← Eesti

1-16-10693/26

Obsah (5)§ 199§ 213§ 64§ 68§ 692

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10693 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Ta

§ 199

lg 2 p 9, § 213 lg 2 p 1 järgi Harju Maakohtu 15.detsembri 2016 otsus lühimenetluses Süüdistatav Aleksandr Kozlik Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav Aleksandr Kozlik, ik: 38306150305, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 4 päeva, kinni peetud 05.november

  1. Kaitsja Merike Allikmäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus RESOLUTSIOON
  2. Jätta Harju Maakohtu
  3. detsembri 2016 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-16-10693 Aleksandr Kozlik’u süüdistusasjas muutmata.
  4. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
  5. Aleksandr Kozlik olles isikuna, keda on 26.02.2016 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1431 süstemaatilise varguse toimepanemises süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas pärast karistuse kandmist varguste toimepanemist ja uuesti - 03.07.2016 kl 15.46 viibides Tallinnas XXX asuvas R AS´le kuuluvas XXX kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS´le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 43.98 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. - 07.10.2016 kl 21.57 viibides Tallinnas XXX asuvas C AS´le kuuluvas XXX teenindusjaama kohvipoes võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil šokolaadi Tupla King Size maksumusega 1 euro, millega möödus kassast jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni kaupluse töötaja poolt. - 05.11.2016 kl 12.00 viibides Tallinnas XXX asuvas R AS´le kuuluvas XXX kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kokku R AS´le kuuluvat kaupa maksumusega 98,01 eurot, millega möödus kassast jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. - 12.10.2016 kella 10.15 ajal viibides Tallinnas XXX asuvas kaupluses XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil KP´le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy väärtusega 70 eurot, mille ümber olid kaaned väärtusega 25 eurot, mille vahel olid KP nimele väljastatud ID-kaart, Swedbank pangakaart koos PIN-koodiga, paroolikaart, Partner-kaart, Ühiskaart ja Swedbank pangakaart LP nimele. Aleksandr Kozlik pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksandr Kozlik olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eest andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, teades kannatanu pangakaardi PIN-koodi, kasutas Tallinnas Aia 5 asuvas Swedbank pangaautomaadis HAN00021 KP´le väljastatud pangakaarti nr XXXXXXXXXXXXX ilma omaniku loata ja võttis seda kasutades võõra vallasasja omastamise eesmärgil KP arveldusarvelt välja sularaha järgmiselt: 12.10.2016 kell 10.26 summas 80 eurot, 12.10.2016 kell 10.27 summas 160 eurot, 12.10.2016 kell 10.27 summas 160 eurot, kogusummas 400 eurot, millega tekitas KP-le varalist kahju 400 eurot. Aleksandr Kozlik isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku kasutamise ja sisestamisega pani toime arvutikelmuse, see on

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Aleksandr Kozlik’u süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistas vangistusega 9 (üheksa) kuud.

Tunnistas Aleksandr Kozlik’u süüdi § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistas vangistusega 1(üks) aasta.

§ 64

lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks mõistetavatest üksikkaristustest raskemaga, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas Aleksandr Kozlik´ule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestas karistusaja hulka eelvangistuse, s.o kahtlustatava kinnipidamise aja 03.07.2016-04.07.2016, 07.10.2016-08.10.2016, s.o kokku 4 (neli) päeva. Kandmisele kuuluvaks luges 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse algust arvestas alates 05.11.

  1. Aleksandr Kozlik´u suhtes valitud tõkendi vahistamine jättis kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkendi tühistas. Kannatanu KP esitatud tsiviilhagi rahuldas. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõistis Aleksandr Kozlik´ult välja kannatanu kasuks 504,50 eurot. Mõistis Aleksandr Kozlik´ult välja KrMS § 180 lg 1, alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ettenähtud sundraha 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ettenähtud kaitsetasu 264 eurot. Määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul. APELLATSIOON:
  2. Süüdistatav vaidlustab tema süüdimõistmist 07.10.2016 aastal varguse toimepanemises. Leiab, et selle kuriteo toimepanemise eest võiks vastutusele võtta absoluutselt iga kliendi. Inimesed liiguvad kaubaga kogu kaupluse ulatuses ja sõidavad otse väljapääsu juurde. Et toime panna õigusrikkumine tuleb läbida salatileti ja söömiskoha juures olevad väravad. Väravaid ta ei läbinud ja šokolaad oli kaupluse põrandal. Palub olukorras selgust ja taotleb lühendada mõistetud karistusmäära. Täiendavas apellatsioonis palub võimaldada talle mõistetud karistuse kandmist rehabilitatsiooni keskuses. Tahtis juba vabaduses viibides sinna minna, et vabaneda narkosõltuvusest, kuid siis ei olnud kohti ja siis tema tarvitaski narkootikume. Raha saamiseks tuligi varastada. Loodab arusaamisele ja abile. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
  3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni ja selle täiendusega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.
  4. Süüdistatav on vaidlustanud tema süüdimõistmise 07.oktoobril 2016 aastal varguse toimepanemises. Maakohus on otsuses ära näidanud tõendid, milledel Aleksandr Kozliku süüdimõistmine vaidlustatud kuriteo toimepanemises rajaneb. Apellatsioonis pole süüdistatav maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut ega ka süü küsimuse otsustamisel nendele tuginemist vaidlustanud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite uurimisel ja hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Tõendite seaduslikkuse küsimust pole apellatsioonis tõstatatud, mistõttu on ringkonnakohtul seaduslik alus tugineda samadele tõenditele. Maakohtu istungil on süüdistatav end süüdistuse kogumahus süüdi tunnistanud. Ei ole soovinud ütlusi anda ja on kinnitanud, et jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja on leidnud, et süüdistus on põhjendatud ja süü on kohtuistungil leidnud ka tõendamist. Süüdistatav on kahetsenud toimepandut ( 2 kd. t.lk. 20-23). Usaldusväärse tõendina käsitatava tunnistaja SR ütluste kohaselt( 1kd. t.lk.126-129) ta nägi, et üks noormees pani endale šokolaade taskusse. Ta arvas, et noormees tahab need varastada ja sulges kassa juures olevast nupust kaupluse ühed uksed. Kuna teisi uksi sulgeda nupust ei saa, läks ta ise teise ukse ette. Noormees tuli lahtise ukse juurde ja tahtis väljuda, kuid ta ei lasknud. Kui noormees tahtis ust lahti teha, kukkus üks šokolaad tal maha. Teised oli ta jõudnud juba ennem tagasi panna. Tõendiks on ka asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega( 1 kd. t.lk. 152-155). Vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldud turvakaamera lindistuselt nähtub, et menetluse käigus tuvastatud Aleksandr Kozlik, viibides XXX Tallinnas asuvas teenindusjaama siseruumis, hoiab kahe käega kõhu peal tuvastamata koguses Tupla šokolaade. Seejärel kükitab ja peidab šokolaadid endale põue ning liigub välisukse juurde, mille uksed jäävad aga kinni. Seejärel tuleb Aleksander Kozlik saali tagasi ja võtab põuest sinna varem pandud šokolaadid. Süüdistatava apellatsioonis esitatu, et tema turvaväravaid ei läbinud, on kummutatud vaatlusprotokolliga ja sellel lisatud fotodega, millede kohaselt Aleksander Kozlik, pärast seda kui ta oli mitmed Tupla šokolaadid endale põue peitnud, läks turvaväravate vahelt läbi vahetult seal oleva välisukse juurde, et koos põue peidetud kaubaga kauplusest väljuda. Kuid ta ei saanud seda teha, kuna uksed ei avanenud. Alles seejärel suundus ta kaupluse sisemusse tagasi ja hakkas põuest šokolaade välja võtma, kusjuures üks jäi põue kuni selle väljakukkumiseni. Kolleegium leiab, et nii tunnistaja ütlustega kui ka vaatlusprotokolli andmetega on tuvastamist leidnud, et Aleksandr Kozlik pani toime võõra vara varguse katse. Samuti tunnistab Aleksandr Kozlik ise, et kavatses šokolaadid varastada ja vastavalt ka käitus, peites need endale põue ja liikudes välisukse juurde kauplusest väljumiseks. Tema poolt varguse toimepanemine jäi lõpule viimata vaid teenindusjaama töötaja sekkumise töötu, kuna viimasel õnnestus enne Aleksandr Kozliku poolt kauplusest väljumist, välisuks sulgeda ja takistada teda mõlemast uksest väljuda. Seega ei loobunud Aleksandr Kozlik vabatahtlikult varguse toimepanemisest ja seda ka juhul, kui ta ei saanud aru, et üks šokolaad jäi põue. Võõra vara varguse katse oli lõpule viidud ja kuriteo lõpuleviimise muutis võimatuks kaupluse töötaja õigeaegne reageerimine ja Aleksandr Kozliku takistamine. Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava Aleksandr Kozliku talle esitatud süüdistuse kogumahus süüdi tunnistab ja on esitanud oma põhjendused tema käitumise õigusliku hinnangu osas. Kohtukolleegiumil puudub alus tõendeid teisiti hinnata või jõuda Aleksandr Kozliku süü küsimuses ja toimepandule antud kvalifikatsiooni osas, maakohtust erinevale seisukohale.
  5. Aleksandr Kozlik on taotlenud maakohtu poolt mõistetud karistusmäära lühendamist. Maakohus on karistanud süüdlast

§ 199lg 2 p 9 järgi 9 kuulise vangistusega.

Sanktsioon näeb ette kuni viieaastase vangistuse.

§ 213lg 2 p 1 järgi karistas kohus Aleksandr Kozlikut 1 aastase vangistusega.

Sanktsioon näeb ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

§ 64

lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks mõistetavatest üksikkaristustest raskemaga, mõistes liitkaristuseks 1(üks) aasta vangistust. Seega on maakohus karistanud Aleksandr Kozlikut

§ 213lg 2 järgi sanktsioonis ettenähtud vangistuse miinimummääras.

Liitkaristus on mõistetud kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise põhimõtteid järgides ja seaduses ettenähtud minimaalses tähtajas, mistõttu kandmisele kuuluva karistuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. 7. Täiendavas apellatsioonis taotleb süüdistatav vangistuse asendamist sõltuvusraviga. Riigikohus oma lahendis nr 3-4-1-13-15 on sedastanud, et

§ 692

lg 1 järgi on vangistuse asendamine lubatav üksnes süüdimõistmisel ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu kuriteo toimepanemises. Narkomaanide sõltuvusravi puhul on tegemist meditsiinilise raviga. Konkreetse süüdlase häire ravitavuse või kontrollile allutavuse üle otsustamise näol on tegemist õigusvälise asjaoluga, millele saab vastata kriminaalmenetluses ekspert ekspertiisiaktis ja seda konkreetse kriminaalasja tehiolude põhjal. Süüdistataval on maakohtus selgitatud lühimenetluse erisusi. Seega oli süüdistatav teadlik sellest, et lühimenetluses toimub asja arutamine vaid kriminaalasja materjalide põhjal ja sellisel juhul pole kohtul võimalik uusi tõendeid koguda ega ka vastu võtta. Maakohtus süüdistatav ei loobunud lühimenetluses asja arutamisest ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist. Kriminaalasjas puudub ekspertiisiakt

§ 692sätestatud ravi kohaldamise vajalikkuse osas. Ka ringkonnakohtul puudub Kr

MS § 233 lg 1 sätestatust tulenevalt võimalus ja seaduslik aluse uute tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks. Kolleegiumil puuduvad seaduslikud alused

§ 692

sätete kohaldamiseks, mistõttu süüdistatava taotlus vangistuse asendamiseks sõltuvusraviga, rahuldamisele ei kuulu.

  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 7 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  2. detsembri 2016 aasta otsuse muutmata ja Aleksandr Kozliku apellatsioonid rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.