1-06-1552/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märts 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-06-1552 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Marina Davõdovitš Sergei Listov (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 22.03.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Pavel Komarov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Pavel Komarov, isikukood 36912282215, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Pavel Komarov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Komarov´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pavel Komarov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.10.2006 kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 § 114 p 1,3; § 114 p 1; § 404 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 08.08.2005 ja lõpp 08.08.
2. Kinnipidamisasutuses Pavel Komarovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas Pavel Komarov xxx, kus elavad tema vanemad. Vanemad on nõus isiku nende juurde elama asumisega. Kinnipeetaval on kesk-eriharidus ja puusepa eriala. Riigikeele oskus on null, keeldub seda vanglas õppimast. Vabaduses oli isik pidevalt tööga hõivatud. Töötanud xxx, seejärel registreerunud xxx ja teostas oma autoga kaubavedusid Eestis ja Venemaalt. Enne vangistust töötas taksojuhina. Vangistuses olles on korduvalt keeldunud tööhõives osalemast, olles töötamise suhtes subkultuuriline. Vabanemisel on vanemad nõus 1 isikut materiaalselt toetama. Vabaduses on isikule garanteeritud töökoht Ventilatsiooni puhastus OÜ's. K-Raha andmetel täitmata nõudeid 4042,10 eurot, vabanemisfondis 691,18 eurot. Lähedasteks on ema N. K., isa V. K., nooremad vennad N. ja K. K.ning poeg D. . Suhted vanematega on stabiilsed ja regulaarsed. Suheldakse peamiselt telefoni teel. Isik on olnud kaks korda abielus, käesolevalt on lahutatud. Abieludest on kaks last, üks on elus (teisest abielust sündinud tütre tappis P.K. toimepandud kuriteo tulemusel). Endiste abikaasadega ei suhtle. Täiskasvanud pojaga on toimunud lühiajaline kokkusaamine, suheldakse telefoni ja kirja teel. Isiku poolt toimepandud kuritegu ilmestab suhtumist lähedastesse. Isa V. K.i sõnul enne vangistust oli isiku sõpruskond seadusekuulekas. Hoolimatusse elustiili viitavad toimepandud kuritegu, mille tagajärgi kinnipeetav ei tunnista ega nendest ei hooli. Vanglas läbi viidud peresuhete teemal vestlused, mis tulemusi ei andnud - isik oma tegu ei tunnista. Isik eitab probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Samuti ei arva, et ta on alkoholijoobes agressiivne. Kohtuotsusest nähtub, et isik pani oma kuriteo toime olles alkoholijoobes. Vangistuse läbinud sotsiaalprogrammi "xxx". Treeningu jooksul käitus ebaviisakalt, püüdis olla teistest targem ja oma käitumisega näitas, et juba teab kõike seda. Samuti osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis "Usk ja teadmine" kuid programmis osalemine katkestati tema süstemaatilise puudumise tõttu. Isikul on tervislikke probleeme seoses peenmotoorikaga. On väga kõrge enesehinnanguga - kõik mida tema mõtleb ja teeb on ainuõige, kogu süsteem käitub valesti ning talle vastu. Ellusuhtumiselt on kohati põhjendamatult enesekindel ja paindumatu. Verbaalselt võib käituda agressiivselt. Domineerib varjatud agressioon, mis kuriteo toimepanemise põhjustas. Üldiselt tunnistab probleeme, kuid ei suuda nendega omal käel toime tulla. Isik ei mõista teiste inimeste seisukohti ega oma teo tagajärgi. Vangistuses käitunud impulsiivselt, millele viitab vanglateenistuja tõukamine ning süstemaatiline allumatus vanglateenistujate korraldustele. Samuti on ähvardanud ametnike poomisega. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi "Agressiivsuse asendamise treening" 2011 aastal. Kriminaalkorras eelnevalt karistamata ja viibib vanglas esimest korda. Suhtumine ametiisikute ning korrakaitsesse on üldiselt negatiivne, isik ei ole valmis koostööd tegema ning on vanglateenistujat tõuganud. Samuti on süstemaatilisel toime pannud vanglateenistujate korraldustele mitte allumisi. Isik ei tunnista oma süüd toime pandud kuriteos, vähendab oma tegevuse tagajärgi. Isiku puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise riskiga, kuna kinnipeetav keeldub kriminaalhooldusest. Järjepidevalt õigustab oma tegevust, töötab vanglasüsteemile pidevalt vastu. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 18%. Viru Vangla ei toeta Pavel Komarov´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetava vabanemisejärgne elukoht J. xxx, mis kuulub tema emale ja kus elavad tema vanemad. Garanteeritud töökoht xxxmille juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud. Vanemad on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Pole kriminaalhooldusel varem olnud. Vangistuses on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei ole kinnipeetav võimeline täitma kehtestatud reegleid. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Pavel Komarov soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Pavel Komarovi arvamuse, leiab, et Pavel Komarov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Pavel Komarov on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Pavel Komarov´il on olemas vabanemisjärgne elukoht ja garanteeritud töökoht. Positiivseks võib lugeda, et vanglas käitub Pavel Komarov viimasel aastal hästi, mis näitab motivatsiooni oma käitumist muuta. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides ning tal puuduvad käesoleval ajal distsiplinaarkaristused. Need asjaolud näitavad, et vangistuse viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Pavel Komarovi kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Pavel Komarovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Ka Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isiku puhul tegemist kõrge käitumiskontrolli riskiga, kuna ta ise keeldub kriminaalhooldusest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tal oli ka enne vangistusse sattumist olemas nii elukoht, töökoht kui ka lähedaste toetus, kuid vaatamata sellele pani ta toime esimese astme kuriteo. Kohtul puudub alus 3 arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Pavel Komarovi vabastamisega temale Viru Maakohtu 16.10.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4