KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.03.2017 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-15-6222 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaat Alla JAKOBSON Asja läbivaatamise kuupäev 08.03.2017 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Oleg GOLUBOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Oleg GOLUBOV sünd. 16.03.1961, isikukood 36103160309, Leedu Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 03.12.2014 ja lõpp 03.12.2018 Jätta Oleg GOLUBOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Oleg Golubovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Golubov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.09.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ning karistatud vangistusega 4 aastat alates 03.12.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kinnipeetava poolt toimepandud teod on varieeruvad, kõik kuriteod on toime pandud grupis. Kinnipeetav on vangistuses läbinud riigikeele A1 taseme. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde, ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 33 510,72 €. Kinnipeetava ainsaks lähedaseks on ema, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga tuttavaid, tal on väga head kuritegelikud suhted. Kinnipeetav võib nende poolt olla mõjutatav ning omakasu eesmärgil või oma positsiooni tõestamiseks võib teha riskantseid otsuseid. Kinnipeetava enesehinnang on kõrge, tal on head suhtlemisoskused. Kõik kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis, mis viitab mõjutatavusele, positsiooni säilitamise soovile ja tahtele saada kiiret heakskiitu. Oma probleeme kinnipeetav ei tunnista ega ole ka valmis muutuma. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele, tulemust näeb enesekeskselt. Korduvkaristatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ja negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv, kuid mitte abivalmis. Kinnipeetav eirab ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme oma äranägemise järel, ei näe mõtet piirata oma käitumist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 10%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 17%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema, suhted on normaalsed. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama talle ja emale kaasomandis kuuluvasse korterisse, korter on sobiv elektroonilise koduvalveseadme paigaldamiseks, ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema on pensionär. Kinnipeetav on avaldanud, et tal on võimalik asuda tööle xxx-s, kuid garantiikiri selle kohta puudub ja kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud kinnipeetava töövõimalusi seal välja selgitada. Kinnipeetava hoiakud ei ole olnud õiguskuulekad, ta on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Kinnipeetava suhtes on varem kohaldatud käitumiskontrolli, kuid uue kuriteo pani ta toime katseajal. Harju Maakohtus on kinnipeetav 28.10.2016 antud uuesti kohtu alla. Vabastamise korral teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg kuni 03.12.2018, käitumiskontroll 14 kuud ja elektroonilise valve tähtaeg 8 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Oleg Golubev taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kuna tahab töötada, et tasuda ära haginõuded. Samuti seletas kinnipeetav, et tema eakas ema vajab abi. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava võib vangistusest vabastada, kuna tal on olemas elukoht ja perekond ning alkoholi ja narkootikume ta ei tarvita. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab juba kolmandat korda. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et käesolevaks ajaks on ta uue kuriteo eest taaskord kohtu alla antud Harju Maakohtus, taaskord on tegemist rahvatervisevastase süüteoga. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole oma varasemast käitumisest ja karistustest teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu veelgi rohkem. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav ei suutnud eelmist katseaega läbida nõuetekohaselt, puudub maakohtul käesoleval juhul igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord ja suuremate piirangute kohaldamisel järgib kõiki ettenähtud nõudeid ja ning ei jätka kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemalt oli kinnipeetav määratud kriminaalhooldusele, kuid pani kehtival katseajal toime uue kuriteo. Samadest andmetest nähtub ka, et kinnipeetav on ühel korral varasemalt vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid mingeid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on väga head kuritegelikud suhted, ta võib grupi poolt olla mõjutatav, tal on kõrge enesehinnang, oma probleeme kinnipeetav ei tunnista ega ole valmis muutuma, õigustab oma tegusid, eirab ühiskonnas toimivaid reegleid, ei näe mõtet piirata oma kitumist ning on ametnike suhtes vaid salliv, mitte abivalmis. Maakohus leiab, et sellisest iseloomustusest nähtub üheselt, et antud kinnipeetava puhul ei ole karistuse eesmärgid veel täidetud ja jätkates karistuse kandmist vanglas, on tal võimalik oma suhtumisega tegeleda. Ükskõikne suhtumine ametiisikutesse võib saada takistuseks või lausa välistada suhtlemise kriminaalhooldusametnikuga, mis omakorda ei võimalda kriminaalhoolduse teostamist. Alalise elukoha olemasolu, selle vastavuse elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ja ema toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Kohtuotsuse ärakirja kohaselt oli sama elukoht kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ja süüdimõistmise ajal. Seega ei takista alalise elukoha olemasolu ja seal elava ema toetus uute kuritegude toimepanemist. 3 Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tal ei ole olnud võimalik kontrollida, kas kinnipeetavale on garanteeritud vabanemise korral töökoht. Maakohtu istungil esitas kaitsja küll xxx juhatuse liikme poolt allkirjastatud garantiikirja, kuid tegemist on väga halvas ja arusaamatus eesti keeles oleva tekstiga, kust ei ole võimalik aru saada, et kinnipeetavale on töökoht antud ettevõttes vanglast vabanemise korral tagatud. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. vabastamise Vangistuse lõpuni reaalselt ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4