KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk 03.mai 2017, Võru kohtumaja 2-17-1252 K. Ü. hagi I. L. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Hageja K.

) § 432 sisust.

1. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. II. Asendada käesoleva määrusega kostja (I. L. ) tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks selliselt, et kinnistu registriosa nr xxxxxx ainuomanikuks saab hageja (K. Ü. ). III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-
2. IV. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. V. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleil tagastada käesoleva määruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust so 150 eurot hageja K. Ü. arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s SEB pank. Edasikaebamise kord Määrust ei saa vaidlustada määruskaebuse esitamisega. Asjaolud Tartu Maaohtu Võru kohtumaja menetluses on K. Ü. hagi I. L. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 02.05.2017 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks poole vahel sõlmitud kompromisslepingu. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kokkuleppe ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 430lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud

§ 432

sisust ning kõigist menetluse lõpetamise ja kompromisslepingu sõlmimise tagajärgedest. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada kohtuistungit pidamata. Kompromissis taotles hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist hageja arveldusarvele. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna kohus lõpetab menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, on põhjendatud hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks, hagejale kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust so 150 eurot. TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Pooled on kompromissi taotlenud, et kompromissi kinnitava kohtumäärusega asendatakse Kostja tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks (Kinnistu ainuomanikuks saab Hageja). 2

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele ei saa kompromissi kinnitavat kohtumäärust määruskaebuse esitamisega vaidlustada. Menetluskulud Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse, menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda vastavalt sõlmitud kompromisslepingule. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3