← Eesti

3-15-1831/12

Obsah (4)§ 3§ 4§ 13§ 12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-15-1831 10. märts 2016 Eda Muts OÜ Pärna

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” .

  1. PRIA 05.12.2011.a. käskkirjaga nr 13-6/2694 taotlus rahuldati ja taotlejale maksti toetust 40 000 eurot mesilasperede, korpustarude, meekäitlemisseadmete, mesilasemade kasvatamisseadmete, tarude hooldamise seadmete, merekonteinerite ning kasutatud kaubiku ostmiseks.
  2. 27.02.
  3. tegi PRIA otsuse nr 13-6/247, millega nõudis osaühingult saadud toetusest 7 026,17 eurot tagastamist.
  4. 05.03.2015.a. tegi PRIA otsuse nr 13-6/291, millega tunnistas kehtetuks toetuse tagasinõudmise otsuse nr 13-6/247 (p 1) ja nõudis OÜ-lt Pärnamesi tagasi saadud toetuse summas 16 418,94 eurot (p 2). Otsuse motiivide kohaselt tuli toetus osaliselt tagasi nõuda, kuna investeering ehitise osas ei ole tähtaegselt ellu viidud ning käibevara ostmine oli osaliselt tõendamata, kaubiku ostmise kulud ei ole abikõlbulikud.
  5. 29.05.
  6. a vaideotsusega nr 13-4/15/33-1 jättis PRIA OÜ Pärnamesi 29.04.2015 esitatud vaide rahuldamata.
  7. 20.07.2015 esitas OÜ Pärnamesi kaebuse halduskohtusse, taotledes PRIA 05.03.2015 toetuse tagasinõudmise otsuse nr 13-6/291 ja 29.05.2015 vaideotsuse nr 13-4/15/33-1 tühistamist. Kaebuse põhjendused
  8. Kaebaja märgib, et kaevatavad haldusaktid on kaalutlusvigadega ning õigusvastased. PRIA on vääralt hinnanud nii faktilisi, kui ka õiguslike asjaolusid ja hinnanud tõendeid valikuliselt, ühekülgselt ja ebaõigesti. Osaühing on kohaselt täitnud toetuse saamiseks esitatud äriplaanis sätestatud tegevused ja taganud toetusraha eesmärgipärase, otstarbeka ja säästliku kasutamise. Samuti on osaühing kohaselt kasutanud toetuse summat ja viinud ellu äriplaanis kavandatud tegevused (sh omandanud äriplaanis planeeritud tegevusteks vastava põhivara ja kasutanud toetust äriplaani kohase käibevara tarbeks).
  9. EhS § 32 lg 2 kohaselt ei ole osaühingu abihoonel ehitusloa ega ka kasutusloa olemasolu nõutav. Samuti on abihoone valmis ehitatud ning seega äriplaanis ette nähtud eesmärk – mesindusinventari hoidmise koht ja mesindamisruumid – on täidetud. Asjaoludest, miks abihoone ehitamine võttis OÜ-l aega, on OÜ PRIAt 17.03.
  10. a vastuses ja 04.11.
  11. a vastuses selgitanud.
  12. PRIA on Otsuses kaubiku kohta märkinud, et kaubik (auto) oli vanem kui kolm aastat, lisaks on kaubik soetatud sularaha eest. Äriplaanis oli taotleja aga ette näinud kasutatud kaubiku (sõiduki) ostmise. Taotlus on rahuldatud ning PRIA on ette näinud toetuse andmist kasutatud kaubiku ostuks, mingeid eritingimusi kasutatud kaubiku ostuks ei ole sätestatud, ega seda, et selle ostuks kohaldub Määruse 68 § 3 lg 3 sätestatud regulatsioon. Puudub ka alus lugeda kaubikut seadmeks määruse 68 § 3 lg 3 mõttes ning OÜ poolt ostetud kaubikule ei laiene määruse 68 § 3 lg 3 kohane seadme regulatsioon. Kaubik on vastavalt Taotleja äriplaanis ette nähtule ostetud, kuludokumentidega on ost tõendatud, seega on OÜ kohaselt täitnud toetuse saamise tingimused, kaubiku ostusumma on abikõlbulik ning puudub igasugune õiguslik alus asuda seisukohale, et vastav kulu on tõendamata. OÜ on jätkuvalt seisukohal, et PRIA on ekslikul arvamusel, et kaubiku ostu eest ei võinud OÜ tasuda sularahas. Sellist piirangut toetuse kasutamise regulatsioonis ei ole. Kaubiku ost on tõendatud ja vastavad dokumendid ka PRIA-le OÜ poolt esitatud.
  13. Kaebaja ei nõustu PRIA järeldusega, et seoses tarude kasutuselevõtu aja viibimisega ei ole tõendatud investeeringu tegemisega alustamine enne investeeringu tegemise tähtaja lõppemist. Osaühing on PRIA-le esitanud nõutud selgitused tarude kasutusele võtu viibimise kohta ja rendilepingu ja OÜ-ga Kadastiku Õunaaed. 2 OÜ viitab siinkohal olulisele asjaolule, et PRIA poolt on Otsuses tuvastatud hiljemalt 07.07.2014.a., et tarud (nende komponendid) olid OÜ poolt omandatud ja seega on toetust kasutatud sihtotstarbeliselt. Asjaolu, et objektiivsetel põhjustel (mesinduse hooajalisus) ei olnud tarud paigaldatud, ei tõenda seda, et investeering oli tegemata. Äriplaani kohaselt pidi taotleja omandama korpustarud ja selle kohustuse on OÜ täitnud. Ei TRO-s ega ka Määruses 68 ei ole detailselt reglementeeritud, et tarud peavad igal ajahetkel olema aktiivses kasutuses ja ainult sellisel juhul on investeering nõuete kohaselt tehtud.
  14. PRIA ei ole Otsuses ega Vaideotsuses põhjendanud, miks ei ole palgakulu abikõlbulik. OÜ poolt esitatud taotluse lisaks olnud äriplaanis oli taotleja ette näinud tööjõukulud (sh palgakulu ja sotsiaalmaks) ning OÜ on seisukohal, et ühestki asjasse puutuvast õigusaktist ei tulene, et palgakulu ei ole abikõlblik.
  15. OÜ on seisukohal, et PRIA tegevus toetuse tagasinõudmisel (sh nii otsuse kui vaideotsuse põhjenduste osas) on vastuoluline ja ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Lubamatu on samadele asjaoludele tuginedes pidevalt muuta haldusorgani otsustust, eriti kui sellega kaasneb OÜ võimaliku rahalise kohustuse suurenemine. PRIA 27.02.2015.a. toetuse tagasinõudmise otsusega nr 13-6/247 nõuti OÜ-lt saadud toetuse summas 7 026,17 eurot tagastamist nimetatud otsuses toodud motiividel. Otsus nr 13-6/247 tunnistati kehtetuks 05.03.2015.a. tehtud Otsusega, millega nõuti toetust tagasi juba 16 418,94 euro suuruses summas. Selline PRIA tegevus toetuse tagasinõudmisel on põhjendamatu. Mõlemad otsused põhinevad ühes ja samas haldusmenetluses (so toetuse kasutamise kontroll) tuvastatud asjaoludel ja on praktiliselt identsed.
  16. Otsus ja Vaideotsus ei ole põhjendatud (motiveeritud).Antud juhul on otsuses tagasinõutav summa 16 418,94 eurot saadud matemaatilise tehte teel (tõendamata põhivaralised kulud 6 432,23 eurot ja tõendamata käibevara ostu kulud summas 9 986,71 eurot), kuid puudub igasugune põhjendus, alusdokumentatsioon ja üksikute positsioonide loetelu. Vaide esitajal ei ole võimalik ka kontrollida, kuidas on Otsuses ja Vaideotsuses järeldusteni jõutud. Vastustaja vastuväited
  17. PRIA ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata.
  18. Osaühingule Pärnamesi määrati ja maksti põllumajandusministri 08.06.
  19. a

“Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi määrus nr 68) alusel toetus 40 000 eurot mesilasperede, korpustarude, meekäitlemisseadmete, mesilasemade kasvatamisseadmete, tarude hooldamise seadmete, merekonteinerite ning kasutatud kaubiku ostmiseks (otsus nr 136/2694 05.12.

  1. a). Taotlus toetuse saamiseks on esitatud 26.08.11 ja investeeringu tegemise tähtaeg oli 31.12.
  2. Toetus määrati summas 40 000 eurot, tagasi nõutakse osaliselt summas 16 418,94 eurot, kuna investeering ehitise osas ei olnud tähtaegselt ellu viidud, käibevara ostmine osaliselt tõendamata ning kaubiku ost ei olnud abikõlblik kulu.
  3. Toetust ei nõuta tagasi seetõttu, et hoonel puudub kasutusluba, vaid seetõttu, et investeering ei ole teostatud määruses ettenähtud tähtaja jooksul. Sellele asjaolule on vaideotsuses ka toetuse saaja tähelepanu juhitud. Kasutusloa puudumine vaid kinnitab asjaolu, et lisaks investeeringu teostamisele asumisele pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, ei olnud hoone veel 3 tagasinõudmise otsuse tegemise ajakski (05.03.15) sihtotstarbelises kasutuses. Toetuse saaja ei suutnud tõendada ka seda, et ta oleks abihoone ehitamisega vähemalt alustanud enne abikõlblikkuse perioodi lõppemist s.o kulutusi teinud.
  4. Toetuse saaja esitas ka kasutatud auto ostmise dokumendid, millest selgus, et auto eest on 10 000 eurot tasutud sularahas ning auto oli vanem kui kolm aastat (

§ 3lg 3 kohaselt ei tohi seade olla toodetud rohkem kui kolm aastat tagasi).

Järelepärimise vastusena selgitas toetuse saaja, et kaubiku vanus selle ostmise hetkel oli kolm aastat, kuus kuud ja neliteist päeva. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006,

  1. detsembrist 2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad art 55 p 1 b kohaselt piirduvad investeeringute puhul abikõlblikud kulutused uute masinate ja seadmete ostmisega. Määrus nr 68 sätestab juhud, mil kasutatud seadme ostmine on abikõlblik. § 3 lg 3 kohaselt võib toetatavaks tegevuseks teatud tingimustel olla kasutatud seadme ostmise kulu, kuid toetatav ei ole kasutatud masina ostmise kulu. Kaubik ei ole seade, vaid masin. Lisaks on kaubiku eest makstud sularahas. Sularahamaksed ei ole abikõlblikud.
  2. OÜ Pärnamesi on taotlenud ka mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust (meede 1.4.1) mesilastarude (130 tk) ja meekäitlemisseadmete ostmiseks. Toetuse saaja on esitanud nii meetmesse 1.4.1 kui käesolevasse meetmesse samasid kuludokumente. Käesoleva taotluse kuludokumentidena on PRIA arvestanud meetme 1.4.1 taotluse investeeringu omaosaluse kulusid (arveid). Kulud, mida kaebaja on meetmest 1.2 saadud toetusest maksnud meetme 1.4.1 omaosaluse kulude katteks, on abikõlblikud ja neid on PRIA ka arvestanud. Seega, korpustarude soetamiseks tehtud kulutusi on PRIA arvestanud, tagasinõudes on välja toodud puudusena, et neid veel paigaldatud pole. Vaideotsuse punktis 4 on PRIA lahti kirjutanud, milliste kuludokumentide alusel tehtud kulutusi peab PRIA abikõlblikuks.
  3. Palgakulude abikõlblikkuse osas märgib vastustaja, et asjaolu, et toetuse saaja on äriplaani tabelis 6 „Raha liikumine“ real 20 näidanud tööjõukuludena palgakulu ja sotsiaalmakseid, ei tähenda seda, et need oleksid toetuskõlblikud ja et nendele oleks võimalik toetust taotleda. Need on majandustegevuse käigus tekkivad kulud. Meetme põhimõttega ei ole kooskõlas, kui ettevõtja maksab saadud toetuse arvel endale (või osade omanikele) või oma ettevõtte juhatusele palka või maksab toetuse rahadest riiklikke makse (sotsiaalmaks jne), sest toetus on eelkõige suunatud ettevõtluse arendamisele ja teadmiste suurendamisele ning ettevõtluskogemuste saamisele. Palgakulu ei ole toetuskõlblik (samuti ei ole see abikõlblik teistes investeeringumeetmetes).
  4. Tegemist ei ole otsuse pideva muutmisega ega rahalise kohustuse pideva suurendamisega. 27.02.15 toetuse tagasinõudmise otsuse nr 13-6/247 alusel nõuti toetuse saajalt tagasi 7 026,17 eurot. Kuna abikõlblike kulude arvestamisel oli tekkinud viga ja see avastati pärast otsuse koostamist ja väljasaatmist, siis tehti juba 05.03.15 vaidlustatud otsus nr 13-6/291, millega tunnistati kehtetuks 27.02.15 otsus nr 13-6/247 ning mille kohaselt nõutakse tagasi 16 418,94 eurot. 4
  5. Vaideotsus ei tugine uutel põhjendustel, vaid selgitab lähtudes vaides esitatust toetuse tagasinõudmise asjaolusid. Kohtu seisukoht
  6. Kohus on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
  7. Vaidlustatud otsuse punktis 1 on PRIA tunnistanud kehtetuks varasema, 27.02.2015 toetuse tagasinõudmise otsuse ning otsuse punktis 2 on kaebajalt tagasi nõutud toetus summas 16 418,94 eurot. Kaebaja on vaidlustanud otsuse tervikuna. Otsuse kohaselt luges PRIA investeeringute tegemise tõendatuks ja abikõlblikuks 13 567,77 euro ulatuses (peaks olema vähemalt 20 000 eurot ehk vähemalt 50% taotletava mahu summast) ja käibevara ostmise tõendatuks 10 013,29 euro eest (on lubatud samuti 20 000 euro eest, tõendamata on käibevara ostmine 9 986,71 euro eest). Selle arvestuse kohaselt leidis tõendamist kaebaja kulutused 23 581,06 euro ulatuses ning tagasinõutavaks summaks oli seega 16 418,94 eurot, kuna kaebajale oli määratud ja välja makstud toetus summas 40 000 eurot. Vastustaja poolt tõendamist leidnud kulutuste ehk arvestatud kulude osas vaidlust ei ole. Otsuse kohaselt ei võtnud PRIA arvesse kulutusi abihoone ehitamiseks, kaubiku ostmiseks, tööjõu kulusid, käibevara osas jäi tõendamata käibevara ostmine 9986,71 euro osas. Kaebaja on seisukohal, et osaühing on kasutanud saadud toetusraha vastavalt äriplaanile, on omandanud äriplaanis planeeritud tegevusteks vastava põhivara ja kasutanud toetust äriplaani kohase käibevara tarbeks.
  8. Vaidlust antud juhul ei ole selles, et kaebajale määrati ja maksti põllumajandusministri 08.06.2010

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi: määrus nr 68) alusel toetus 40 000 eurot mesilasperede ja mesilasinventari ostmiseks. PRIA otsus on tehtud selle kohta 05.12.2011 (tlk.12-13). Kuna toetust taotleti ja maksti välja 2011 aastal, oli kaebajal investeeringu tegemise lõpptähtajaks 31.12.2013. Nimelt näeb

§ 4

p 2 selgesõnaliselt ette, et äriplaanis kavandatud tegevused peavad olema tehtud taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul ning tegevuste maksumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti maksumusega. Sama põhimõte on selgelt välja toodud ka PRIA 05.12.2011 käskkirja punktis 3. 25.

§ 13

p 6 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud saadud toetusraha PRIA nõudmisel osaliselt tagasi maksma, kui toetuse saaja on osaliselt täitnud § 4 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõuded. Nagu märgitud, näeb § 4 p 2 ette, et kavandatud tegevused peavad olema tehtud taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul. PRIA otsuse kohaselt ei võetud aga põhivaralise kulutuse osas arvesse kaebaja abihoone ehitamisega seotud kulutusi, kuna need olid tehtud hiljem, samuti ei näinud äriplaan ette abihoone ehitamist. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on selles osas õiguspärane. Vaidlust ei saa kuidagi olla selles, et kaebaja kulutused abihoone ehitamisse on tehtud väljaspool abikõlblikkuse perioodi. Nagu nähtub PRIA poolt esitatud toetuse menetlemise haldustoimikust, on Consto OÜ hinnapakkumine abihoone ehitamiseks tehtud 15.01.2014, ja arve nr 2014-1 summas 15825,00 eurot tehtud 21.01.2014, ehk hiljem kui äriplaanis ettenähtud tegevused pidid olema tehtud. Asjaolu, miks esialgselt äriplaanis kavandatud ruumide lahendus merekonteinerite ostu teel asendus plaaniga ehitada ise abihoone, ei ole oluline. Oluline on, et äriplaanis 5 kavandatud tegevused tuli teha kahe majandusaasta jooksul, mitte ajal, kui

§ 13

lg 2 kohaselt oli juba lõpptähtaeg investeeringuga seotud kulutuste kohta dokumentide esitamiseks. Kaebaja etteheited selles osas, nagu oleks vastustaja pidanud toetuse tagasinõudmisel seonduvalt abihoone ehitamisega esmaseks abihoonele kasutusloa olemasolu, ei ole põhjendatud. Nimelt ei ole vastustaja sidunud abihoonele tehtud kulutuste hindamisel oluliseks kasutusloa olemasolu, vaid märkinud, et kohapealsel kontrollimisel 07.07.2014 puudus ehitisel kasutusluba. Antud asjaolu ei ole määrav, vaid ilmestab olukorda, seda, et ehitis ei olnud ka selleks ajaks valmis ega sihtotstarbeliselt kasutuses. Vastustaja on vastuses ka märkinud, et ehitusregistri andmetel oli väljastatud kirjalik nõusolek väikeehituse püstitamiseks alles 22.04.2014.a. Seega ei olnud kaebaja ka alustanud abihoone ehitamisega abikõlblikkuse perioodil, rääkimata ehitise kasutusele võtust. Et ehitis pidi olema valmis ehitatud toetuse taotlemisele järgneva kahe aasta jooksul, kinnitab ka

§ 13

lg 2 p 3, mille kohaselt tuli toetuse saajal esitada kahe majandusaasta jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu möödudes viimase majandusaasta lõppemisest tehtud tööde üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri. Samuti on vastustaja välja toonud, et kaebaja ei olnud vastustajat ka teavitanud äriplaanis kavandatud muudatustest ja kavast merekonteinerite asemel ehitada abihoone, mida näeb ette

§ 12lg 2 p 1.

Selle kohaselt tuleb äriplaanis kavandatud muudatusest PRIA-t teavitada kirjalikult ning muudatuse tegemiseks tuleb saada PRIA nõusolek. Kuid nähtuvalt otsusest, ei olnud äriplaanis tehtud muudatusest vastustaja mitteteavitamine toetuse tagasinõudmise aluseks. 26. Kohus peab abihoone ehitamise osas vajalikuks veel märkida järgmist. Nimelt taotleb kaebaja PRIA 05.03.2015 otsuse puhul tühistada ka otsuse punkt 1, millega PRIA tunnistas kehtetuks varasema 27.02.2015 otsuse. PRIA 27.02.2015 otsusega nõudis PRIA samuti kaebajale makstud toetuse osaliselt tagasi, seda aga väiksemas summas (7026,17 eurot). Tühistades PRIA 05.03.2015 otsuse tervikuna, jääks kehtima varasem, 27.02.2015 otsus. Kaebaja kinnitas ka kohtuistungil, et soovib PRIA 05.03.2015 otsuse tühistamist ja 27.02.2015 otsuse kehtima jäämist. Samas aga on ka 27.02.2015 otsuses PRIA välja toonud, et põhivara osas on kaebaja teinud abikõlblikke kulutusi investeeringuteks summas 13 567,77 eurot, nagu ka vaidlustatud otsuses ning ei ole lugenud abihoone ehitamisele tehtud kulutusi summas 15 825 eurot tähtaegselt tehtud kulutusteks. Erinevus kahel otsusel on tulnud ainult käibevara ostmisele tehtud kulutuste arvestuse osas. Seega on kaebaja seisukohad abihoone ehitamise osas vastuolulised, kuna 27.02.2015 otsuse jõusse jäämise korral kaebaja tunnistab sisuliselt, et abihoone ehitamise kulud ei olnud abikõlblikud kulud ja PRIA-l oli õigus selles osas saadud toetus tagasi nõuda.

§ 4

p 1 kohaselt peab põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks kavandatud investeeringu rahaline maht kokku olema vähemalt 50% taotletava toetuse summast. 27. Ühe asjaoluna on kaebaja vaidlustanud kaubiku ostmiseks tehtud kulutusi. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et kaubiku ostmise kulud ei ole

§ 3

lg 3 kohaselt abikõlblikud.

§ 3

lg 3 sätestab põhimõtte, et toetatavaks tegevuseks võib olla kasutatud seadme ostmise kulu, kui nimetatud seade ei ole toodetud rohkem kui kolm aastat tagasi. Kaubiku puhul ei ole tegemist seadme vaid masinaga, selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Kaebaja äriplaanis, mille alusel on PRIA kaebajale toetuse määranud ja välja maksnud, on selgelt investeeringuobjektina kirjas investeering summas 8140 eurot kasutatud kaubiku ostmiseks (tlk.10, pöördel). Vastustaja selgituste kohaselt oleks PRIA aktsepteerinud kaubikule tehtud kulutusi, kui kaubiku iga oleks olnud alla 3 aasta, nagu on nõutud kasutatud seadme puhul. Antud juhul oli kaubiku ehitusaastaks 2008, seega oli kaubik vanem kui 3 aastat. 6 Samas kohus nõustub kaebajaga, et kuna kaebaja äriplaanis oli selgelt kirjas, et ostetakse kasutatud kaubik, äriplaan oli aluseks toetuse määramisele ja mingeid piiranguid kasutatud kaubiku ostmiseks vastustaja toetuse määramisel ei seadnud, oli kaebajal sisuliselt ka õigus toetuse arvelt osta kasutatud kaubik. Kui toetuse taotlemisel ja toetuse määramisel ja väljamaksmisel PRIA aktsepteeris kasutatud kaubiku omandamist, ehk toetatavaks tegevuseks on loetud kasutatud kaubiku ostmine, siis ei ole hea haldusega kooskõlas samadel asjaoludel toetus tagasi nõuda. Kuid lisaks sellele on kaebaja kaubiku eest tasunud sularahas, mis vastustaja kinnitusel ei ole lubatud, sõltumata seadme või masina vanusest.

§ 13

lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt tuli toetuse saajal investeeringutega seotud kulude tegemise kohta esitada kauba müüjalt saadud arve-saateleht või arve ärakiri ning tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte. Viimane tähendab, et kauba ostmise eest sai tasuda maksekorraldusega ehk ülekande teel, sularahas tasumine ei ole seega lubatud. Igati loogiline on, et kuludokumentide alusel peab olema võimalik kindlaks teha mille eest ja kui palju on tasutud. Seega kokkuvõttes on vaidlustatud otsus ka kaubiku osas tehtud kulude osas õiguspärane.

  1. Korpustarude soetamiseks tehtud kulutusi on PRIA vastustaja kinnitusel arvestanud ja selles osas ei ole kaebajalt toetust tagasi nõutud.
  2. Vaidlus on poolte vahel ka palgakulu osas. Otsuses on lühidalt märgitud, et toetuse saaja on esitanud käibevara tõendamiseks ka iseenda palgakulu, mis ei ole abikõlbulik. Samas peab kohus põhjendatuks, et meetme põhimõttega ei ole kooskõlas, kui ettevõtja maksab toetuse arvelt endale või oma ettevõtte juhatusele palka või maksab toetuse rahadest riiklikke makse. Vastustaja on märkinud, et palgakulu ei ole ka teistes investeeringumeetmetes abikõlbulik. Seega on PRIA otsus ka selles osas õiguspärane.
  3. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus on olnud vastuoluline, lubamatu on samadele asjaoludele tuginedes muuta oma otsustusi. Kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu. Vastustaja tegevus ei ole olnud vastuoluline. Kuigi vastustaja on 05.03.2015 otsusega oma varasema, 27.02.2015 otsuse kehtetuks tunnistanud ja teinud uue, kaebajat enam koormava otsuse, ei ole tegemist vastuoluliste otsustega või tegevusega. Nähtuvalt otsustest, on teises, 05.03.2015 otsuses tagasinõutava toetuse summat suurendatud käibevara soetamisele tehtud tõendamata kulude osa võrra. Kohus samas nõustub, et vaidlustatud otsuse põhjendustes oleks tulnud selgitada, miks eelmine otsus kehtetuks tunnistati või milles viga seisnes. Ka on otsuse põhjendused erinevate tegevuste osas süstematiseerimata ja seega raskemalt jälgitav, kuid sellised vormilised vead ei ole antud juhul otsuse tühistamise aluseks. Vaidlustatud otsuse motiveerimise osas märgib kohus, et otsuses on esitatud nii haldusakti andmise faktiline kui õiguslik alus. Vaielda võib selles, millises ulatuses oleks tulnud otsust põhjendada ehk millises ulatuses oleks tulnud välja tuua faktilised asjaolud, mis tõid kaasa kindlas summas toetuse tagasimaksmise nõude ja ka täpne arvestus arvesse võetud kulude ja arvesse mittevõetud kulude kohta. Arvestus otsuses puudub. Kui otsuses endas oli liialt mahukas välja tuua täpne ülevaade abikõlbulike ja mitte abikõlbulike kulude kohta, oleks tulnud selline arvestus otsusele lisada. Samas on sellise arvestuse vastustaja välja toonud vaideotsuses ja ka kohtuistungil ning seega on arvestuse tulemus olnud nii kaebajale kui kohtule kontrollitav. Haldusakti vormilised vajakajäämised ei saa olla haldusakti tühistamise aluseks, kuna need ei viinud ebaõigele otsusele. 7 Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PRIA 05.03.2015 otsuse nr 13-6/291 tühistamata. Kuna kohus põhiakti ei tühista, puudub alus ka PRIA 29.05.2015 vaideotsuse nr 13-4/15/33-1 tühistamiseks. Vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku.
  4. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude summas 1140 eurot (õigusabikulud 1125 eurot ja riigilõiv 15 eurot) väljamõistmiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu ei hinda kohus ka menetluskulude seotust kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.