← Eesti

2-16-119413/9

Obsah (9)§ 632§ 415§ 394§ 142§ 407§ 444§ 175§ 177§ 317

2-16-119413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2017, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-119413 Tsiv

) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt

§ 142lg 2 tasuda kautsjon summas 75 eurot.

Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja vastu esitatud nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järgmised lepingud: 02.06.2014 liitumisleping nr 3159722; 06.10.2013 liitumisleping nr 2711938; 06.10.2013 liitumislepingu nr 2711943 lisa. Kostja on jätnud 2/4 2-16-119413 tasumata talle esitatud arveid ning Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 369,70 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot, mis kajastub arvel nr 2010543457. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest. Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.8 arvete tähtpäevaks tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma viivist 0,022% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid seisuga 06.12.2016 kokku summas 64,80 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja: põhivõlgnevus summas 369,70 eurot; sissenõutavaks muutunud viivised summas 64,80 eurot; viivised alates 07.12.2016 kuni põhinõude summas 369,70 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 28.02.2017 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade on avaldatud 13.02.2017). Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu 70 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks. Seega Elisa Eesti AS järelmaksuga müügileping võimaldab nõuda kliendilt lepingu tingimuste rikkumisel käsitlustasu maksmist summas sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida Elisa Eesti AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kuna käsitlustasu sisaldub põhinõudes, siis rahuldamisele kuulub hageja põhinõue summas 299,70 eurot. Viivise määras oli kokku lepitud vastavalt lepingu üldtingimustele ehk tüüptingimustele määras 0,15% kalendripäevas ehk 54,75% aastas, mis on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 tuleb 3/4 2-16-119413 viivise tüüptingimus lugeda tühiseks. Seetõttu kuuluvad kostjalt väljamõistmisele viivised seadusega ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetanud viiviste arvestamise ajavahemikuks alates iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 06.12.2016: Arve nr Summa Maksetähtpäev 2009855750 28,29 18.07.2014 2010097691 48,61 18.08.2014 2010288421 32,60 18.09.2014 2010543457 260,20 18.10.2014 (kohtu märkus: viimase arve alusel arvestab kohus viiviseid summalt 190,20 eurot, st ilma käsitlustasuta) Viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud seadusjärgse viivise suuruseks 71,68 eurot. Kuna hageja on esitanud nõude sissenõutavaks muutunud viiviste summas 64,80 eurot väljamõistmiseks, tuleb hageja nõue rahuldada summas 64,80 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 299,70 euro sissenõutavaks muutunud viivise 64,80 euro osas. Põhivõlgnevusest käsitlustasu 70 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude osas märgib kohus, et

§ 175lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 475 eurot.

Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 125 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 225 eurot (riigilõiv summas 100 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud 125 eurot). Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 84% hageja kantud menetluskuludelt s.o summalt 225 eurot ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 189 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.