) § 230 lg
lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ehk nõustub faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaliselt mh kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Käesoleval juhul on kostja selgesõnaliselt ja tingimusteta nõustunud kohtule adresseeritud 24.07.2015.a vastuses hagiavaldusele, et hageja on vaidlusaluse korteri omanik alates 23.04.2014.a ja et kostja kasutab Tööstuse 77-69 eluruumi (tl 18-19). Seega võttis kostja omaks, et korteri, mida kostja valdab, omanik on hageja. See, et kostja esindaja märkis hiljem 06.12.2016.a istungil, et hageja on juriidiliselt omanik, aga kostja isiklikult arvab, et ta ei ole omanik, ei oma tähendust. Pärast faktilise väite omaksvõtmist on omaksvõtu tagasivõtmisele seatud piirangud.
lg 3 kohaselt saab omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Hageja sellist nõusolekut andnud ei ole. Seega juhul kui kostja oleks soovinud omaksvõttu tagasi võtta, oleks ta saanud maakohtus tõendada, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Käesoleval juhul ei toonud kostja selliseid asjaolusid maakohtus kohtu ette ega ka tõendanud, et kostja ei valda hagejale kuuluvat Tööstuse 77-69 korterit. Maakohus jättis seega õigesti arvestamata pärast omaksvõttu istungil esitatud väite, et kostja ei ole korteri omanik. Kui faktiline väide on omaksvõetud, peab maakohus lähtuma sellest asjaolust ega pea kontrollima, kas väide on tõendatud. Maakohus märkis õigesti, et pooled ei vaidle, et kostja valdab korterit. Seega oleks maakohus pidanud lähtuma omaksvõtust nii kostja valdamise asjaolu kui ka hageja omandiõiguse asjaolu osas, kuid see rikkumine ei ole toonud kaasa ebaõiget lahendit, kuna maakohus leidis, et need asjaolud on hageja poolt tõendatud ehk lähtus nendest asjaoludest hagi läbi vaatamisel. Seega ei leia ringkonnakohus, et maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumine oleks kaasa toonud ebaõige lahendi. 7.
lg 7 kohaselt esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt kehtib ka apellatsioonimenetluses.
lg 2 kohaselt ei võta ringkonnakohus aluseks asjaolu ega tõendit, mis esimese astme kohtus esitati, kuid mis on jäetud esimese astme kohtu menetluses õiguspäraselt arvestamata. Seega on ringkonnakohus apellatsioonimenetluses seotud kostja omaksvõtuga, et vaidlusalune korter on hageja omandis ja kostja valduses. Omaksvõtu tagasivõtmine on apellatsioonimenetluses
§-s 652 sätestatu kohaselt piiratud uute asjaolude ja tõendite esitamise piirangute tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu, et kuna kinnistustoimikus olev 25.05.2012.a kinnistu korteriomanditeks jagamise leping on kinnistusraamatu osa, ei pea kostja seda tõendama ega kohtule seda esitama, kuna kohus peab registri andmeid ise kontrollima.
lg 1 lause 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nagu eelnevalt märgitud, on omaksvõtu tagasivõtmise korral tõendamiskoormis ka omaksvõetud 4
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas on õige. Kuna kostja ei vaidlusta menetluskulude summaarset kindlaksmääramist vaid menetluskulude jaotust kui sellist, ei saa käesolevat apellatsioonkaebust käsitleda menetluskulude summaarse kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebusena
9. Eeltoodud põhjendustel ei ole apellatsioonkaebuses toodud kohtu ette selliseid faktiväiteid, mille õigsust eeldades saaks kaebus kasvõi osaliselt rahuldamisele kuuluda. Kooskõlas
lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud muuhulgas menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte ega küsita tema seisukohta. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus. 10.
lg 1 ja
Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, ei mõista ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja. 11. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning sellisel juhul ei pea apellant riigilõivu tasuma, ei lahenda ringkonnakohus menetlusabi taotlust. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.