Obsah (8)
§ 651§ 231§ 652§ 5§ 173§ 163§ 162§ 177Tsiviilasi nr 2-16-6185 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2017.a, Tallinn Tsi
§ 651lg 1).
- Maakohus on tuvastanud PKS §-s 97 sätestatud üldised eeldused ülalpidamise väljamõistmiseks (et hageja on kostja laps, kes jätkab täisealiseks saanuna õpinguid kutseõppeasutuses) ning selles osas vaidlus puudub.
- Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt 80 euro ulatuses, kuna kostja võttis selles osas hagi õigeks. Ülejäänud nõude osas leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud enda vajadusi. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on kohtu ette toonud, et tema aasta kulutused arvestatuna ühe kuu peale on 436,50 eurot, mille hulka kuuluvad nii kommunaalkulud, toit, riided, koolitarbed, isikliku hügieeni vahendid, vitamiinid, ravimid, transpordikulud ja muud kulud. Hageja märkis hagiavalduse täienduses, et esitab vajaduste kohta tõendid, kui kostja neile vastu vaidleb. Kostja ei esitanud hageja igakuiste vajaduste osas 4
(7)Tsiviilasi nr 2-16-6185 vastuväiteid ega vaidlustanud neid. Vastuses hagiavaldusele on kostja üksnes palunud vähendada elatist 80 euroni, viidates enda majanduslikule olukorrale ja PKS § 102 lg-le 1 (tl 42 jj).
§ 231
lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ja lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul saab tuvastada, et kostja on omaks võtnud asjaolu, et kostja igakuised vajadused on summas 436,50 eurot, kuivõrd kostja ei ole sellele hageja poolt selgesti esitatud faktiväitele vastuväiteid esitanud. See, et kostja on hageja vajaduste suuruse omaks võtnud kinnitab ka see, et apellatsioonkaebus põhines peamiselt etteheitel, et maakohus on jätnud ebaõigesti kostja omaksvõtu tuvastamata ning kostja seda vastuses apellatsioonkaebusele ei vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus ebaõigesti tuvastamata kostja omaksvõtu hageja vajaduste suuruse osas, rikkudes sellega
§ 231
lg-d 2 ja 4.
§ 652
lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus saab seega maakohtu rikkumise kõrvaldada ning tuvastada ise, et hageja igakuised vajadused on igakuiselt 436,50 eurot, mille on kostja omaks võtnud.
- Seega kuuluks hageja igakuistest vajadustest eelduslikult 50% kandmisele kostja poolt (PKS § 105 lg 3 ja võlaõigusseaduse § 63 lg 1). Kostja esitas hageja elatise nõudele vastuväite PKS § 102 lg 1 alusel, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuivõrd maakohus leidis, et hageja ei ole enda vajadusi tõendanud, ei hinnanud maakohus ka kostja vastuväidet. Ringkonnakohus saab poolte poolt maakohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel ise hinnata vastuväite põhjendatust. Maakohtus palus kostja vähendada elatist 80 euroni, tuginedes mh PKS § 102 lg-le
- Vastuväite aluseks olevate asjaolude ja tõendite kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus oli kostjal. Kostja on vastuses hagile märkinud, et tema sissetulek on 466 eurot kuus (neto), mida ta saab talle endale kuuluvast ettevõttest OÜ S, ning kostja abikaasa sissetulek on peretoetus igakuiselt kokku 157,53 eurot. Kostja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kostjal vaja tasuda igakuiselt enda elukoha soetamiseks võetud pangalaenu 351,13 eurot kuus ja täiendavalt kohustuslikku kindlustust ning lisaks kulub kahe alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt kokku 710 eurot. Eelnimetatud sissetulekute ja kulutuste kohta on kostja esitanud ka tõendid. Kokku on kostja poolt kohtu ette toodud igakuised kulud seega 1061,13 eurot. Eelduslikult on kostja pere igakuised kulutused veelgi suuremad, kuivõrd eelnimetatud kogusummas ei ole arvestatud kostja poolt märgitud kohustuslikku kindlustust seoses eluasemelaenuga ning kostja enda ja tema abikaasa kulutusi. Ka laste kulude kalkulatsioonis on kostja arvestanud laste osaks ka kommunaalmaksed (tl 57), mis kogusummas on eelduslikult suuremad.
- Hageja on esitanud kostja seisukohtadele vastuväited ning leidnud, et kostja varjab enda tegelikke sissetulekuid. Hageja leidis, et kostja tahtlikkust varjata enda tegelikku majanduslikku seisundit kinnitab ka see, et kostja pere avaldatud kulud ületavad kostja pere sissetulekuid. Võistlevas hagimenetluses on poole enda otsustada, mis asjaolud ta kohtu ette toob (
§ 5lg 1).
Arvestades, et kostja on toonud kohtu ette asjaolud, millest nähtub, et kostja pere igakuised kulud ületavad kostja pere igakuiseid sissetulekuid, leiab ringkonnakohus samuti, et kostja ei ole toonud kohtu ette kostja tulude osas kõiki asjaolusid. Kostja on küll esitanud S OÜ raamatupidaja poolt allkirjastatud tõendi selle kohta, et kostja neto töötasu on 466 eurot, kuid nimetatud tõend ei välista teiste sissetulekute puudumist. Olles äriühingu ainuomanik, on kostjal võimalik ka muul viisil tulu saada äriühingust. Arvestades eeltoodut, ei ole kostja muutnud usutavaks, et tema pere igakuised sissetulekud on üksnes märgitud suuruses. Sel 5
(7)Tsiviilasi nr 2-16-6185 põhjusel ei saa kohus ka leida, et elatise maksmine täiendavalt 120 euro ulatuses kahjustab kostja ülalpidamist. Esitades sellekohase vastuväite peab kostja ka tooma kohtu ette sellekohased asjaolud ja tõendid. Põhistamata on ka kostja väide, et kostja invaliidsuspensionärist ema ja kostja abikaasa ema aitavad igakuiselt kostja pere kõikide kohustustega toimetulemisel. Arvestades kostja pere kulude ja märgitud sissetulekute igakuist suurt vahet, ei ole see eluliselt usutav. Lisaks on kostja täiendavalt apellatsioonkaebuse vastuses (tl 163 pöördel) märkinud, et ta suudab tasuda täiendavalt 150 eurot hagejale ja tema emale elatisena ja võlgnevuse katteks. See viitab samuti, et kostja tegelikud võimalused elatise tasumiseks on suuremad, kui kostja esitatud sissetuleku andmete alusel võimalik oleks. Seega leiab ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt, et kostja ei ole muutnud usutavaks ega tõendanud, et 200 euro maksmine hagejale igakuiselt elatisena kahjustab tema tavalist ülalpidamist.
- Vastuses apellatsioonkaebusele esitas kostja uusi asjaolusid. Kostja märkis, et S OÜ tegevus oli täielikult seiskunud ja sissetulekud puudusid ka aastal 2014.a, kuid 2015.a kevadel asus kostja ametlikult firmasse tööle ning sõlmis allhankelepingu oma endise tööandjaga. Kostja märkis, et seisuga 30.11.2016.a on ühingul raha 763 eurot ja suvel 2016.a võeti tegevuse jätkamiseks käibelaen 20 000 eurot, millega osteti tööde teostamiseks vajalike materjale ja teenuseid, teostati remonttöid ja maksti töötasu. Kostja märkis ka, et tal ei ole võimalik teist tööd kõrvale võtta ega pole võimalik töötasu tõsta. Kostja esitas uue tõendina S OÜ vahebilansi seisuga 30.11.2016.a. Iseenesest esitas hageja S OÜ majandusnäitajatega seotud asjaolud juba maakohtus vastuseks kostja vastusele 22.08.2016.a. Toimikust ega kohtute infosüsteemist aga ei nähtu, et need oleks kostjale edastatud või tehtud nähtavaks. Seega on usutav, et eelnimetatud asjaolusid ega tõendeid ei olnud kostjal võimalik varem esitada ning seega saab ringkonnakohus neid arvestada asja lahendamisel. Ringkonnakohus aga ei leia, et apellatsioonkaebuse vastuses toodud asjaolude alusel tuleks hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et hagi tuleks rahuldada, kuna hageja ei ole muutnud usutavaks, et ta on kohtule esitanud kõik andmed enda varalise seisu kohta ning kohus ei saanud tuvastada, et hagejale ülalpidamise tasumine kahjustab tema tavalist ülalpidamist. Asjaolude alusel, et ühingul on vahebilansi kohaselt raha 763 eurot ning äriühing võttis laenu 20 000 eurot, ei ole võimalik kohtul teha järeldust, et kostja majanduslik seisund on selline, et hagejale 200 euro tasumine kahjustab tema tavalist ülalpidamist. Kohus ei saa eeldada, et 200 euro tasumine kahjustab kostja tavalist ülalpidamist. Selleks, et kostja vabaneks elatise tasumisest, pidi kostja tooma kohtu ette kõik asjaolud ja tõendid enda majandusliku seisundi kohta, mis veenaks kohut, et elatise maksmine kahjustaks tema tavalist ülalpidamist. Kostja pole seda teinud.
- Lisaks on kostja märkinud nii vastuses hagile kui ka vastuses apellatsioonkaebusele, et kostja jättis hagejale ja tema emale korteri Tallinnas, mida nemad kasutavad täiendava tuluallikana. Kostja ei ole seda aga tõendanud. Hageja vaidles kostja väitele vastu. Maakohus tuvastas, et hageja ei oma Eestis kinnisvara ega ka muud vara ning hageja ei saa õppetoetust. Seega ei saa sellist üldsõnalist väidet arvestada elatisekohustuse kindlaksmääramisel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ülalpidamist antakse PKS § 100 lg 1 kohaselt rahas. Asjaolusid, mis võimaldaks sellest kõrvale kalduda, kostja kohtu ette toonud ei ole.
- Hageja on vaielnud vastu kostja poolt esitatud vastuväitele seoses tema varalise seisundiga ning leidnud, et kostja varjab oma tegelikku tulu. Hageja on enda vastuväited üle korranud ka apellatsioonkaebuses, mis toimetati kostjale kätte. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal võimalik nii maakohtus ning hiljemalt apellatsioonkaebuse vastuses tuua kohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, et põhjendada, et tema varaline seisund ei võimalda hagejale elatist maksta. Kostja esitas küll asjaolusid ja tõendeid enda pere sissetulekute ja kulutuste kohta, kuid arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, ei ole kohtu jaoks usutav, et kostja on toonud kõik ja 6
(7)Tsiviilasi nr 2-16-6185 tõesed andmed enda majandusliku seisundi kohta kohtu ette. Eeltoodud põhjustel tuleb hagi rahuldada apellatsioonkaebuses soovitud ulatuses.
- Hageja palus apellatsioonkaebuses, et kohus mõistaks tema kasuks välja 200 eurot alates 15.03.2016.a kuni kutseõppe lõppemiseni või 21-aastaseks saamiseni. Maakohtusse esitas hageja hagi 19.04.2016.a. 15.03.2016.a sai hageja täisealiseks. Seega perioodi 15.03.2016.a – 18.04.2016.a on võimalik elatist välja mõista üksnes tagasiulatuvalt. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega tuleb perioodi 15.03.2016.a – 31.03.2016.a eest välja mõista 109,68 eurot (200 eurot / 31 päeva × 17 päeva) ning perioodi 01.04.2016.a – 18.04.2016.a eest 120 eurot (200 eurot / 30 päeva × 18 päeva) ehk kokku tagasiulatuvalt perioodi 15.03.2016.a – 18.04.2016.a eest elatist 229,68 eurot. Alates 19.04.2016.a peab kostja tasuma hagejale igakuiselt elatist 200 eurot kuni hageja poolt kutseõppe tasemeõppes õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt
§ 173
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 215 eurot elatist igakuiselt. 22.08.2016.a vähendas hageja enda nõuet 200 euroni ning ka apellatsioonkaebuses palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise 200 eurot. Seega rahuldab ringkonnakohus hagi osaliselt ning
§ 163
lg 1 kohaselt tuleb jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hagi rahuldati 200 euro ulatuses, tuleb 93% ulatuses jätta menetluskulud kostja kanda (200 eurot / 215 eurot × 100%) ning 7% ulatuses hageja kanda. 17. Lähtudes
§ 162lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. 18. Vastavalt
§ 177
lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus
§-s 177 sätestatud korras. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)