← Eesti

3-15-1425/20

Obsah (5)§ 5§ 16§ 51§ 6§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1425 Haldusasi Tallinna linna kaebus maja

eaduses (

) ei ole kindlat metoodikat otsustamaks tee kuuluvuse üle riigimaanteede hulka, tuleb iga juhtumit käsitleda eraldi ja kaaluda koostoimes erinevaid asjaolusid. Hindamise tulemused on toodud iga objekti kohta kirjale lisatud aruandes. Hindamise käigus leiti, et kõikidel taotluses nimetatud Tallinna tänavatel puuduvad selged ja määravad riigimaanteede tunnused. Osa tänavaid on küll rahvusvahelise ja riigimaanteede võrgustiku osad, kuid nendel tänavatel esinev transiitliikluse osakaal võrreldes nendel teedel esineva kohaliku liiklusega on marginaalne ning tänavad täidavad eelkõige kohaliku liikluse teenindamise funktsiooni. Kuna vastavushindamise menetluses ühelgi tänaval riigimaanteele omast üldfunktsionaalsust (eelkõige liikluse iseloom) ei tuvastatud, siis ülejäänud tehniliste aspektide, nagu tee ehitustehnilised lahendused, ühtse teehoiu ja liikluse korraldamise võimalused jms, analüüsimine ei olnud vajalik. 2.

  1. Vabariigi Valitsuse 16.09.2013 korraldusega nr 448 kinnitatud “Riigimaanteede teehoiukavas aastateks 2014-2020” on riik planeerinud riigimaanteede arendamist ja hoidu olemasoleva rahastamismahu ulatuses, samuti ei näe riigieelarve strateegia ette täiendavaid investeeringuid lisanduvate teede hoiuks. 2.
  2. Tallinna linn (kaebaja) on saanud kümnete miljonite eurode ulatuses toetust Euroopa Liidu toetusfondidest teehoiu korraldamiseks TEN-T võrgustikku kuuluvatel tänavatel. Ka perioodiks 2014-2020 on kaebajal võimalik toetust taotleda. Selliseid toetusi ei ole enamik teisi omavalitsusüksusi saanud ega saa ka uuel eelarveperioodil. Sellele lisanduvad riigipoolsed iga-aastased teehoiu toetused, mis jaotatakse kõigi omavalitsusüksuste vahel. Samuti on kaebaja saanud sihtotstarbelist nö transiitteede toetust. Kõik need täiendavad riigipoolsed toetusmeetmed on oluliselt kaasa aidanud kaebajale seadusega pandud ülesannete täitmisele, seda nii tänavate teehoiu korraldamisel kui ka muude avaliku huvi teenuste osutamisel.
  3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 05.05.2015 otsuse nr 12-8/12-00245/013 tühistamiseks või alternatiivselt toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 16.07.2014 taotlus uuesti läbi. Põhjendused: 3.
  4. Vastustaja 05.05.2015 kirjast ei ole aru saada, kas tegemist on haldusakti või toiminguga, kuid võib eeldada, et sellega on taotluse menetlus lõppenud. Kaebaja pöördus selgituse saamiseks MKM ametniku poole, kes vastas suuliselt, et loeb selle kirjaga kaebaja taotluse lahendatuks. 3.
  5. Tallinna linnas asub mitmeid

§ 5

lg-s 2 sätestatud tunnustele vastavaid teid, mis tuleks

§ 5

lg 3 alusel kanda riigimaanteede nimekirja ja mille hoidu peaks korraldama kaebaja asemel riik. Läbi linna toimuvad riiki läbivad transiitveod, linnas asuvad mitmed reisi- ja kaubaveosadamad, lennuväli, piiripunktid jm infrastruktuuriobjektid, mida 2

(9)3-15-1425 kasutatakse riiki sisenemiseks ja riigist väljumiseks ning neile ühenduse tagamiseks, mis ei ole mõeldud kohaliku elu korraldamiseks. Vaatamata sellele, et nimetatud riigi strateegiliste objektide kasutamiseks on vaja juurdepääsuteid, ei korralda riik nendele juurdepääsemiseks vajalikku teede hoidu. Kõik riigimaanteed lõpevad Tallinna piiril. On selge, et riigimaantee jätkub faktiliselt ka omavalitsuse territooriumil, sest ilma riigimaantee osana läbi Tallinna kulgeva teeta ei ole võimalik kasutada ainsatki nimetatud objekti. Kõik riigimaanteed paiknevad mõne omavalitsuse territooriumil ja kõigil neil teedel liigub ühtlasi ka kohalik transport. 3.
  1. Kaebajale ei tagatud võimalust esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited, sest teda ei teavitatud, millise sisuga haldusakt võidakse tema taotluse kohta anda. Vastustaja küsis küll 13.01.2015 kirjaga kaebajalt täiendavaid andmeid, kuid sellest võis jääda pigem mulje, et taotlus rahuldatakse vähemalt osaliselt. Pealegi küsiti täiendavaid andmeid taotluse kiiremaks lahendamiseks. Antud juhul oli vastustajal otsuse tegemisel suur kaalumisruum, seega olnuks ärakuulamine eriti oluline ja selline rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Seega annab ainuüksi menetlusnormide rikkumine aluse kaebuse rahuldamiseks. 3.
  2. Kuna

ei sätesta üksikasjalikke kriteeriume, mille alusel saab hinnata riigimaantee olemust, et kanda tee riigimaanteede nimekirja, oli vastustajal väga ulatuslik hindamisruum. Sellele vaatamata ei saa arvestada kaalutlusi, mis oleks

§-ga 5 vastuolus. Vastustaja kaalutlused ei ole asjakohased ega kontrollitavad.

§ 5

lg 2 p-st 1 tulenevalt oleks tulnud kaebaja taotlus vähemalt osaliselt rahuldada. Transpordi arengukava 2014-2020 (lk 17) kohaselt on riigimaanteede ülesanne tagada inimeste ja kaupade liikumine, ühendades Eesti erinevaid piirkondi ja tagades juurdepääsu kõikidele Eesti linnadele ja valdadele ja olulisematele sihtkohtadele (sadamad, piiripunktid). Seega on riigi ülesanne tagada teedevõrgu abil juurdepääs sadamateele, raudteesõlmedele ja piiripunktidele. Tee, mis täidab neid eesmärke, on olemuslikult riigimaantee, olenemata sellel teel olevast liiklussagedusest või piiriületajate arvust.

ei sätesta õiguslikke kriteeriume kohaliku jm transpordi osakaaludele, millest sõltuks tee kvalifitseerimine riigimaanteeks. Keeldumiseks ei anna alust ka asjaolu, et kohalikule omavalitsusele juba eraldatakse raha teehoiu korraldamiseks. Sellist raha jagab riik oma suva järgi ja see ei ole kunagi piisav. Tegemist on asjakohatu kaalutlusega, sest need vahendid ei ole käsitletavad riigi teede hoiu korraldamise või rahastamisena, vaid kohalike teede hoiu rahalise toetamisena

§ 16lg 4 alusel.

Seejuures toimub rahastamine valdavalt Euroopa Liidu vahendite abil. Riigimaanteede hoidu tuleb

§ 16lg 1 järgi rahastada täielikult riigieelarvest.

Samas näitavad täiendavad rahaeraldused, et vähemalt need teed peaksid olemuslikult kuuluma riigimaanteede nimekirja. Seda ei ole kaalumisel arvestatud. Eelarvesse rahaliste vahendite planeerimata jätmine või nende vähesus ei ole õiguspärane kaalutlus riigi poolt enda ülesande täitmisest loobumiseks.

  1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 4.
  2. Vastustaja 05.05.2015 kiri oli seisukoht kaebaja taotluse suhtes, mitte haldusakt ega menetlust lõpetav toiming. Kui kohus leiab, et tegemist on haldusakti või menetlust lõpetava toiminguga, siis ei vasta kaebaja väited tema ärakuulamata jätmise kohta tõele. MKM on 21.08.2014 kirjas selgitanud kaebajale tee riigimaanteede nimekirja kandmise põhimõtteid ja selle tagajärgi. Kaebajale anti võimalus kõrvaldada taotluse puudused ja esitada täiendav teave. Kaebajale selgitati, miks ja milliseid andmeid on vaja. Kaebaja keeldus 10.10.2014 kirjaga täiendavate andmete esitamisest, viidates õigusliku aluse puudumisele. Seega ei käitunud ta heas usus ja vajalike andmete esitamisest keeldumine tuleb lugeda ärakuulamisõiguse kasutamisest keeldumiseks. Riigikohus leidis 28.04.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-52-13, et eksimused ärakuulamisõiguse tagamises ei pruugi olla määrava tähtsusega ega tingida haldusakti tühistamist, kui menetlusosaline on ulatuslikult informeeritud menetluse 3

(9)3-15-1425 asjaoludest. MKM on selgitanud kaebajale 04.02.2014, 21.08.2014 ja 13.01.2015 kirjades põhjalikult tee riigimaanteede nimekirja kandmise kriteeriume jm asjaolusid. Kaebajal on teede valdkonnas ulatuslikud teadmised ja kogemused, seda enam, et kõnealuste tänavate hoidu on kaebaja korraldanud juba Eesti taasiseseisvumisest saadik. Kuna kaebaja keeldus vastustajale täiendavaid andmeid esitamast ja vastustajal tuli need endal koguda, siis ei oleks kaebaja ärakuulamisõiguse parem tagamine ühelgi juhul viinud kaebaja jaoks soodsama lahenduseni. Vastustajal tuleks ka uue otsuse langetamisel lähtuda samadest asjaoludest. Kaebaja ei ole esitanud ka kohtule täiendavaid andmeid. Seega ei näe vastustaja võimalust mingite uute andmete ilmnemiseks, mis vastustaja senise seisukoha ümber lükkaksid. 4.2. Väited kaalutlusvigade kohta on asjakohatud. Vastustaja tutvustas kaebajale eelnevalt oma senisele halduspraktikale tuginevaid tee riigimaanteede nimekirja kandmise kaalutluskriteeriume. Kaebaja ei ole neile vastu vaielnud. 4.3.

ei sätesta riigimaanteede tunnuseid, mille korral tuleks tee riigimaanteede nimekirja kanda.

§ 5

lg-st 2 võib tuletada, et riigimaanteede funktsiooniks on ühendada linnu, aleveid ja alevikke omavahel või linnu tähtsamate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Kohalik maantee on

§ 5lg 4 järgi kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee.

Transpordi arengukava 2014-2020 (lk 33) kohaselt on riigimaanteede korrashoid oluline kõikide liiklejate seisukohast, sõltumata sellest, kus nad igapäevaselt liiguvad, kuna riigimaanteede peamine funktsioon on ühendada Eesti erinevaid piirkondi, asulaid ja olulisi sihtkohti (sadamad, piiripunktid jm). Kohalike teede funktsioon on teenindada kohalikku liiklust, luua kohalike elanike jaoks ühendus riigimaanteedega. Lisaks võib kohalik tee jätkata riigimaanteed riiklikult tähtsa objektini. Nende korrashoid ja teenindustase sõltub kohalikest otsustest, mida väljendab see, et neid rahastatakse suures osas kohaliku omavalitsuse tulubaasist, millele täiendavalt eraldatakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest. Sihtotstarbelise toetusena on silmas peetud täiendavaid toetusi nii riigieelarve maksutuludest kui Euroopa Liidu struktuurifondidest jms. Igal teel, sh linnas olevatel tänavatel võib olla liiklejaid, kes suunduvad piiripunktile, sadamasse vms objekti juurde. Samuti võib riigimaanteedel olla liiklejaid, kes kasutavad maanteed ainult kohalikuks liikluseks. Seega tuleb igal teel hinnata, kas teel olev liiklus on peamiselt kohaliku või riikliku tähtsusega. Oluline on, et riigimaanteede nimekirja ei kantaks tänavat, kus esineb peamiselt kohaliku iseloomu ja tähtsusega liiklus, sest tee muutumisel riigimaanteeks ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik täita enam oma ülesandeid, sh korraldada kohalikku liiklust. 4.

  1. Kohalike teede andmisel riigi omandisse peaks riik osaliselt omandama otsustuspädevuse linnaplaneeringute prioriteetide üle, sh otsustama tänava äärde jäävatele ehitistele ligipääsulahendused. Samuti peaks riik otsustama linna jaoks oluliste kommunikatsioonide (soojus, elekter, vesi) kulgemised, sh nende ehitamise ja remondi lubamise. Vastavalt seadusele tuleks riigimaantee kaitsevööndis seaduses loetletud tegevusteks saada Maanteeameti nõusolek (nt liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks). Maanteeametil tuleks oluliselt sekkuda kohaliku elu korraldamise küsimustesse, nt bussirajad, trammiliikluse korraldamine. Kuna riigimaanteede põhifunktsioon on tagada ühendus Eesti erinevate piirkondade vahel, siis võib tekkida vajadus läbivliikluse takistamise vältimiseks likvideerida osad mahasõidud või fooriristmikud. Kuna kaebaja ülesanded nende teede hoiu tõttu vähenevad, siis tuleks proportsionaalselt vähendada ka linna tulubaasi nii üldise omavalitsusüksuse maksutulu osas kui ka riigieelarvest makstavate toetuste (nii toetusfondist kui struktuurifondidest) osas. 4.
  2. Kuna

-s ei ole sätestatud metoodikat tee riigimaanteeks võtmise kohta, siis tuleb iga juhtumit käsitleda eraldi ja kaaluda koostoimes erinevaid asjaolusid.

rakendamisel välja kujunenud halduspraktika kohaselt hindab Maanteeamet kohalikult omavalitsuselt saadud 4

(9)3-15-1425 taotluse ja selgituste põhjal, kas kõnealusel teel on riigimaantee tunnused ja seejärel määratakse kindlaks ka riigile lisanduvad kohustused. Hindamisel kaalutakse selliseid asjaolusid nagu tee tähtsus rahvusvaheliste teede ja riigimaanteede võrgustiku osana, liiklussagedus ja liikluse iseloom, transiitliikluse osakaal, tee ehitustehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõjud, ühtse teehoiu ja liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigimaanteedega jms. 4.6.

§ 5lg-s 2 on silmas peetud esmajoones maanteid.

Sätet muudeti 26.01.2005. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli muudatus tingitud sellest, et eelnev riigimaantee definitsioon võimaldas ekslikult tõlgendada, et kõik linna tänavad, mis on riigimaantee jätkuks, peaksid olema riigimaanteed.

§ 5

lg-s 2 toodud loetelu riigimaanteede liikidest ei ole vastupidiselt kaebaja arvamusele käsitletav kriteeriumina teede arvamiseks riigimaanteede nimekirja, vaid toodud loetelust lähtudes tuleb määrata riigimaantee liik, kui uus tee kantakse riigimaanteede nimekirja. 4.

  1. Vastustaja ei ole kordagi väitnud, et tee riigimaanteeks võtmise üheks kriteeriumiks oleks toetuse saamine. Toetusi ei jagata suva järgi, vaid 90% kohalike teede teehoiu toetuseks eraldatud summast jagatakse omavalitsusliitudega kokkulepitud põhimõtete järgi ja 10% Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse alusel, arvestades kohalike omavalitsuste poolt esitatud teehoiutoetuste taotlusi. 4.
  2. Kaebus on vastuoluline. Kord väidetakse, et

§ 5

sätestab väga üldised kriteeriumid, mille alusel saab hinnata riigimaantee olemust ja kanda tee riigimaanteede nimekirja. Kuna üksikasjalikud kriteeriumid puuduvad, oli vastustajal väga ulatuslik hindamisruum. Seejärel väidab kaebaja, et kui tee vastab

§ 5lg-s 2 sätestatud tee tunnustele, siis tuleb see kanda riigimaanteede nimekirja.

Sellest võib järeldada, et kaebaja arvates kaalutlusruum üldse puudub. 4.

  1. Kaebaja taotlus tuleb lugeda kohati täiesti ebamõistlikuks, sest sisaldab mitmeid objekte, mis ilmselgelt ei vasta ka kaebaja enda käsitlusele riigimaanteede tunnustest (nt Kaarli pst, Vabaduse väljak). Samuti on kaebaja taotlus ebamõistlikult mahukas, sisaldades 10% kogu Tallinna tänavatest ning tõenäoliselt üle poole kõigist Tallinna magistraaltänavatest.
  2. Vastustaja esitas 01.02.2016 taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, sest vastustaja 05.05.2015 kirja näol ei olnud tegemist menetlust lõpetava haldusakti ega toiminguga. Vastustaja kajastas kirjas oma seisukohti kaebaja 16.07.2014 taotluse osas ja ootas neile kaebaja vastuväiteid, kuid kaebaja pöördus selle asemel kaebusega kohtusse. Kuna haldusmenetlus ei ole lõppenud, ei saa kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. KOHTU PÕHJENDUSED 05.05.2015 kirja õiguslik tähendus ja kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus
  3. Vastustaja arvates ei ole 05.05.2015 kirja näol tegemist menetlus lõpetava haldusakti ega toiminguga, vaid kaebaja teavitamisega vastustaja seisukohast tema taotluse suhtes, mis pidi andma kaebajale võimaluse esitada selle suhtes oma vastuväited ja arvamus. Kuna tegemist on menetlustoiminguga ja sellega ei lahendatud kaebaja taotlust lõplikult, siis ei ole selle kirja vaidlustamine lubatav ja kaebus tuleb jätta vastustaja arvates läbi vaatamata.
  4. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et 05.05.2015 kirja näol ei olnud tegemist taotlust lahendava ja menetlust lõpetava lahendiga. Kuigi 05.05.2015 kirja koostamisel ei ole järgitud kõiki haldusakti vormistamisele ettenähtud nõudeid, on kohtu hinnangul selle kirja 5

(9)3-15-1425 näol tegemist haldusaktiga, millega lõpetati kaebaja taotluse menetlemine. Antud juhul ei vasta kiri haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-s 1 toodud nõudele, mille kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Vaidlusaluse kirja vormistus (sh pealkiri ja selgelt eristamata jäetud resolutsioon) jättis kaebajale kahtluse, kas sellega lahendati tema taotlus lõplikult või mitte, mistõttu tuli tal selgituse saamiseks MKM poole pöörduda. Kirjas puudub HMS § 57 lg 1 kohane vaidlustamisviide. Need vormirikkumised ei mõjuta aga kirja õiguslikku tähendust ega haldusakti kehtivust. Kirjast nähtub selgelt, et kaebaja taotluses esitatud tänavad ei kuulu riigimaanteede nimekirja kandmisele, seega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Kirjas ei ole antud kaebajale võimalust esitada vastustaja seisukohtadele oma vastuväiteid või täiendavaid tõendeid, samuti ei ole antud selleks ühtegi tähtaega. Kirjas ei ole selgitatud, et lõplik otsus kaebaja taotluse kohta tehakse millalgi hiljem pärast täiendavat kaalumist. Vastustaja on vastupidi oma 04.11.2014 ja 13.01.2015 kirjades (tl 22, 24) andnud kaebajale teada, et menetlusele kulub tavapärasest pikem aeg ning kaebaja taotlusele antakse motiveeritud vastus hiljemalt 01.05.
  2. Kuna kaebaja ei olnud kindel, kas tegemist oli vaid vastustaja seisukohaga või taotluse menetlust lõpetava lahendiga, pöördus ta järelepärimisega MKM poole. MKM teede- ja raudteeosakonna teedetalituse juhataja Julia Bergštein kinnitas kaebaja väidete kohaselt, et kirjaga jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. See, kas nimetatud ametnikul oli pädevus sellist seisukohta esitada või mitte, on MKM sisepädevuse küsimus. Ametnik peab ise teadma, milliseid arvamusi ta võib väljapoole asutust anda ja millal ta peab oma tegevuse eelnevalt oma juhtidega kooskõlastama. Kaebajal ei pidanud tekkima kahtlust ametniku pädevuses, seda enam valdkonnas tegutseva juhtiva ametniku omas. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et Julia Bergštein oli taotluse menetlusse kaasatud, seega pidi ta kohtu hinnangul olema menetluse asjaoludest teadlik ja oskama kaebajale ka asjakohast teavet anda. Kaebaja esindaja Priit Lello saatis 02.06.2015 Julia Bergšteinile e-kirja (tl 45), milles markeeris üle, et eelneva telefonivestluse käigus saadud info kohaselt jäeti kaebaja taotlus 05.05.2015 kirjaga rahuldamata. Ka selle e-kirja peale ei pidanud vastustaja ametnik vajalikuks teavet täpsustada ja kaebajat menetluse seisust täiendavalt teavitada. Kohus ei pea siinkohal asjakohasteks vastustaja selgitusi, et Julia Bergšteinil puuduvad juriidilised teadmised ja kaebaja võis teda eksitada. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et ministeeriumis juhtival ametikohal teeniv ametnik ei tunne juriidilistele teadmistele vaatamata haldusmenetluse elementaarseid nõudeid, ei tee vahet haldusaktil ega toimingul ega oska hinnata, kas menetlus on vaidlusaluse kirjaga lõppenud või mitte. Vastustaja väited tunduvad olevat otsitud.
  3. Kaebaja kinnitusel ei ole vastustaja teinud pärast 05.05.2015 kirja saatmist kaebaja taotluse menetluses mitte ühtegi toimingut. Konkreetsetele toimingutele, mis tõendaks, et kaebaja taotluse menetlus siiski jätkus, ei ole vastustaja viidanud ka kohtuistungil. Seega oli kaebaja taotluse menetlus ka faktiliselt lõppenud.
  4. Kohtu hinnangul on 05.05.2015 kirja näol tegemist haldusakti, mitte toiminguga. Vaidluse all ei ole asjaolu, et riigiteede korrashoidu peab tagama ja seda rahastama riik, kohalike teede puhul aga kohaliku omavalitsuse üksus. Kui kaebaja taotlus oleks rahuldatud ja taotluses toodud tänavad arvatud riigiteede hulka, oleks mõjutanud seega kaebaja õiguste ja kohustuste mahtu. Seega oleks olnud tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kuna haldusakt otsustati jätta andmata, on ka selle andmata jätmise kohta vormistatud otsustus haldusakt (HMS § 43 lg 2).
  5. Eeltoodust järeldab kohus, et vastustaja 05.05.2015 kiri oli kaebaja taotluse menetlust lõpetav haldusakt, mida sai kohtus tühistamiskaebusega vaidlustada. Seetõttu tuleb vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta jätta rahuldamata. 6
(9)3-15-1425 Tallinna Linnavalitsuse pädevus taotluse esitamiseks
  1. 16.07.2014 taotluse Tallinna linnale kuuluvate teede kandmiseks riigimaanteede nimekirja esitas vastustajale Tallinna Linnavalitsus (allkirjastas abilinnapea). Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kaebaja eesmärk, et riik täidaks oma ülesandeid teede hoiu korraldamisel. Seejuures ei ole kaebaja kunagi soovinud oma omandit riigile üle anda, vaid sõlmida riigiga lepingu riigiteede hoiuga kaasnevate kohustuste jagamiseks ja selliste kohustuste rahastamiseks.
  2. Taotluse esitamise ajal kehtis

(alates 01.07.2015 kehtetu), mis ei andnud riigimaantee definitsiooni.

§ 5

lg 1 järgi on maantee väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.

§ 5

lg 2 järgi on riigimaantee, mis kantakse riigimaanteede nimekirja: 1) põhimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega; 2) tugimaantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega; 3) kõrvalmaantee, mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega; 4) ramp ja ühendustee, mis on liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks rajatud eri- ja samatasandiliste maanteede ristumisalale; 5) muu valdkonna eest vastutava ministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee.

§ 5

lg 3 järgi kehtestab riigimaantee liigi ning otsustab tee riigimaanteede nimekirja kandmise ja sellest väljaarvamise valdkonna eest vastutav minister. Seevastu kohalik maantee on

§ 5lg 4 järgi kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee.

Kohalik tee on

§ 51

järgi kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja sama seaduse § 4 lg-s 3 sätestatud korras vallavõi linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega.

§ 6

järgi on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. 14. Kuna

ei andnud riigimaantee definitsiooni, peab eeltoodud sätetest järeldama, et riigimaantee oli üldise liikluse korraldamiseks mõeldud ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee, mis vastas

§ 5lg-s 2 toodud tunnustele ja oli kantud riigimaanteede nimekirja.

15. Kuni 26.02.2005 kehtis

§ 5

lg 2 sõnastuses, mille järgi on riigimaantee riigi omandis olev rajatis, mis on ette nähtud üldiseks liiklemiseks asulate vahel ja läbi asulate. Selline lause kaotati

-st

eaduse muutmise seadusega, mille eelnõu 501 SE seletuskirjas1 (lk 6) selgitati muudatust sellega, et sõnaühend “läbi asulate” võimaldas tõlgendada, et kõik linnade tänavad, mis on riigimaantee jätkuks, peaksid olema riigimaanteed. Järelikult ei pidanud seadusandja arvates kõik linnatänavad, mis on riigimaantee jätkuks, olema kantud riigimaanteedena vastavasse nimekirja. Sama seaduse muudatusega lisati riigimaanteede loetelule veel 5. alapunkt, mille järgi on riigimaanteeks ka valdkonna eest vastutava ministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud muu tee. Seletuskirjas märgitakse, et lisatakse säte muude teede võtmise kohta riigimaanteede nimekirja, milleks võivad olla tänavad, jalg- ja jalgrattateed, samuti metsateed juhul, kui need määratakse avalikuks kasutamiseks

§ 4lg 4 alusel.

Järelikult pidas seadusandja võimalikuks, et teatud juhtudel kuuluvad riigimaanteede nimekirja kandmisele ka 1 Kättesaadav http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3338c9d2-95f3-3b1a-ac5d2ae576f479db/

eaduse%20muutmise%20seadus/ algteksti juurest. 7

(9)3-15-1425 linnatänavad, seega ei ole riigimaanteed üksnes väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknevad teed, nagu on

§ 5lg-test 1 ja 2 võimalik tuletada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.02.2005 määruse nr 26 “Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid” lisast nähtub, et riigimaantee nimekirjas on mh teed, milles on linna, alevi või aleviku piirides riigimaantee lõigud, mis on

mõistes tänavad. Seega oli kaebajal põhimõtteliselt võimalik taotleda ka enda tänavate riigimaanteede nimekirja kandmist. 16. Erinevalt kuni 26.02.2005 kehtinud

§ 5

lg-st 2, mille kohaselt oli riigimaantee riigi omandis olev rajatis, ei sätestanud kaebaja poolt taotluse esitamise ajal ükski norm, et riigimaantee kuulub riigi omandisse. Ka

§ 5

lg 4 ja § 51 ei sätestanud, et kohalik maantee või kohalik tee oleks kohaliku omavalitsuse omandis. Vastupidi,

§-st 51 nähtub, et kohalike teede hulka arvati ka valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Riigi- ja kohalikke teid eristati vaid tee eesmärgi ja kasutusvajaduse järgi. Seega ei olenenud tee kandmine riigimaanteede nimekirja tee omandist. Küll aga olenes asjaolust, kas tegemist oli riigimaantee või kohaliku teega, see, kes pidi tagama teehoiu ja seda rahastama ning kes oli pädev otsustama ja korraldama tee-ehitust. Viidatud asjaolud ei seondu aga tingimata omandisuhetega. Kaebaja viitas põhjendatult, et selliseid küsimusi saanuks vajadusel lahendada ka riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. 17.

§ 51ls 2 järgi määratakse kohalike teede nimekiri valla- või linnavolikogu otsusega.

Praegu ja ka kaebaja esitatud taotluse ajal kehtis Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsus nr 106, millega kinnitatakse Tallinna kohalike teede nimekiri. Tegemist on otsusega, mille andmise ja ka muutmise pädevus on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse volikogul. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 järgi otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Kaebaja taotluses esitatud tänavad kuulusid otsuse nr 106 järgi Tallinna kohalike teede nimekirja. Nende teede riigimaanteede nimekirja kandmisel tuleks need teed kohalike teede nimekirjast välja arvata, sest üks tee ei saa olla samaaegselt nii riigimaantee kui ka kohalik tee. Sellist otsust on pädev vastu võtma vaid linnavolikogu. Kaebaja ei ole väitnud, et linnavalitsusel oli praegusel juhul linnavolikogu volitus selles küsimuses tegutsemiseks. Enne kui puudub linnavolikogu nõusolek, mille kohaselt ollakse valmis osasid kohalikke teid riigimaanteede nimekirja kandmisel kohalike teede nimekirjast kustutama, puudus linnavalitsusel pädevus vastustajale vaidlusaluse taotluse esitamiseks. Vastustajal tulnuks jätta esitatud taotlus läbi vaatamata või küsida linnavalitsuselt volitust sellise taotluse esitamiseks. 18. Alates 01.07.2015 on

kehtetu ning teega seotud küsimusi reguleerib ehitusseadustik (EhS). EhS ei kasuta mõistet riigimaantee, vaid riigitee. Riigitee on EhS § 92 lg 6 järgi riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Sama paragrahvi lg 7 järgi on kohalik tee tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. Seega kuulub riigitee riigi omandisse. Riigiteede liigid nimetab majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 “Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” § 1. Ka riigiteede liigitusest ja liikide definitsioonidest ei nähtu, et riigiteede hulka võiks kuuluda teed, mis ei kuulu riigi omandisse. Seega mõjutab hetkel kehtiva seadusandluse kohaselt tee riigiteede nimekirja kandmine omandisuhteid. 19. Kui kohus tühistaks vastustaja 05.05.2015 otsuse ja kohustaks vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, tuleks vastustajal lahendada taotlus kehtivate õigusnormide järgi (HMS § 8

(9)3-15-1425 54), mis tähendab, et taotluse rahuldamisel tuleks muuta riigiteede nimekirja arvatavate teede omandit. Tee on maapinnaga püsivalt ühendatud rajatis ehk ehitis (EhS § 92 lg 1, § 3 lg-d 1 ja 2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 järgi on ehitis kinnisasja oluline osa ning TsÜS § 53 lg 2 järgi ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Seega tuleb kaebajale kuuluvate teede kandmisel riigiteede nimekirja anda üle ka teede ja nende aluste kinnistute omand.
  1. Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 33 “Linnavara võõrandamise kord” § 4 lg 2 p 1 järgi otsustab linnale kuuluva kinnisvara võõrandamise pakkumismenetlust korraldamata linnavolikogu. Linnavolikogu otsustab sama määruse § 4 lg 3 järgi ka linnavara tasuta võõrandamise. Linnavara võõrandamise korraldaja on viidatud määruse § 6 p 1 järgi kinnisvara puhul Tallinna Linnavaraamet. Praegusel juhul puudub seega linnavalitsusel pädevus ilma linnavolikogu otsuseta linnavara võõrandamise menetlust läbi viia. Ka juhul, kui kohus tühistaks vastustaja 05.05.2015 kirja, ei saa kohus kohustada vastustajat linnavalitsuse esitatud taotlust menetlema, sest selline taotlus on esitatud pädevust ületades.
  2. Arvestades kaebaja kohtuistungil antud selgitusi, ei ole kaebaja eesmärgiks linnale kuuluvate teede omandi üleandmine riigile. Järelikult ei saaks vastustaja kaebaja taotlust rahuldada ja taotluses nimetatud teid riigiteede nimekirja kanda. Kui kaebaja eesmärk on vaid teehoiuga kaasnevate ülesannete jagamine linna ja riigi vahel tulenevalt asjaolust, et linna teed täidavad ülesandeid, mida peaks majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 §-st 1 tulenevaid täitma riigiteed, siis tuleks kaebaja oma taotlust vastavalt muuta, täpsustada oma nõuet, selle eesmärki ja põhjendusi ning pakkuda lahendusvõimalusi. Kuna kaebaja eesmärk ei ole linnale kuuluvate teede omandi võõrandamine, siis ei saa vastustaja 05.05.2015 kiri kaebaja õigusi rikkuda ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Samuti puudub kohtul võimalus kohustada vastustajat kaebaja esitatud taotlust uuesti läbi vaatama, sest selle taotluse rahuldamine ei ole kaebaja tahtega kooskõlas.
  3. Asja lahendust ei mõjuta enam see, kas vastustaja kuulas kaebaja enne otsuse tegemist ära ning võimaldas tal esitada asja kohta oma vastuväited ja arvamuse. Kuna otsustamisel, kas ja millisel määral peaks riik osalema Tallinna teede hoius, on olulised teised kaalutlused ning arvesse võetavatel asjaoludel on teine kaal, siis ei mõjuta vastustaja 05.05.2015 otsuses toodud põhjendused kaebaja poolt tulevikus esitatava taotluse lahendust ning kohtul puudub praegusel juhul vajadus hakata vastustaja 05.05.2015 otsuses toodud põhjendusi sisuliselt analüüsima. Otsus ja menetluskulud
  4. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  5. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb jätta menetluskulud kaebaja kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.