← Eesti

2-16-9636/4

Tsiviilasi nr 2-16-9636 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2016.a Tartu kohtumaja Tsiviilasi Eesti Energia AS-i hagi Sirje Kiiviti vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1680.20 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle 22 Tallinn 11318) Hageja lepinguline esindaja Kaili (kaili.muru-molder@energia.ee) Muru-Mölder Kostja Sirje Kiivit (isikukood XXXXXXXXXXX, tegelik elukoht XXXXX) Menetlus lihtmenetlus RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
  3. Mõista Sirje Kiivitilt välja võrgulepingu nr XXXXXX alusel Eesti Energia AS-i kasuks põhivõlg 112.85 eurot ja viivis 112.85 eurot, kokku 225.70 eurot.
  4. Mõista Sirje Kiivitilt välja elektrienergia müügilepingu nr XXXXXX alusel Eesti Energia AS-i kasuks viivis 29.83 eurot.
  5. Mõista Sirje Kiivitilt välja lepinguväliselt tekkinud võla katteks Eesti Energia AS-i kasuks: 4.
  6. põhivõlg 1154.08 eurot ja viivis 21.06.2016 seisuga 86.16 eurot; 4.
  7. viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 22.06.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1067.92 eurot.
  8. Jätta välja mõistmata Sirje Kiivitilt Eesti Energia AS-i kasuks lepingust nr XXXXXX tulenev viivis summas 51.38 eurot ning jooksev viivis protsendina põhinõudest.
  9. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  10. Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 1 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  11. Menetluskulud jätta Sirje Kiiviti kanda.
  12. Mõista Sirje Kiivitilt välja Eesti Energia AS-i kasuks riigilõiv 225 eurot.
  13. Väljamõistetud summad tuleb Sirje Kiivitil kanda Eesti Energia AS-i kontole EE081010002059413005 (SEB Pank), EE232200001180005555 (Swedbank), EE703300332099000006 (Danske Bank) või EE431700017000115797 (Nordea Pank) viitenumbriga
  14. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid viivisenõude osalist rahuldamata jätmist. Hageja on lepingu nr XXXXXXXXXX alusel arvestanud viivist kokkuleppelises määras ja saanud viivise nõudeks 164.23 eurot, kui põhivõlg on 112.85 eurot. Samas ei ole hageja oma 164.23 euro suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Lisaks on hageja lepingu nr XXXXXXXXXX alusel võlgnetavalt põhinõudelt taotlenud jooksvat viivist 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole 164.23 euro suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue, tuleb hageja viivisenõue põhivõlga ületavas osas 2 jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr XXXXXXXXXX alusel viivis üksnes põhinõude ulatuses, s.o summas 112.85 eurot. Kohus rahuldab hagi olulises osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda terves ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.