Tsiviilasi nr: 2-10-15802 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar Otsuse tegemis

) § 638 lg 1 alusel menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 17.03.2016 otsus

§ 646

, § 656 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tühistada kaebuste põhjendustest ja nendes esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi uueks arutamiseks samale esimese astme kohtule. Maakohus on jätnud otsuse seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendamata, rikkudes sellega menetlusõiguse norme määral, mis selgelt toob kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtul pole võimalik maakohtu otsuses esinevat puudust ise kõrvaldada. Maakohtu otsuse tühistamine toob praegusel juhul kaasa apellatsioonkaebuste rahuldamise. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu otsus tühistatakse kaebuse põhjendustest olenemata, ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. 10.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad

§ 442

lg-s 8, mille lausete 1-4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, kuid peab analüüsima menetluses esitatud faktiväiteid ning nendele vastama. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega või miks jätab kohus väite(d) tähelepanuta. 11.

§ 436

lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tuleneva põhjendamiskohustuse täitmiseks tuleb kohtul iga asjas tuvastatud ja asja lahendamisel tähtsa asjaolu kohta märkida, missuguste asjas esitatud ja kohtu vastuvõetud ning uuritud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud (vt Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Otsuse põhjendamise kohustus tähendab ka seda, et kohus peab otsuses tooma välja arusaadava arutluskäigu, millest nähtuks, milliste tõendite ja kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude alusel on hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud. Maakohtu vaidlustatud otsus nendele nõuetele ei vasta. 12. Maakohus on asunud vaidlustatud otsuses seisukohale, et 15.06.2006 laenuleping ja selle hiljem sõlmitud lisad on PankrS § 189 lg 2 alusel tühised, sest need tehingud olid tehtud võlgniku majandustegevuses ja olid vastuolus tsiviilasjas nr 2/1-534/04/05 sõlmitud kompromissis sätestatud laenukeeluga. Maakohus järeldas, et nende tehingute tühisuse tõttu on tühised ka muud vaidlusalused tehingud, st et tühised on ka võlgniku, kostja 1 ja kostja 2 vahel 15.06.2006 sõlmitud kolmepoolne kokkulepe; võlgniku ja kostja 1 vahel 15.06.2006 sõlmitud käendusleping; võlgniku, kostja 1 ja kostja 2 vahel 15.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. Sellist järeldust 4

§ 436lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 nõuete täitmiseks piisav.

1. Hageja on hagis tuginenud eelkõige sellele, et kõik vaidlusalused tehingud nende kogumis on tühised vastuolu tõttu heade kommetega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86). Lisaks on hageja (alternatiivselt) välja toonud teised võimalikud tühisuse alused: 15.06.2006 kolmepoolne kokkulepe, 15.06.2006 käendusleping ja 02.01.2006 sõlmitud krediidileping nr 0201 on lisaks TsÜS §-le 86 tühised ka seaduses sätestatud keelu rikkumise tõttu (TsÜS § 87, äriseadustiku (ÄS) § 281 lg 1 p 4); 15.06.2006 laenuleping nr 1506 on tühine TsÜS § 87 ja § 88 ja PankrS § 189 lg-s 2 sätestatud keelu rikkumise tõttu; 15.06.2006 laenuleping nr 1506 on tühine volituse puudumise tõttu (TsÜS § 129 lg 1), 15.06.2006 laenuleping nr 1506 ja selle lisadena sõlmitud 07.09.2006 ja 08.09.2006 täiendavad kokkulepped koos 02.01.2006 krediidilepinguga nr 0201 võivad olla tühised näilikkuse tõttu (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2).
2. Maakohus ei ole otsuses hageja väiteid tehingute vastuolu kohta heade kommetega üldse käsitlenud ega vastavaid asjaolusid (või nende puudumist) tuvastanud. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta nende hageja väidetega ei nõustu. Sellega on maakohus samuti rikkunud

§ 436lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.

15. Kuivõrd maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata ja maakohtu järeldused pole jälgitavad, puudub sisuliselt esimese astme kohtu lahend, mille seaduslikkust ja põhjendatust saaks ringkonnakohtus apellatsioonkaebuste põhjal kontrollida (

§ 651lg 1).

Ringkonnakohtul ei oleks võimalik ise asja sisuliselt lahendada ka seetõttu, et apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. 16. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vormistada

§ 436lg 1 ja § 442 nõuetele vastav otsus.

17. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara teadlikku kõrvaletoimetamist võlausaldajate kahjustamise eesmärgil ei saa pidada kooskõlas olevaks heade kommetega, on seadusandja võlausaldajate kaitseks kehtestanud eriregulatsioonid. Esmajoones on sellistest tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks sätestatud täitemenetluse seadustikus ja pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut, mis välistab sarnaste põhjendustega TsÜS § 86 kohaldamise (vt nt Riigikohtu 23.09.2005 otsus tsiviilasjas 5

§ 205lg 2 teise lause järgi isik, kelle vastu hagi on esitatud.

Juhul hageja on palunud kaasata kostjaid, kelle vastu hagiavalduses nõudeid ei ole esitatud, on kolleegiumi hinnangul tegemist olukorraga, kus hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Sellisel juhul on kohtul õigus jätta hagi

§ 423lg 2 p 2 läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi menetlemine kostjate 4 ja 5 vastu esitatud osas praegusel juhul kooskõlas

§-s 2 sätestatud eesmärkidega. Igal juhul ei ole võimalik nende kostjate suhtes hagi rahuldada. 19. Samuti juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu asjaolule, et tsiviilasja materjalidest ei ilmne üheselt hageja õiguslik huvi tuvastushagi menetlemise vastu.

§ 3

lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja

§ 368

lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja 1 on esitanud 27.08.2007 võlgniku pankrotimenetluses nõude kogusummas 21 719 972 krooni ja palunud tunnustada see I järgu nõudena (II kd, tl 23). Kostja 1 nõue põhines 20 669 283 krooni ulatuses käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud tehingutel. Pankrotihaldur ei vaielnud selles osas kostja 1 nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu. Seepärast ning isegi juhul, kui teiste võlausaldajate vastu on esitatud PankrS § 106 lg 1 alusel nõude tunnustamiseks hagi, ei osale pankrotihaldur selles menetluses osas, milles ta nõudele vastu ei vaielnud. Sellest tulenevalt tuleb maakohtul kaaluda uuesti hageja õigusliku huvi olemasolu tuvastushagi esitamiseks ja sellise hagi menetlemiseks. 20. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lõike 3 viimane lause).

Seega menetluskulud, sh käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kulud, jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 6