) § 144 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile. 2.
lg 5 kohaselt on menetlusosaline kohustatud ilmuma kohtuistungile isiklikult, kui kohus seda nõuab. Kohus kohustas 22.11.2016.a määrusega kaebajat kohtuistungile ilmuma. Kohtukutses on kaebajale selgitatud, et kohus võib jätta kaebuse
lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kui kaebaja kohtuistungile ei ilmu, v.a kui kaebaja on enne kohtuistungit teatanud istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest. Kaebaja on kohtukutse kätte saanud 24.11.2016.a (tl 85). Seega on kaebaja teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning sellest, et kohtusse mitteilmumise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohtuistungile 21.03.2017.a kaebaja ei ilmunud.
lg-le 2 tuleb kaebajale läbi vaatamata jätmise määruses ühtlasi märkida, kuidas on võimalik kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne kaebuse läbi vaatamata jätmist.
lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata ega volitada selleks esindajat. Haiguse põhistamiseks esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtule vastamise takistuseks (
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.