← Eesti

2-16-11111/25

Obsah (13)§ 29§ 198§ 285§ 292§ 108§ 101§ 113§ 294§ 197§ 286§ 1018§ 1023§ 201

Tsiviilasi nr 2-16-11111 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2017. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-11111 Tsiviilasi A

§ 29

lg-le 5, § 292 lg-tele 1 ja 2 ning leiab, et on olemas kokkulepe poolte vahel selle kohta, et WC ehitamine kostja poolt tasaarvestatakse üürirahaga. Kostja on majanduslikult kindlustama inimene, ka varem väljamõistetud võlgnevust ei ole olnud temalt võimalik sisse nõuda. Kostja märgib võlgnevuse suuruse kohta, et võlg ei saa olla suurem kui 558 eurot. Ja hageja on lugenud kostja remondikulude võlgnevuse võrdseks nn elamuvalitsuse kuludega. Seega ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet üürilepingust tulenevate üürivõlgnevuste osas. Kostja on 18.08.2016. a vastuses kohtule esitanud tasaarvestusavalduse ja

§ 198

alusel on tal õigus tasaarvestus teha.

§ 285

lg 1 a § 286 lg 1 järgi ei või üürileandja keelduda nõusoleku andmisest teha üüritud eluruumis parendusi. Kostja arvates ei saa vaidlust olla selle üle, et WC ehitamine eluruumi on suurendanud eluruumi väärtust. 4

(11)KOHTU SEISUKOHT
  1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 3.
  2. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  04.09.
  3. a sõlmisid hageja Axxx Nxxxxx ja kostja Uxx Uxxx eluruumi üürilepingu (edaspidi üürileping), mille alusel andis hageja tähtajatult kostja kasutusse 1-toalise korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.  Üürileping lõppes üürileandja poolse ülesütlemisega 01.05.
  4. a. Hageja nõuab hagis kostjalt perioodil 01.01.
  5. a kuni 05.05.
  6. a tasumata üüri summas summas 658 eurot ja üüri tasumisega viivitamise eest viivist summas 342 eurot. Kostja hageja nõuet ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagejal ei saa olla tema vastu üürilepingust tulenevaid rahalisi nõudeid. Kostja väitel maksis ta üürilepingu sõlmimisel hagejale üüri ettemaksu, mis tuleb nõudest maha arvestada, ning osaliselt tuleb kostja arvates hageja nõue tasaarvestada kostja poolt üüritud eluruumile tehtud parenduste (WC ehituse) kulude hüvitamise nõudega. Arvestades hageja nõuet ja kostja vastuväiteid tuleb kohtul teha esmalt kindlaks kostja üürilepingust tulenevad kohustused ja nende võimalik rikkumine. Kui selgub, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue, siis tuleb teha kindlaks, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid. 3.
  7. Hageja üürivõla nõue Võlaõigusseaduse (

) § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Eelnimetatud sätete alusel oli kostjal kuni üürilepingu lõppemiseni, s.o kuni 01.05.

  1. a kohustus tasuda hagejale üüri ja lisaks üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid, milles oli kokku lepitud. Üürilepingu (tl 22-24) punktis 4.
  2. on pooled kokku leppinud, et üürnik kohustub tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest igakuiselt üüritasu 1300 krooni hiljemalt järgneva kuu
  3. kuupäevaks. Üürilepingul on pooled allkirjastanud kokkuleppe, mille kohaselt on üüri hind alates 01.01.
  4. a 100 eurot kuus. Üürilepingu punktis 4.
  5. on pooled kokku leppinud, et kommunaalteenuste ning muude üürnikule osutatavate teenuste eest tasub üürnik vastavalt saadetud makseteatele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei ole esitanud kostjale kommunaalkulude kohta makseteatisi. Hageja esitas kohtule hagi lisana üüri ja kõrvalkulude arvestuse (tl 31), 5

(11)milles on lisaks kostja poolt perioodil 01.01.
  1. a kuni 06.05.
  2. a makstud ja maksmata üürile märgitud elamuvalitsusele makstavaks summaks kokku 503,62 eurot ja elektrile 229,43 eurot. Hageja selgitas kohtuistungil (tl 60 pöördel), et elamuvalitsus esitas temale arved prügi ja vee ning üldelektri eest. Hageja teatel maksis kõik need arved tema ja kostjalt ta nimetatud summasid ei nõua. Eeltoodust saab järeldada, et perioodil alates 01.01.
  3. a oli kostjal kohustus maksta hagejale korteri kasutamise eest üüri 100 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt perioodil 01.01.
  4. a kuni 06.05.
  5. a tasumata üürisummasid. Kuna üürilepingu kohaselt tuli üüri maksta järgneva kuu
  6. kuupäevaks, siis saab järeldada, et hageja nõue hõlmab endas tasumata üüri perioodi eest 01.12.
  7. a kuni üürilepingu lõppemiseni, s.o kuni 01.05.
  8. a. Nõudega hõlmatud periood on kokku 17 kuud, mille eest tuli kostjal maksta hagejale üüri kokku summas 1700 eurot (17 x 100 eurot). Hageja arvestuse (tl 31) kohaselt on kostja maksnud temale perioodil 01.01.
  9. a kuni 06.05.
  10. a üüri kokku summas 1042 eurot. Hageja arvestuse kohaselt on kostja tasunud üüri
  11. aastal kokku 842 eurot (jaanuaris 45 eurot, veebruaris 100 eurot, märtsis 98 eurot, aprillis 95 eurot, mais 95 eurot, juulis 99 eurot, septembris 100 eurot, oktoobris 20 eurot, novembris 120 eurot ja detsembris 70 eurot) ning
  12. aastal kokku 220 eurot (veebruaris 70 eurot, märtsis 60 eurot, aprillis 90 eurot). Kostja on esitanud tõendina enda pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.
  13. a kuni 30.06.
  14. a kohta (tl 47-49). Nimetatud tõendilt nähtub, et kostja on kandnud hageja esindajale Axx Nxxxxxxxe
  15. a veebruaris 70 eurot, märtsis 60 eurot ja aprillis 90 eurot, kokku 220 eurot. Makstud summad ühtivad hageja arvestusega kostja poolt üüri tasumise kohta. Kostja väitel tasus ta lepingu sõlmimisel hagejale sularahas ettemaksuna 2000 krooni (127,82 eurot). Kohus leiab, et iseenesest tuleks kostja poolt tehtud üüri ettemakse hageja poolt nõutavast üürivõlast maha arvestada, kuid antud juhul ei ole kostja vastava ettemakse tegemist tõendanud. Hageja kostja poolt väidetud ettemaksu saamist ei tunnista. Kostja on esitanud tõendina lepingu originaali, mille all on omakäeliselt kirjutatud märge „04.09.
  16. a makstud 2000.-„. Kirje all aga puuduvad poolte allkirjad ja vastav märge hageja poolt esitatud üürilepingu koopial puudub. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Puutuvalt väidetava ettemaksu (2000 krooni) tegemisse kostja poolt märgib kohus täiendavalt, et kostja poolt viidatud tsiviilasja nr . 2-14-51043 määrusest 04.08.2014 nähtub, et selle asja lahendamisel (sama hageja nõue sama kostja vastu sama üürilepingu alusel) on hageja esitanud üürivõla tasumise nõude summas 915 eurot ja viivis 85 eurot. Kostja teatas, et ta ei esita nõudele vastuväiteid ja asjas sõlmiti kompromiss hageja nõude tasumiseks kogu ulatuses. Seega olukorras, kus kostjal olnuks tehtud ettemaks 2000 krooni ulatuses, tulnuks tal esitada sellesisulised vastuväited juba aastal 2014 toimunud menetluses. Kostja selliseid väiteid tookord ei esitanud. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et ta on maksnud hagejale perioodil 01.01.
  17. a kuni 06.05.
  18. a üüri kokku rohkem kui 1042 eurot. Kuna nimetatud perioodil oli kostjal kohustus maksta üüri (17 kuu eest) kokku summas 1700 eurot, siis on kostja maksnud hagejale 658 eurot nõutust vähem (1700-1042). Eeltoodut arvestades saab lugeda, et kostja on üürilepingust tulenevat üüri maksmise kohustust rikkunud.

§ 108lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, 6

(11)võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja õigus nõuda kostjalt perioodi eest 01.12.
  1. a kuni 01.05.
  2. a tasumata üüri summas 658 eurot. 3.
  3. Viivise nõue Lisaks üürivõlale nõuab hageja kostjalt üürisummade tasumisega viivitamise eest viivist. Kohus tuvastas eespool, et kostja ei täitnud üürilepingust tulenevat üüri maksmise kohustust nõuetekohaselt. Kostja on üürimaksete tasumisega viivitanud ja ei ole üüri maksnud lepingus ettenähtud tähtaegadel ega ulatuses.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguskaitsevahendina nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktis 4.5. on sätestatud, et eluruumi kasutamise eest tasumisele kuuluva summa ja teenuste eest tasumisega viivitamisel tasub üürnik viivist 1% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri tasumisega viivitamise eest viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest lepinguga ettenähtud määras, s.o 1% tasumisega viivitatud summast päevas iga viivitatud päeva eest.

§ 294

näeb ette, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu punkt 4.

  1. järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri 100 eurot hiljemalt järgneva kuu
  2. kuupäevaks. Seega saab järeldada, et iga kuu eest üüri maksmise nõue muutus sissenõutavaks alates järgneva kuu
  3. kuupäevast (nt
  4. a detsembrikuu eest tasumisele kuulunud üür muutus sissenõutavaks 06.01.
  5. a jne). Hagejal on õigus nõuda iga üürimaksega tasumisega viivitamise eest viivist alates selle makse sissenõutavaks muutumisest. Üürilepingu lõppemise aja, s.o 01.05.
  6. a seisuga on kostja viivitanud üürimaksete tasumisega ja lepingujärgses määras kujuneb viivis (s.o 1 % tasumata summalt päevas) alljärgnevalt: -
  7. a detsembri eest tasumata 55 eurot – tähtaeg 05.01.
  8. a - viivitus 481 päeva – viivis 264,55 eurot; -
  9. a veebruari eest tasumata 2 eurot – tähtaeg 05.03.
  10. a - viivitus 392 päeva – viivis 7,84 eurot; -
  11. a aprilli eest 5 eurot – tähtaeg 05.05.
  12. a - viivitus 360 päeva – viivis 18 eurot; -
  13. a mai eest 5 eurot – tähtaeg 05.06.
  14. a - viivitus 329 päeva – viivis 82,25; -
  15. a juuni eest 100 eurot – tähtaeg 05.07.
  16. a - viivitus 299 päeva – viivis 299 eurot; -
  17. a juuli eest 1 euro – tähtaeg 05.08.
  18. a - viivitus 268 päeva – viivis 2,68 eurot; -
  19. a augusti eest 100 eurot – tähtaeg 05.09.
  20. a - viivitus 237 päeva – viivis 237 eurot; -
  21. a oktoobri eest 80 eurot – tähtaeg 05.11.
  22. a - viivitus 176 päeva – viivis 140,80 eurot; 7

(11)-
  1. a detsembri eest 30 eurot – tähtaeg 05.01.
  2. a - viivitus 115 päeva – viivis 34,50 eurot; -
  3. a jaanuari eest 100 eurot – tähtaeg 05 02.
  4. a - viivitus 84 päeva - viivis 84 eurot; -
  5. a veebruari eest 30 eurot – tähtaeg 05.03.
  6. a - viivitus 56 päeva – viivis 16,80 eurot; -
  7. a märtsi eest 40 eurot – tähtaeg 05.04.
  8. a - viivitus 25 päeva – viivis 10 eurot. Üürilepingu lõppemise aja, s.o 01.05.
  9. a seisuga lepingus kokkulepitud määras, s.o 1 % tasumata summalt päevas, kujuneb seega viivisesummaks kokku 1197,42 eurot. Alates üürilepingu lõppemisest, s.o alates 01.05.
  10. a muutus sissenõutavaks kogu hageja üürivõla nõue summas 658 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist hagi esitamise aja, s.o 20.07.
  11. a seisuga. Perioodil alates 01.05.
  12. a kuni 20.07.
  13. a eest (s. o 79 päeva eest) kujuneb viivis 658 euro suuruselt nõudelt lepingujärgses määras, s.o 1 % tasumata summalt päevas, summas 519,82 eurot (658 x 1 % x 79). Koos lepingu lõppemise seisuga arvestatud viivisega, kujuneb seega 20.07.
  14. a seisuga viivisesummaks kokku 1717,24 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt 20.07.
  15. a seisuga viivist summas 342 eurot. Tulenevalt TsMS §-s 5 sätestatud põhimõttest lähtub kohus hageja nõudest ja loeb seega põhjendatuks hageja viivisenõude 20.07.
  16. a seisuga summas 342 eurot. 3.
  17. Hageja nõude tasaarvestamine kostja nõudega Kostja väitel tegi ta hageja korterile parendusi, s.o ehitas korteri eeskotta WC, millega seoses kandis kulusid vähemalt summas 665 eurot. Kohtumenetluse käigus esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse nimetatud kulutuste summa tasaarvestamiseks hageja nõudega.

§ 197

lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 197

lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tulenevalt

§ 197

lg-st 1 on tasaarvestuse esmaseks eelduseks, et poolte vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded ja teiseks eelduseks, et tasaarvestuse õigust omav isik on teinud teisele poolele tasaarvestuse avalduse. Riigikohus on 27.11.2013. a lahendis nr 3-2-1-126-13 (p 13) korranud varasemates lahendites (3-2-1-80-08 ja 3-2-1-73-10) avaldatud seisukohta, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal. Antud juhul ongi kostja esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse kohtumenetluse ajal. Tasaarvestuse avaldus on hagejale kätte toimetatud ja seega saab TsÜS § 69 lg 1 alusel lugeda, et tasaarvestuse avaldus on jõustunud. Selleks, et tuvastada, kas tasaarvestus on kehtiv, tuleb kohtul kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kohtumenetluse käigus võttis hageja õigeks, et kostja on üüritud korteri eeskotta ehitanud WC. Poolte vahel on aga vaidlus selle üle, kas ja kui suures ulatuses on kostjal õigus nõuda hagejalt WC ehituseks tehtud kulutuste hüvitamist. 8

(11)

§ 286

lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist.

§ 286

lg 2 järgi võib üürnik muude kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Kostja väitel kandis ta korteri eeskotta WC ehitamisega seoses kulusid vähemalt summas 665 eurot, sh kulu WC poti soetamiseks summas 135 eurot, kanalisatsioonitorud 80 eurot, tsement 50 eurot, tellised 200 tk 160 eurot, puitehitusmaterjal 240 eurot). Kostja väitel lisandusid nimetatud kuludele veel tasu töömehele. Kostja vastavate kulude kohta mingeid tõendeid esitanud ei ole. Hageja on õigeks võtnud, et kostja on seoses WC ehitusega kandnud kulusid 500 euro ulatuses. Suuremas ulatuses kulusid hageja ei tunnista. Hageja esitatud vastuväidete kohaselt on kostja kasutanud juba kasutatud materjali (kasutatud tellised) ja puitmaterjal pärines osaliselt hageja enda käest Kuna kostja ei ole tõendanud kulude tegemist suuremas ulatuses, siis loeb kohus, et kostja on teinud hageja eluruumi parenduseks (WC ehituseks) kulusid hageja poolt tunnistatud ulatuses, s.o summas 500 eurot. Kostja väitel on tema poolt tehtud parenduste (WC ehitamise) tõttu üürilepingu esemeks olnud korteri väärtus oluliselt suurenenud. Kohus leiab, et kostja väide ei ole tõendatud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et üüritud korteri väärtus on seoses tema poolte tehtud parendustega oluliselt suurenenud. Hageja nimetatud asjaolu ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Mõistlikult võib küll järeldada, et seoses korterisse WC ehitamisega võis korteri väärtus veidi tõusta, kuid

§ 286

lg 1 järgi on üürniku hüvitise nõude eelduseks parenduste tõttu üüritud asja väärtuse oluline suurenemine. Vastava asjaolu tõendamiskoormis on kostjal, kui isikul, kes hüvitist nõuab. Kuna ei ole leidnud tõendamist, et kostja parenduste tõttu on üüritud korteri väärtus oluliselt suurenenud, siis ei ole

§ 286lg 1 järgi kostja kui üürniku poolt hüvitise nõudmise eeldused täidetud.

Vastavalt

§ 286

lg-le 2 järgi võib kostja nõuda hagejalt WC ehitusele tehtud kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete kohaselt.

§ 1018

lg 1 näeb ette, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal sama seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kohus leiab, et esitatud asjaolude põhjal saab lugeda, et on täidetud käsundita asjaajamise eeldused

§ 1018lg 1 p 1 järgi.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on ehitanud hageja korterisse WC, mida seal enne ei olnud. Hageja on WC ehituse heaks kiitnud.

§ 1023

lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostja nõue hageja vastu WC ehitusega seotud kulude hüvitamiseks mõistlikult vajalikus ulatuses. Hageja tunnistab kostja poolt WC ehitusele tehtud kulusid summas 500 eurot. Kostja ei tõendanud kulude tegemist suuremas ulatuses. Seega loeb kohus, et kostjal on hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue summas 500 eurot. 9

(11)Eespool tuvastas kohus, et põhjendatud on hageja nõue kostja vastu perioodi eest 01.12.2014.a kuni 01.05.
  1. a tasumata üüri nõudes summas 658 eurot ja üürisummade tasumisega viivitamise eest viivise nõudes 20.07.
  2. a seisuga summas 342 eurot. Kuna pooltel on üksteise vastu samaliigilised nõuded, siis on täidetud

§ 197lg 1 järgi nõuete tasaarvestamise eeldused.

Kostja tasaarvestus on kehtiv ja kostja nõue hageja vastu on kattuvas ulatuses võimalik lugeda tasaarvestatuks.

§ 201

lg 2 näeb ette, et kui tasaarvestav pool peab teisele poolele lisaks põhikohustuse täitmisele maksma intressi või hüvitama kulutusi, loetakse, et tasaarvestus toimub esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Tasaarvestav pool ei või teise poole nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks erinevat järjekorda. Antud juhul on hagejal kostja vastu nii põhivõla kui ka viivisenõue. Seega

§ 201

lg 2 alusel tuleb lugeda, et hageja nõude tasaarvestus kostja nõudega toimub esmalt viivisenõude ja alles siis põhivõla katteks. Ehk siis kostja kulude hüvitamise nõue summas 500 eurot saab lugeda tasaarvestatuks hageja viivisenõudega summas 342 eurot ja põhivõla nõudega summas 158 eurot. Tasaarvestuse tulemusena kostja nõue hageja vastu lõpeb ja hagejal jääb kostja vastu üürivõla nõue summas 500 eurot. 3.

  1. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürivõla summas 500 eurot. Üürivõla nõue suuremas ulatuses ja kogu viivisenõue jääb rahuldamata, kuna see on kostja nõudega hageja vastu kehtivalt tasaarvestatud.
  2. Menetluskulude jaotus 4.
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hagis nõudis hageja kostjalt põhivõlga ja viivist kokku summas 1000 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 500 eurot. Hagi rahuldatakse samas ulatuses, nagu kohtumenetluses pakkus välja hageja. Nimelt kohtuistungil oli hageja nõus sõlmima kostjaga kompromissi tingimusel, et hageja vähendab oma nõuet 500 euro võrra ja kostja maksab temale võla katteks kokku 500 eurot (tl.60-61). Kostja kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvestades, on põhjendatud TsMS § 163 lg 2 alusel jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. 4.
  4. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagimaterjalide kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv kokku summas 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 175 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks, mis vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot. 10

(11)4.
  1. Käesolevas tsiviilasjas on menetluskuluks ka kostjale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud. Kostja taotlusel määras kohus temale 06.10.
  2. a määrusega riigi õigusabi esindamiseks asja kohtueelses menetluses ja kohtus RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Advokatuur määras kostja esindajaks advokaat Valli Murde. Advokaadi taotluse alusel määrab kohus eraldi määrusega kindlaks riigi õigusabi tasu ja hüvitatavate kulude suuruse, mis makstakse advokaadibüroole välja riigi eelarvest. TsMS § 190 lg 5 näeb ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 7 võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Antud juhul rahuldab kohus hageja nõude 50 % ulatuses ja seega tuleks TsMS § 190 lg 5 alusel mõista riigi õigusabi tasu ja kulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, 50 % ulatuses riigituludesse hagejalt. Kohus leiab aga, et arvestades asjaolusid, esineb TsMS § 190 lg 7 järgi mõjuv põhjus hageja vabastamiseks vastavate menetluskulude riigituludesse tasumisest. Hageja nõudis hagis kostjalt üürivõlga summas 658 eurot ja viivist summas 342 eurot. Asja lahendamisel tuvastas kohus, et taotletud ulatuses hageja nõue on põhjendatud. Osaliselt jättis kohus hageja nõude rahuldamata vaid seetõttu, et kostjal oli hageja vastu tasaarvestatav nõue. Vastava tasaarvestuse avalduse esitas kostja hagejale alles kohtumenetluses. Kohtumenetluses kostja ei nõustunud hageja pakutud kompromissiga, hageja pakkus kompromissi sellises ulatuses, nagu käesolevas otsuses hagi rahuldatakse. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg.2 alusel tervikuna selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kompromissiga ei nõustunud kostja. Kõiki neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et on õiglane vabastada hageja kostjale antud riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumisest hagi rahuldamata jäetud ulatuses. Kuna kostjale anti riigi õigusabi RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis ei saa hagi rahuldatud osas riigi õigusabi kulusid riigituludesse nõuda ka kostjalt ning riigi õigusabi kulud jäävad täies ulatuses riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.