Obsah (10)

§ 172§ 663§ 448§ 463§ 657§ 171§ 174§ 175§ 177§ 445

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-17721 Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Krista Kirspuu Tsiviilasi Le.D

§ 172lg-st 1 tulenevalt jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isiku menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1350 euro suuruses. Kohus leidis, et esindaja tunnitasu määr 115,88 eurot ei ületa kohtupraktika kohast keskmist tunnitasumäära ning et esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg on kogu ulatuses mõistlik ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulu summas 1350 eurot. Määruskaebus

1. 21.02.2017 esitas avaldaja Harju Maakohtu 06.02.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning määrata ajutise pankrotihalduri. Alternatiivselt palub avaldaja saata pankrotiavalduse uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2. Määrus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et võlausaldaja nõude olemasolu ja selle ulatus ning selgus ei ole pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on PankrS § 2 või 3 tähenduses maksejõuetu, tuleb kohtul hinnata võlgniku maksejõulisust ilma vaidlusaluse nõudeta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5714 leidnud, et ekslik on seisukoht, et juriidilisest isikust võlgniku pankroti saab jätta välja kuulutamata, kui võlausaldaja nõue või nõude kuulumine võlausaldajale ei ole selge. Juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude tõendatust ja selgust PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. Nõude olemasolu või kuuluvus on võimalik selgeks vaielda nõuete kaitsmise ja tunnustamise käigus (PankrS §-d 100–107). Võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine on ajutise halduri ülesanne.
3. Võlgniku poolt menetluses esitatud selgitused ja tõendid ei tõenda, et võlgnik on maksevõimeline. Kuna kohus ei nõudnud ja võlgnik ei esitanud äriühingu bilansis varana kajastatud nõuete aluseks olevaid dokumente, siis ei saa olla kindel, kas ka olemasolevate nõuete rahuldamiseks vara piisab.
4. Pankrotiavalduses toodud nõue võlgniku vastu on selge ja põhjendatud. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et nõue on ebaselge ja asi tuleb lahendada hagimenetluses, kuna määruskaebuse esitaja on pankrotiavalduses üksikasjalikult kirjeldanud töövõtulepingusse puutuvaid asjaolusid. Riigikohus on asjas 3-2-1-61-13 selgitanud, et pankrotiavalduse põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks ei piisa ainult nõude suuruse märkimisest. Pankrotiavaldusest peab nähtuma võlausaldaja ning nõude koosseis ja suuruse kujunemine. Just eeltoodule tuginedes oli pankrotiavalduses kirjeldatud kõik asjaolusid üksikasjalikult.
5. Avaldaja vaidleb vastu väidetele, et ta võlgneb võlgnikule 745 331 eurot. Võlgnik ei ole tõendanud, et avaldaja on jätnud võlgniku arved õigusliku aluseta tasumata. Võlausaldaja on kohtule edastanud arved 16013 ja 16018 ja tõendid, et arved on tasutud. Avaldaja selgitas, et keeldus arve 16019 tasumisest, kuna võlgnik ei olnud töid ja materjale, mille eest oli ettemaksud tasutud, avaldajale üle andud. Lisaks ettemaksu nõudmise õigusele oli töövõtjal ka kohustus töid etappide kaupa üle anda. Seda aga tehtud ei ole. Enamus võlgniku nõudest moodustab viivis (väidetavalt 670 903,68 eurot). Sellises ulatuses 4 viivise arvestus on alusetu. VÕS § 113 lg 4 sätestab, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuste täitmisest. Vastus määruskaebusele
6. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 20.

§ 448

lg 5 sätestab, et täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Tulenevalt

§ 463lg 2 kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut.

Seega tuleb eeldada, et avaldaja vaidlustas ka maakohtu 09.02.2017 täiendava määruse. 21. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 06.02.2017 määruse ja 09.02.2017 täiendava määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus jättis ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kuna leidis, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja nõue on ebaselge. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-17-02 p-st 10 tuleneb, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Käesoleval juhul on pooltel sisuline vaidlus töövõtulepinguga seotud asjaolude üle. Muuhulgas heidavad pooled teineteisele ette töövõtulepingu rikkumist, vaidlevad tööde mahtude ja väärtuse üle, samuti selle üle, kas avaldaja on töövõtulepingust taganenud, või on võlgnik selle üles öelnud, lisaks leiab võlgnik, et hoopis avaldaja on temale võlgu. Kuna ebaselged on nii asjaolud kui ka nõude suurus, siis tuleb selline vaidlus lahendada hagimenetluses. Avaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
2. Seoses määruskaebuses esitatud väidetega, et puudutatud isik on maksejõuetu, märgib ringkonnakohus järgmist. Ajutise halduri nimetamise otsustamisel ei analüüsi kohus, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus hindab, kas esinevad PankrS § 15 lõikes 3 sätestatud ajutise halduri nimetamata jätmise alused või mitte. Seda, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu, analüüsib kohus pankroti väljakuulutamise otsustamisel. Pankroti väljakuulutamine otsustatakse pärast ajutise halduri nimetamist. Avaldaja viitatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-57-14 esitatud seisukohad käsitlesid olukorda, kus ajutine haldur oli juba nimetatud ja küsimus oli pankroti väljakuulutamises. Käesoleval juhul oli maakohtus otsustamisel aga ajutise halduri nimetamise küsimus.
3. Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 5 Menetluskulud
4. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu määrust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.
5. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta samuti avaldaja kanda.

Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

Võlgnik palus avaldajalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 650 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud kirjavahetusele kliendiga 10 minutit, määruskaebusega tutvumisele ja suhtlusele kliendiga 35 minutit ja määruskaebusele seisukohtade koostamisele 4 tundi ja 30 minutit (kokku 5 tundi ja 15 minutit). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 123,81 eurot. Avaldaja ei esitanud võlgniku menetluskulude nimekirjale seisukohta. 27.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades vaidluse keerukust ning määruskaebuse vastuse mahtu, peab ringkonnakohus võlgniku esindaja poolt määruskaebuse menetluses tehtud toimingute ajakulu 5 tundi ja 15 minutit kogu ulatuses põhjendatuks. Esindaja töötasu tunnihind 123,81 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 650 eurot ning

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

28. Võlgnik palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub avaldaja kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Tulenevalt

§ 445

lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Tulenevalt

§ 463lg 2 kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut.

Kolleegium leiab, et võlgniku taotlus kohtumääruse täitmise viisi kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu 6