) § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kätte toimetatuks 14.12.2016. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 2 3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 4.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). 5. Hagiavaldusest nähtub, et võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kuludeks on meeldetuletuskirjade saatmine kostjale. Kostjale on saadetud 26.06.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot), 01.08.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot) ja 27.08.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot) lepingu rikkumise tõttu teated ning 17.09.2013 (ülesütlemisavaldus 25,56 eurot) ülesütlemisavaldus, millega seotud kulud on kokku summas 63,90 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Võla sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 1131, mille lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 4 kohaselt käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule. Seega, kuna kõnealuse lepingu sõlmis kostja tarbijana, siis on kostjalt võla sissenõudmiskulude nõudmine tulenevalt VÕS § 1131 lg-st 4 keelatud. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude võla sissenõudmiskulude 63,90 eurot hüvitamiseks rahuldamata. 6.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 7.
lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 97% kostja kanda ja 3% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 8. Menetluskulud hagiavalduse järgi on hageja riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu 225 eurot. Arvestades nõude olemust, asja vähest keerukust ning mahtu, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindajatasu summas 100 eurot (
9. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal hüvitada riigilõivust 266,75 eurot ning õigusabikulust 97 eurot, kokku menetluskulu 363,75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.