) § 96 lg-s 5 sätestatud eeldused vastutusotsuse tegemiseks. MAA RENT OÜ ei ole maksuvõlga tasunud, mistõttu algatas maksuhaldur sundtäitmise, viies läbi omapoolseid täitetoiminguid MAA RENT OÜ-lt käibedeklaratsiooni alusel tekkinud, kuid tasumata maksusummade sissenõudmiseks. Kuna MAA RENT OÜ ei tasunud maksukohustust MTA 08.09.2016 korralduses nr 13-11/49115 toodud tähtaja jooksul, siis algatas maksuhaldur maksuvõla sundtäitmise ja väljastas 14.10.2016 krediidiasutustele korraldused MAA RENT OÜ arvelduskontode arestimiseks. Krediidiasutustelt saadud vastuste kohaselt MAA RENT OÜ-l arvelduskontod puuduvad. E-kinnistusraamatust, Ehitisregistrist ja Maanteeameti liiklusregistrist lähtuvalt ei kuulu MAA RENT OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub äriühingul ka muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Sel põhjusel ei ole maksuhaldur pöördunud ka kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Maksuhaldur on teinud äriühingu maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need on osutunud edutuks, sest äriühingul puudub vara ja rahalised vahendid, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda, kuid see ei ole andnud positiivset tulemit enam kui kolmekuulise perioodi jooksul. 2.3. MTA 04.04.2017 taotlusega nr 13-7/00761-1 halduskohtule algatas maksuhaldur A.K. suhtes maksumenetluse, mille võimalikuks tulemuseks ja eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Maksuhaldur taotleb praeguses asjas luba täitetoiminguks, et tagada kavandatava vastutusotsuse täitmine.
lg 1 sätestab seadusliku esindaja, tegevjuhi või vara valitseja solidaarvastutuse maksukohustuslasega ning
lg 1 reguleerib vastutusotsuse tegemist kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Täidetud on äriühingu seadusliku esindaja vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel. MAA RENT OÜ maksukohustus tekkis A.K. juhatuse liikmeks oleku ajal ning seadusliku esindajana oli A.K. vastutav äriühingu
-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest (
Sellest tulenevalt on vastutusotsuse tegemine A.K.le võimalik ja tõenäoline. MAA RENT OÜ arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kuupäevadel 06.07.2016 ja 07.07.2016 tehtud sularaha väljamakseid vastavalt summades 60 000 eurot ja 34 940,31 eurot. Sel ajal oli A.K. äriühingu juhatuse liige ning sel ajal kujunes ka äriühingu maksuvõlg. Sularaha väljamaksed on tehtud viis päeva enne juhatuse liikme ametikohalt lahkumist ja äriühingu võõrandamist maksuhalduri andmetel probleemsele isikule. Seejuures ületavad väljamaksed enam kui kolmekordselt MAA RENT OÜ põhivõla suuruse. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu arvelduskontolt väljavõetud raha ei kasutatud ettevõtluse 2
nimetatud kohustusi ning isik võib vastutada äriühingu
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt MAA RENT OÜ-ga. Vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks on A.K. solidaarne vastutus Maa Rent OÜ maksuvõla tasumise eest summas 30 000 eurot, millele lisandub maksuvõlalt arvestatud intress summas 389,37 eurot. 2.
2.7. A.K.le kuuluv vara on esitatud taotluse punktis 8 ning selle kohaselt kuulub A.K.le sõiduauto ja mootorratas ning samuti üksteist kinnisasja. Täitetoimingu valikul lähtutakse põhimõttest, et see aitaks tagada võimaliku nõude täitmist isikut kõige vähem koormaval viisil.
kinnistule kõige sobivam meede, kuna sõidukile käsutamise keelumärke seadmine on isiku jaoks koormavam ning hüpoteegi seadmine ei takista kinnistu kasutamist ega käsutamist. Olles hinnanud A.K.le kuuluvate kinnistute koosseise ja hindu, peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist kinnistule registriosa numbriga 5223431, asukohaga Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Pihlaspea küla, Uustalu (pindala 22 621 m2). Võttes aluseks kinnisvaraportaalis 3
ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS §-st 38 tulenevalt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu KTS § 34 kohaselt on kuni 120 eurot. KTS § 35 lg 2 p 8 kohaselt on kohtutäituri põhitasu nõude summalt 25 501 – 38 400 eurot 9% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 3355 eurot. Kuna maksuhalduri nõude võimalikuks suuruseks A.K. vastu on 30 389,37 eurot, siis on kohtutäituri põhitasu 2735,04 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis KTS § 45 lg 1 kohaselt on kuni 3% vara müügihinnast ehk antud juhul 1676,22 eurot. Seega oleks täitekulude suuruseks käesoleval juhul maksimaalselt 4531,26 eurot ehk 14,9% nõude summast. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. 2.8. Maksuhaldur lõpetab A.K. vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui A.K. on esitanud
loetelus sätestatud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks (
Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
Kui A.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 30 389,37 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 3.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (
lg 1 p 2).
märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse (edaspidi HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. 4
ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri kinnitusest ning taotlust lahendades ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Seejuures ei tohi kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, punkt 49). MTA taotluse saab kohus jätta rahuldamata üksnes olukorras, kus kavandatava vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane, välistatud või võimatu. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. 5. Kohtu hinnangul vastab maksuhalduri 04.04.2017 taotlus
lg 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (taotluse punkt 5); 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 1–4); 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse punkt 9); 4) üks või mitu
lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (taotluse punkt 8). Ka on maksuhaldur esitanud kohtule enda väiteid ja asja lahendamise seisukohal vajalikud tõendid ja selgitused. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab
Samuti ei nähtu kohtule asjaolusid, mis võiks välistada A.K. suhtes vastutusotsuse koostamise. Kohus ei käsitle küsimust, kas vastutusotsuse tegemine oleks kohtu hinnangul sisuliselt põhjendatud, kuna sellega asuks kohus andma eelhinnangut vastutusotsuse õiguspärasusele. 7. Taotluse kohaselt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega A.K. suhtes vastutusmenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele ja maksusumma määramisele summas 30 389,37 eurot. (
Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa-taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, punkt 12). Käesolevas asjas ei ole vaidluse all maksukohustuse olemasolu (taotluse lisa 3) ning asjaolu, et maksusumma on tasumata. 8. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. A.K. oli MAA RENT OÜ juhatuse liige ajavahemikul 07.10.2015–12.07.2016 (andmed kättesaadavad e-äriregistrist) ning äriühing on õigusvõimeline. A.K. oli maksuvõla tekkimise perioodil ainus äriühingu juhatuse liige. MAA RENT OÜ maksuvõlg tekkis maksustamisperioodil mai 2016 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest. Kuigi maksuvõlg tekkis parandusdeklaratsiooni järgselt, mis esitati 5
-st ning teistest maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Sellisena on võimalik juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine ning A.K. vastutus äriühingu maksuvõla eest. Nõustuda tuleb MTA-ga, et MAA RENT OÜ pangakonto väljavõtete kohaselt on 06.07.2016 ja 07.07.2016 tehtud sularaha väljamakseid kokku 94 940,31 euro ulatuses ning olukorras, kus äriühingu käibedeklaratsioonil on jäetud kajastamata käibemaksu summas 30 000 eurot, kuid samal ajal tehakse vahetult enne juhatuse liikme ametikohalt lahkumist sularaha väljamakseid pea 95 000 euro ulatuses ning võõrandatakse äriühing maksuhalduri andmetel probleemsele isikule, on ilmne, et tegemist on teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Olukorras, kus A.K. pidi olema teadlik 180 000 euro suuruse arve deklareerimata jätmisest ning sellest tulenevalt ka maksukohustuse täitmata jätmisest, ent sellele vaatamata võttes enne äriühingu võõrandamist ja juhatuse liikme vahetumist äriühingust sularaha välja, on piisav alus kahtlusele, et A.K. korraldas MAA RENT OÜ äritegevust viisil, et hoiduda maksude tasumisest. Selline tegevus näitab teadlikku tegutsemist. 9. Maksusumma määramine ei ole aegunud (vt
lg 1, § 96 lg 5) ning samuti ei nähtu kohtule
10.
lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Lisaks märgib kohus, et
lg-s 1 sätestatud põhjendatud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid
alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus nr 3-1451698). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, punkt 22). Kohus nõustub MTA hinnanguga, et A.K. maksuõiguslikku käitumist arvestades võib ta hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Kohtu hinnangul ei saa pidada kokkusattumuseks, et A.K. jättis deklareerimata 180 000 euro suuruse arve ja arvestamata sellelt 30 000 euro suuruse käibemaksu, misjärel võeti äriühingust välja ca 95 000 eurot ning äriühing võõrandati ja juhatuse liige vahetati. Kohus nõustub MTA taotluse punktis 4 tooduga, mille kohaselt on tegu tahtliku 6
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt summas 34 920,63 eurot. Tagatissumma deposiiti kandmise korral on deposiidi väärtuseks 30 389,37 eurot (s.o põhivõlg, millele lisandub A.K. juhatuse liikmeks oleku ajal tekkinud intress).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.