) § 3 lg 1 alusel kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
lg 1 tulenevalt kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. 4.
lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 5.
lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõudeks on kahju hüvitamine, mis väidetavalt tekitati talle politsei poolt tema vahistamisel. Kriminaalasja menetlus M K suhtes ei ole veel lõppenud. Kohus leiab, et hagejal tekib õigus esitada hagiavaldus kahju hüvitamise nõudes, kui kriminaalasjas tehakse tema suhtes õigeksmõistev kohtuotsus. Kuivõrd käesoleval hetkel ei ole hageja suhtes kriminaalmenetlus lõppenud, siis ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 6.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 7. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.