← Eesti

1-17-2392/11

Obsah (8)§ 209§ 344§ 345§ 63§ 200§ 64§ 65§ 68

1-17-2392 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-2392 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Andres

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Andres Deljatintšuk’i (ik 39210052212, viibib Tallinna vanglas) määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale RESOLUTSIOON Jätta Andres Deljatintšuk’i määruskaebus Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu 28.03.2017.a otsusega kokkuleppemenetluse korras mõisteti Andres Deljatintšuk süüdi

§ 209

lg 2 p 1,

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi ja karistati teda

§ 63lg 1 alusel 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse vangistusega.

Mõisteti Andres Deljatintšuk süüdi

§ 200

lg 1 järgi ja karistati teda 2 (kahe) aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning loeti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 03.11.2014 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 3 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.06.201502.06.2015, so 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust. 1

(3)1-17-2392 Määrati, et karistuse kandmise alguseks loetakse Andres Deljatintšuki kinni pidamise päev s.o 24.01.2017.a Määrati, et tõkend- vahistamine - tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Rahuldati kannatanu MT esitatud tsiviilhagi summas 1622 (üks tuhat kuussada kakskümmend kaks) eurot täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti Andres Deljatintšukilt välja MT kasuks 1622 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Swedbank AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. Mõisteti Andres Deljatintšukilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse: - sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot); - advokaadi õigusabikulud summas 360 € (kolmsada kuuskümmend eurot). Määrati, KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud kogusummas 1535 € tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 127,91 eurot.
  1. 03.04.2016 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus Andres Deljatintšuk’i määruskaebus, milles ta palub muuta 28.03.2017 maakohtu otsus ning vähendada temalt väljamõistetud menetluskulud või pikendada nende tasumise graafikut. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Andres Deljatintšuk’i määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  3. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016.a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  4. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  5. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu 2
(3)1-17-2392 kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm 3-1-1-7-16, p-d 5.2-7).
  3. Kriminaalasjas on Andres Deljatintšuk’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel 08.03.2017 sõlmitud kokkulepe (II kd, tl 126-128), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana 1535 eurot. Samas on kokkuleppes muuhulgas ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral Andres Deljatintšukilt mõistetakse välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot); advokaadi õigusabikulud summas 360 € (kolmsada kuuskümmend eurot). Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. A. Deljatintšuk kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (II kd, tl 128). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. A. Deljatintšuk nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega.
  4. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav A. Deljatintšuk kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on sõlmitud tema vabal tahtel (T II kd, tl 136 pöördel). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  5. septembri
  6. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  7. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  8. a määruses nr 3-1-1-38-
  10. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus A. Deljatintšuk’i määruskaebuse läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.