S § 4231 , § 424 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks KarS § 424 järgi 1 (üks) aasta vangistust.
Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kolmandale isikule, s.o Lauri Kitsing´ile kuuluv sõiduauto Peugeot 206 reg märk xxxx, VIN-kood: xxxxx. Toomas Kitsing´ilt välja mõista
lg 1, § 173 lg 1 p 1, 2, § 175 lg 1 p 4,9 § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 352.50 eurot, • määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot. • Sõiduki teisaldamise kulud 34,80 eurot.
lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo/maksegraafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib
lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist
lg 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt
lg 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et tahtlikult 12.04.2017 kl 14:24 juhtis Toomas Kitsing Tallinnas Raudtee tn 34 maja juures mootorsõidukit Peugeot 206 registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,23 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse 2 1-17-3725 korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Toomas Kitsing pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. Samuti Toomas Kitsing, olles karistatud 24.01.2017 PPA Põhja prefektuuri poolt LS 201 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult 24.11.2016 kella 19:00 paiku Tallinnas Tondi 6 juures ning 12.04.2017 kella 14:24 ajal Tallinnas Raudtee tn 34 juures, s.o süstemaatiliselt, mootorsõidukit Peugeot 206 registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet. LS § 94 lg 1 Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Toomas Kitsing pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o. kuriteo mis on kvalifitseeritav KarS § 4231 järgi. Sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav Toomas Kitsing ning tema kaitsja Leelo Viil kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus leiab, et Toomas Kitsing´i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus asub seisukohale, et Toomas Kitsing kuulub temale KarS § 424, § 423 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Antud kriminaalasjas kohus konfiskeerib kolmandale isikule Lauri Kitsing´ile kuuluv sõiduauto Peugeot 206 reg märk xxxx, VIN-kood: XXXX, s.o süüteo toimepanemise vahendi KarS § 83 lg 1 alusel. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude (määratud kaitsjale makstud tasu, sõiduki teisaldamise kulud) ja sundraha tasumise kohustust. Sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 705 eurot.
lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Toomas Kitsing pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 352,50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (
lg 3,
Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.