← Eesti

2-16-8468/24

Obsah (4)§ 268§ 267§ 270§ 192

Tsiviilasi nr: 2-16-8468 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2017, Tallinn Tsiviila

§ 268

lg 1 alusel, mille kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda

§ 267punktides 1 – 3 ettenähtud juhtudel.

Hageja tugines

§ 267

p-le 2, mis koosmõjus

§ 268

l-ga 1 sätestab, et kui leping on täidetud võib kinkija lepingust taganeda, kui lepingu täitmise puhul ei ole ta võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha.

  1. 21.09.2016 menetlusdokumendis selgitas hageja, et ta sai teada kinkelepingust taganemise õigusest, s.o asjaolust, et temalt nõutakse elatist, millist ta oma majandusliku seisundi tõttu ei ole võimeline maksma, 21.02.2013, mil saabus ettepanek elatise tasumiseks vabatahtlikult. Täiendava nõude esitas AL 13.05.
  2. Hageja esitas avalduse kinkelepingust taganemiseks nii kostjale kui AL-le 21.05.
  3. Võttes arvesse

§ 270

lg-s 1 sätestatud aegumise tähtaega ning elatisenõude esitamise aega, on hageja esitanud avalduse kinkelepingust taganemiseks tähtaegselt, s.o ühe aasta jooksul.

  1. Hageja leidis, et ta ei ole ennast sellisesse olukorda tahtlikult asetanud, kuna neil oli abikaasaga kokkulepe, et ta on ühisvaraks olevate kinnistute kinkimisega nõus vaid juhul, kui abikaasa peab üleval nende alaealisi lapsi nende täisealiseks saamiseni. Hageja luges enda poolse ülalpidamiskohustuse täidetuks kinkelepingu sõlmimisega.
  2. Hagejal puuduvad kokkulepped ja tõendid selle kohta, et tal oleks AL-ga selline kokkulepe, mis annaks õiguse kinkelepingust taganemisõigust iseseisvalt kasutada. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kinkena kostjale üle antud kinnistud on rahaliselt hinnatavad, siis on hagejal õigus ja võimalus kinki tagasi nõuda ühisvarast tehtud 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-16-8468 pooles ulatuses ka ilma kostja nõusolekuta. Teine oleks olukord, kui kingi väärtus ½ osas ei oleks tuvastatav. Kostja vastuväited
  1. Kostja ei võta omaks hageja paljasõnalist väidet, et abikaasadel oli kinkelepingu sõlmimise hetkel kokkulepe, mille kohaselt kingi arvelt täidetakse hageja ülalpidamiskohustused oma alaealiste last ees ning kostja oli kokkuleppest teadlik.
  2. Kostja leidis, et hageja ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste suhtes ei tulenenud mitte kohtuotsuse jõustumisest vaid laste sünnist. Hageja lapsed on sündinud
  3. ja
  4. aastal, seega
  5. aastal kinkelepingut sõlmides oli hagejal juba seadusest tulenev ülalpidamiskohustus olemas. Selle alusel leidis kostja, et hageja on ennast tahtlikult asetanud olukorda, kus ta ei ole võimeline seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täitma. Lisaks leidis kostja, et kinkelepingust taganemise avaldus on tehtud hilinenult.
  6. 21.09.2016 tegi kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja nõudele aegumise kohaldamiseks. Esimese astme kohtu otsus
  7. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis kostja kasuks välja 1380 eurot ning viivise sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks mõistis maakohus hagejalt riigi tuludesse riigilõivu 1000 eurot.
  8. Maakohus tegi kostja taotlusel vaheotsuse TsMS § 449 lg 3 järgi.
  9. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, mille järgi tekkis tal alaealiste laste ülalpidamiskohustus alates 30.05.2016, kui jõustus kohtuotsus elatise väljamõistmiseks. PKS § 100 lg 2 kohaselt tekib elatise maksmise kohustus, kui alaealise lapse vanem ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Antud juhul oli tsiviilasjas nr 2-13-35099 tehtud kindlaks, et alused hagejalt elatise väljanõudmiseks on olemas alates 26.07.2013, kui esitati hagi elatise saamiseks. 13.

§ 270

lg 1 alusel võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Omniva kodulehe väljatrüki järgi sai kostja hageja lepingust taganemise avalduse kätte 22.05.2013. Maakohus leidis, et hagejal võis

§ 267

p 2 järgi õigus kinkelepingust taganemiseks tekkida mais 2013, s.o hiljemalt elatishagi kohtusse esitamisest ja hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 22.05.2013, s.o taganemisavalduse esitamisega. 14.

§ 192

lg 1 alusel, kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks. Vaidlust ei olnud selles, et 16.01.2009 kinkelepinguga on hageja KL ja AL kinkinud neile kuulnud ühisvara kostjale, kuid taganemisavalduse on kingisaajale esitanud ainult hageja KL. Maakohus leidis, et hageja poolt 21.05.2013 kostjale edastanud taganemisavaldus oli oluliste puudustega, sest kehtivaks kinkelepingust taganemiseks oleks hageja pidanud tahteavalduse esitama koos AL-ga, mida ta ei teinud. Seega ei ole lepingust taganetud ja hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. 15.

§ 270lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav, s.t kui hageja soovib 2016.

aastal lepingust taganeda põhjusel, et ta 2013. aastal ei olnud suuteline lastele ülalpidamist andma, on ta aja möödumise tõttu kaotanud võimaluse taganeda kinkelepingust

§ 267p 2 alusel hagis nimetatud asjaoludel. Tahteavaldus oleks 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-16-8468 olnud kehtiv, kui hageja oleks taganemisõigust teostanud
  1. aastal koos AL-ga. Tänaseks on 1-aastast taganemisõiguse tähtaega mitmekordselt ületatud, mistõttu ei annaks ka AL kaasamine kaaskostjana mingit edulootust. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  2. Apellant leidis, et maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti

§ 268

lg 1 ja § 267 lg 1 koosmõjus

§ 192

lg-ga 1, millest kohus tuletas, et olukorras, kus lepingus on osalenud ühel poolele mitu isikut, võivad nad taganemisõigust ka

268 lg-le 1 ja § 267 p-le 2 tuginedes teostada vaid ühiselt.

  1. Apellant leidis, et maakohtu seisukoht taganemisõiguse jagamatuse kohta ei ole õige, kuna tegemist oli abielu jooksul soetatud ühisvaraga ja apellandile kuulus sellest ½. Apellant lähtus AÕS § 70 lg 3 mõttelise osa tähendusest ning Riigikohtu lahendis 3-21-8-11 esitatud seisukohast, mille kohaselt saab taganeda kinkelepinguga üleantud mõttelisest osast ning leidis, et tal oli võimalik taganeda kinkelepingust temale varem kuulunud mõttelise osa ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.
  4. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et ebaõige on apellandi käsitlus, mille kohaselt kuulus talle ½ mõttelist osa kostjale kingitud kinnisasjadest ja sellest tulenevalt oli tal õigus kinkelepingust vastavas osas

§ 267p 1 ja § 268 lg 1 järgi taganeda.

Vastavalt 16.01.2009 lepingule kinkisid hageja ja AL ühisomanikena kinnistud kostjale. AÕS § 70 lg 4 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. 16.01.2009 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara ja PKS § 17 lg 2 järgi abikaasad käsutasid vara kokkuleppel. Hageja ei ole väitnud, et tema ja AL ühisomand oleks lõpetatud ja ühisvara jagatud viisil, kus kummalegi abikaasale jäi ½ mõttelist osa ühisvara esemetest.

§ 192

lg 1 sätestab, et kui ühel lepingupoolel osaleb mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada ainult ühiselt ja kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks. Maakohus on õigesti kohaldanud

§ 192

lg 1 ja leidnud, et lepingust taganemine ainult hageja poolt ei olnud õiguslikult võimalik, mistõttu ei olnud hageja 21.05.2013 taganemisavaldusel tagajärgi ning kuna AL ei ole

§ 270

lg 1 esimeses lauses toodud tähtaja jooksul taganemisavaldust esitanud, siis ei ole võimalik kehtivat taganemisavaldust enam esitada. Kolleegium märgib, et

§ 192

lg 1 kohaldamist on maakohus 19.09.2016 e-kirjas pooltega arutanud ja palunud pooltel esitada oma seisukohad normi kohaldamisega seonduvalt.

  1. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti jätnud maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
  2. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellandi kanda. Vastustaja kohtu 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-16-8468 määratud tähtajaks taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, mistõttu apellatsiooniastme menetluskulud väljamõistmisele ei kuulu. 23. Arvestades, et ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda, ja TsMS § 179 lg-st 1 lähtudes tuleb hagejalt välja mõista riigi kasuks riigilõiv 1000 eurot, mis kuulus apellatsioonkaebuse esitamisel TsMS § 139 lg 2 ja RLS § 59 lg 15 ja RLS lisa 1 järgi tasumisele ning mille tasumisest kaebuse esitamisel hageja loeti 22.11.2016 määrusega vabastatuks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.