud kasumi teenimisele ning viivisenõue koormaks ühistu liikmeid põhjendamatult. Kohtu hinnangul oleks kostjalt viiviste väljamõistmine kostjat ebamõistlikult koormav. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et korteriühistu üldkoosolekul oleks arutatud või otsustatud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist või mittemaksmist hagejale, seega oleks ebaõiglane panna ühistu liikmetele üllatuslikku suuremahulist kohustust. Arvestades lepingu maksumust on kostja suuremas ulatuses oma tasu maksmise kohustuse hageja ees ka täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud
7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8. Hageja menetluskulude nimekirja järgi (tl 117-118, 125) moodustavad õigusabikulud 2012,50 eurot, sh osalemine kohtuistungil 153 eurot ja riigilõiv 1 000 eurot .
9. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 26 291,20 eurot tasumisele riigilõiv 1 000 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 000 eurot.
10. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja teenust kasutatud hagiavalduse koostamiseks ja kohtule edastamiseks 2,90 tundi, kostja vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 4,25 tundi, kostja seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks 2,40 tundi. Kostja vaidleb hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu ülepaisutatuks. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul üksnes osaliselt 7 põhjendatud ja vajalikud. Kohus peab põhjendatuks ajakulu 2,90 h hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine ei saa aga kohtu hinnangul olla töömahukam kui hagiavalduse koostamine, mistõttu on põhjendatud ajakulu 2 tundi. 15.02.
11. a seisukohta ei ole kohus hagejalt küsinud, mistõttu ei ole see ajakulu põhjendatud.
12. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud tunnihinnaga 90 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu õigusteenuse eest ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
13. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 594 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 1000 eurot, lepingulise esindaja tasu 441 eurot, kohtuistungiks ettevalmitumine ja osalemine 153 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 594 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 8