Obsah (9)

§ 23§ 2§ 11§ 18§ 28§ 7§ 14§ 15§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-669 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus D.B.i kinnipidamis

§ 23alusel.

Taotluse kohaselt 22.03.2017 kell 14:20 peeti PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piiriametnike poolt Tallinna Vanasadama A-terminalis (Sadama 25, Tallinn) kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv Maroko Kuningriigi kodanik D.B.i (sündinud xx xx xxxx, Maroko Kuningriik) ja toimetati Kesklinna politseijaoskonna arestikambrisse (Kolde puiestee 65, Tallinn). Isik on kinni peetud 48 tunniks. D.B.i saabus Eestisse 22.03.2017 kell 14:00 Helsingist Tallinna Vanasadama A-terminali saabunud reisilaevaga Viking XPRS. D.B.i esitas dokumentide kontrolliks Maroko Kuningriigi kodaniku passi nr xxxxxxxxx, kehtivusajaga 17.11.2016–17.11.2021 ning kehtetu Rootsi Kuningriigi siseriikliku isikutunnistuse nr xxxxxxxxxxxx, kehtivusajaga 05.07.2011–05.07.

1. Isikule on Rootsi poolt kohaldatud SIS II määruse artikkel 24 (kolmanda riigi kodanikud, kellel keelatakse Schengeni alale siseneda või seal viibida) alates 29.06.2016 kuni 21.05.
2. Lisaks ei olnud D.B.il esitada Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud viisat või elamisluba, või muu õiguslik alus Eestis viibimiseks. D.B.i sõnul taotles ta esmakordselt elamisluba Itaalias, seejärel Rootsis ning käesoleval ajal on tal kehtiv Rootsi Kuningriigi elamisluba. Isiku sõnul olevat ta elamisloa taotluse esitanud Hispaania Kuningriigis, kus elavad tema lähikondlased. Isiku advokaadi sõnul aegus hiljuti D.B.i elamisluba Hispaania Kuningriigis ning uue elamisloa saab ta umbes kuu aja pärast. D.B.i ei osanud selgitada, miks ta taotles elamisluba Rootsi Kuningriigis, kui tal oli hiljuti Hispaania elamisluba ning väidetavalt kuu aja pärast saab Hispaanias uue elamisloa. D.B.i sõnade kohaselt reisis ta autoga koos sõbraga, turismi eesmärgil. Algselt sõitsid nad Hispaaniast Eestisse, kus viibisid 2 (kaks) päeva ning seejärel sõitsid reisilaevaga Soome, kus viibisid 5 (viis) päeva. Soomest soovisid nad sõita koju Hispaaniasse läbides Eestit transiidina. Isiku sõnul ei olnud ta teadlik, tema suhtes Rootsi poolt kohaldatud sissesõidukeelust. PPA leiab, et isiku ütlused Schengenisse saabumise ja viibimise kohta on ebaselged ja vajavad täiendavat kontrollimist. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. D.B.il käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 1 lg 1 kohaselt sätestab

välismaalasele Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra ning välismaalase Eestist läbisõidu korra. Vastavalt

§ 2lg 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta. 22.03.2017 vormistas PPA D.B.ile

§ 11

lg 1, § 72 lg 2 p 1, § 72 lg 2 alusel ettekirjutuse nr 1037916807 Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) ning kohaldas sissesõidukeelu viieks aastaks. D.B.i on Maroko Kuningriigi kodanik, kes viibib Eestis, omamata Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seaduslikku alust. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et D.B.i paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda.

§ 23

lg 1 alusel isiku paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida isik on oma käitumisega tõendanud. Lisaks märgib PPA, et

§ 28

lg 3 kohaselt on sissesõidukeelu õiguslikuks tagajärjeks muu hulgas see, et välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. Sama paragrahvi lõikes 32 sätestatakse, et Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse PPA või Kaitsepolitseiameti poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. Välismaalase väljasaatmiseks tehakse

§ 7lg 1 kohane lahkumisettekirjutus.

Sätte sõnastusest nähtuvalt on tegemist rangelt siduva normiga. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on defineeritud

§ 2lg 2, viibimise alused on sätestatud VMS § 43 lg 1.

Eeltoodust tuleneb põhimõte, et isikul, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ka juhul, kui isikul on viibimisalus olemas. Seega sissesõidukeeld võtab isikult õiguse tugineda ükskõik millisele Eestis viibimise seaduslikule alusele. Tuginedes eeltoodule on PPA täitnud seaduses antud kohustust tehes viibimisaluseta Eestis viibivale D.B.i koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeelu kehtestamisega. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist PPA kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et vabatahtliku lahkumisettekirjutuse vormistamine ei ole antud juhul kohane, kuna tegemist on Eestisse ebaseaduslikult saabunud isikuga, kelle suhtes on Rootsi Kuningriigi poolt kehtestatud sissesõidukeeld Schengeni konventsiooni liikmesriikidesse kehtivusajaga 29.06.2016–21.05.2017. Samuti Schengeni infosüsteemi kaudu tehtud päringu vastusest 23.03.2017 Sirene Hispaanialt selgus, et B. A. D. s xxxxxxx on nende andmebaasidele tundmatu ning PPA-le teadaolevalt ei ole 2 isikul ka Rootsi Kuningriigis midagi pooleli. Ülaltoodust tulenevalt on isiku PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni põhjendatud. PPA leiab, et D.B.i väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole perspektiivitu, kuna D.B.i puhul on tuvastatud tema kuulumine Maroko Kuningriigi kodakondsusesse ning isikut on võimalik välja saata. D.B.il puudub Eestis elukoht, sotsiaalsed sidemed ja sissetulek. Arvestades eeltoodut ja asjaolusid ning seda, et väljasaatmist ei ole 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia ning kehtiva reisidokumendi puudumist palus PPA vastavalt

§ 23

paigutada D.B.i PPA kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde ja selgitas täiendavalt, et kirjalikus taotluses on tehtud viga väites, et taotluse aluseks on kehtiva reisidokumendi püüdmine, mistõttu ei ole isikut 48 tunni jooksul Eestist välja saata. PPA esindaja selgitas, et kinnipidamistaotluse üheks oluliseks aluseks on põgenemisoht.

1. Kohtuistungil selgitas D.B.i, et ta ei teadnud, et ta ei tohi Eestisse tulla. Ta palub võimalust tagasi pöörduda abikaasa ja perekonna juurde Hispaaniasse. Selline olukord juhtus tal esimest korda elus ja teda ei ole kunagi varem kinni peetud. Isik selgitas ka, et tal ei ole kunagi olnud Hispaanias elamisluba või viisat, aga pärast Rootsist lahkumist 2016 aastal läks ta Valenciasse ja taotles seal elamisluba koos Hispaanias elamisluba omava naisega. D.B.i selgitas, et Rootsis tehti talle Schengeni alas viibimise keeld, kuna ta töötas lepingu vastaselt McDonaldsis. Isik selgitas, et ta ei soovi tagasi minna Marokosse. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus D.B.i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. D.B.i puuduvad VMS §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks.

§ 14

lõike 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. PPA tegi D.B.ile 22.03.2017 ettekirjutuse nr 1037916807 Eestist lahkumiseks ning ettekirjutus on koheselt sundtäidetav. Seega kuulub D.B.i Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Samas ei ole D.B.i kohene väljasaatmine võimalik, kuna väljasaatmisega seonduvad toimingud võtavad aega.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted. 5.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 3

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 6. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus, mis eeltoodud isikul puudub. PPA kohtuistungil täpsustatud taotluse kohaselt ei ole isikut võimalik kohe välja saata, kuivõrd D.B.i väljasaatmine võtab käesoleval juhul tulenevalt isikuga seotud asjaolude selgitamise vajadusest aega. Kuna isikul puudub tulenevalt Rootsi Kuningriigi kehtestatud sissesõidukeelust õigus viibida Schengeni alal kuni 21.05.2017, ja isiku enda sõnade järgi soovib ta minna Hispaaniasse, kuhu minekuks tal hetkel teadaolevate andmete järgi õigust ei ole, siis esineb reaalne oht, et vabaduses viibides võib isik üritada lahkuda Eestist, et vältida Schengeni alalt väljasaatmist. Asjas esineb kohtu veendumusel ka

§ 15

lg 2 p 1 sätestatud kinnipidamise alus ehk välismaalase põgenemise oht, kuna

§ 68

p 7 tulenevalt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul ja punkti 8 kohaselt esineb põgenemisoht välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole selles, et isikule on Rootsi poolt kohaldatud SIS II määruse artikkel 24 (kolmanda riigi kodanikud, kellel keelatakse Schengeni alale siseneda või seal viibida) alates 29.06.2016 kuni 21.05.2017. Samuti ei olnud D.B.il esitada Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud viisat või elamisluba, või muu õiguslik alus Eestis viibimiseks. Seega on täidetud eelpool viidatud

§ 68

p 7 ja 8 märgitud kriteeriumid, millest tulenevevalt tuleb asuda seisukohale, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Sellele viitavad ka D.B.i enda poolt antud selgitused, et Eestit sooviti kasutada üksnes transiitriigina sõitmaks Hispaaniasse. 7. Kohus nõustub PPA-ga, et käesolevaks ajaks on selge, et väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul ning esineb isiku põgenemise oht

mõttes. Kohtu hinnangul on seetõttu isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse arvestades PPA toodud argumente põhjendatud ja vajalik, et PPA saaks välja selgitada vajalikud asjaolud ja korraldada isiku väljasaatmise. 8. Käesoleval ajal ei ole kohtul alust pidada ka D.B.i väljasaatmist võimatuks. Halduskohus nõustub selles osas PPA seisukohaga, et isiku väljasaatmist ei saa pidada perspektiivituks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused tema üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Kohus leiab, et kõik

§ 23lg-s 1 sätestatud eeldused PPA taotluse rahuldamiseks on täidetud.

9. Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvesse võttes on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud ning kohus rahuldab PPA taotluse ja annab loa D.B.i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks alates 23.03.2017 kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 4