2-16-18758/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-18758 Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Krista Kirspuu Kohtuasi Eesti Haigekassa hagi AS vastu kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.03.2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad ja 3969,07 eurot nende Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood 74000091), lepinguline esindaja Pille Pihler Kostja: AS (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Ilja Sipari Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlustoiming Kompromissi kinnitamise taotluse lahendamine Resolutsioon:
2. Tühistada Harju Maakohtu 10.03.2017 otsus ning kinnitada Eesti Haigekassa ja AS vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.
3. AS tunnistab Eesti Haigekassa nõuet 3969,07 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa eurot ja 07 senti) eurot. 1.2.AS tasub punktis 1.1 nimetatud nõude summa Eesti Haigekassa arveldusarvele nr EE652200221001127282 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE631010022088784002 AS-i SEB Pank ositi 60 (kuuekümnes) osas kalendrikuu 28.ndaks kuupäevaks alates kohtu poolt kompromissi kinnitamise kuu järgnevast kuust. Igakuise osamakse suurus on mitte vähem kui 67 (kuuskümmend seitse) eurot ja viimase makse suurus on mitte vähem kui 16,07 (kuusteist eurot ja 07 senti) eurot. 1.3.Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud Eesti Haigekassa arveldusarvele. Makse selgitusse tuleb märkida „S, tsiviilasjas 2-16-18758“. 1.4.Maksega hilinemisel, või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga 2-16-18758 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem punktis 1.
4. määratud osamaksest, kohustub AS viivitamata tasuma kogu tasumata summa. 1.5.Juhul kui AS kohustub punktis 1.4 sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud Eesti Haigekassa arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, on Eesti Haigekassal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab AS. 1.
5. Antud asjas ei ole AS-l Eesti Haigekassa ees muid kohustusi. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need AS kanda.
6. Tsiviilasja nr 2-16-18758 menetlus lõpetada.
7. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
8. 14.12.2016 esitas Eesti Haigekassa (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus AS-lt (kostja) hageja kasuks välja mõista 3969,07 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 30.09.2015 tervisekahjustusi RM-le, kes on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 3969,07 eurot (sh raviteenuse arved summas 1593,71 eurot ja ajutise töövõimetuse hüvitis perioodi 30.09.2015-30.11.2015 eest summas 2375,36 eurot). Hagejal on ravikindlustuse seaduse § 26 lg-st 1 tulenevalt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.
9. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10. Harju Maakohus rahuldas 10.03.2017 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3969,07 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning märkis, et hagejal puuduvad menetluskulud. 2
11. 10.04.2017 esitas kostja Harju Maakohtu 10.03.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja taotles menetlusabi ning palus võimaldada tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv osamaksetena.
12. 11.04.2017 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks nende vahel sõlmitud kompromissi. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4511 lg 1 sätestab, et kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud. Seega saab ringkonnakohus kompromissi kinnitamise üle otsustada vaatamata sellele, et kostja apellatsioonkaebust ei ole veel menetlusse võetud.
15. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 430 lg 3 tähenduses kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud ning seega kuulub kompromiss kinnitamisele. Vastavalt TsMS § 645 lg-le 1 tühistab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Kompromissis on pooled kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
16. Kuna kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab tsiviilasja menetluse, puudub vajadus võtta seiskoht kostja menetlusabi taotluse suhtes.
17. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis märkinud, et kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. Selles asjas riigi kasuks menetluskulusid aga välja ei mõisteta. Seega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 3