2-15-116763/38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-116763 Tsiviilasi Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 hagi XXX vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. augusti
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1327,44 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 (registrikood 80023133), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann Kostja XXX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. augusti
7. a otsus ja saata asi uueks menetlemiseks samale maakohtule.
8. Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 apellatsioonkaebus rahuldada.
9. Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
10. Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 (hageja) esitas
11. augustil
12. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX-lt (kostja) 957,65 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
13. novembril
14. a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevuse 1327,44 eurot.
15. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud süstemaatiliselt maksmata majandamiskulud alates
16. a veebruarist. Majandamiskulud moodustavad: vesi, veesoojendamine, küte, üldelekter, lift, prügivedu, avarii ja remondi fond, hoolduskulud, laen, üldvesi ja kindlustus. Kostja vastuväited
17. Kostja hagiga ei nõustu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja vaidlustab võlgnevuse kujunemise ja leiab, et hagi on tõendamata. Maakohtu otsus
18. Harju Maakohus jättis
19. augusti
20. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele selgitustele esitanud selget võlgnevuse arvestust, mistõttu ei ole maakohtu hinnangul hageja nõude kujunemine jälgitav. Maakohus leidis, et kuigi hageja esitas hulgaliselt tõendeid, sh põhikirja, väljavõtted üldkoosolekute protokollidest, teenuste osutajate arved korteriühistule jne, jättis ta viitamata millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Samuti jättis hageja kohtule esitamata faktilised asjaolud, millest selguks võlgnevuse kujunemise täpsed alused ja arvestuskäik (sh majandamiskulude jaotumine hageja liikmete vahel). Seega ei ole täidetud TsMS § 108 lg 1 eeldused koosmõjus KÜS § 13 lg-ga 4 ja KÜS § 151 lg-ga
22. Kohtul ei ole võimalik hageja esitatud tõenditest ise otsida hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid nagu üldkoosoleku otsusega kinnitatud tariifid, vahendatud teenuste kuu maksumus ja liikmete vahel jaotamise viis jne. Apellatsioonkaebus
23. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi, või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi vastavas ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
24. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt kvalifitseerinud poolte õigussuhte TsMS § 108 lg 1, KÜS § 13 lg 4 ja KÜS § 15¹ lg 1 tähenduses. Kohus on kohtulahendi põhjendavas osas teinud läbivalt viited TsMS § 108 lg 1, mis tõttu ei saa eeldada, et tegemist oleks olnud hooletusveaga. Lisaks on kohtu seisukoht tervikuna üllatuslik, sest maakohus ei ole kohtu otsuses sisalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni menetluse kestel menetlusosalistega arutanud ning ei ole andnud ka selgitust, et nimetatu võib omada asja lahendamisel sisulist tähtust (vt Harju Maakohtu
25. märtsi
26. a selgitus). 2
27. Kohus võttis hageja esitatud tõendid vastu, kuid ei viidanud, et need oleksid esitatud kujul olnud kuidagi mitte täielikud. Maakohus on jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse, sest hageja on esitanud tõendid, millel kostja kohustused põhinevad, ja kostja suhtes rakendatud arvestuskäigu. Kostja on selgitanud üksnes, et tema kohustused on ebaselged. Samas ei ole kostja sisuliselt kuidagi viidanud, et millel see ebaselgus põhineb või tõendanud, et tal on alus keelduda oma kohustuste täitmisest.
28. Hageja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse ja taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamise korral kõikide käesoleva tsiviilasja menetluskulude kostja kanda jätmist.
29. Hageja ei nõustu maakohtu etteheitega, mille kohaselt on nõude kujunemine arusaamatu. Seejuures ei ole kostja esitanud omapoolselt mistahes sisulist seisukohta, millest oleks võimalik tuvastada, et hageja nõudel ei ole alust või arvutuskäigud on väärad. Vastus apellatsioonkaebusele
30. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
31. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Samuti on otsus TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses põhjendamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise ja uueks läbivaatamiseks saatmise osas.
32. Hageja on esitanud võla väljamõistmise nõude, tuginedes väitele, et kostja on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust. Maakohus on hagi rahuldamata jätmist põhjendanud üksnes sellega, et hageja ei ole esitanud selget võlgnevuse arvestust.
33. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud hageja poolt nõude põhjendamiseks esitatud tõendid olulises ulatuses hindamata ja on rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Hageja on vastuseks maakohtu
34. veebruari
35. a nõudmisele esitanud nõude tõendamiseks ja võla kujunemise põhjendamiseks hageja põhikirja, hageja koosolekute protokollid, hagejale esitatud arved elamule teenuse osutajatelt ja hageja esitatud makseteatised kostjale (I kd, tl 73-179). Tõenditest nähtuvalt soovis hageja elamule teenuse osutajate arvetega tõendada kogu elamule kulu tekkimist, põhikirjaga nende kulude liikmete vahel jagamise põhimõtteid ning kostjale esitatud makseteatistega väidetava võla suurust.
36. Maakohus ei ole hageja esitatud tõenditele vähimatki tähelepanu pööranud ning on sellega rikkunud TsMS § 436 lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses taas põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Millel kohtu seisukoht, et hageja poolt hagile lisatud tõendid ei võimalda nõuet hinnata, põhineb, otsusest ei selgu. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab, et kohus ei saa jätta poolte väiteid ja esitatud tõendeid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, 3 seletades vajadusel lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust.
37. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja esitatud tõendile hinnang anda ja langetada otsus alles pärast seda, kui asja on TsMS § 435 lg 1 tähenduses ammendavalt arutatud ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
38. Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
39. Hageja
40. detsembril
41. a esitatud vastuväite kohtu tegevusele jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kolleegium on põhjendanud tõendite vastuvõtmata jätmist
42. septembri
43. a määruses ja jääb oma varasema seisukoha juurde. Samuti ei saa kolleegium hageja poolt TsMS § 634 lg-s 1 sätestatud apellatsioonkaebuse täiendamise tähtaja ületamise tõttu arvestada
44. detsembril
45. a esitatud kaebuse täiendustega.
46. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 4