← Eesti

2-15-12120/68

Obsah (9)§ 218§ 187§ 164§ 177§ 657§ 392§ 435§ 438§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-12120 Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Kaupo Paal Tsiviilasi OP hagi LJP vastu ühisvara jagamise n

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

  1. 13.08.2015 esitas OP (hageja) Pärnu Maakohtule hagi LJP (kostja) vastu ühisvara jagamiseks, paludes jagada poolte ühisvara viisil, et kostjale jäävad ühisvarasse kuulunud vallasasjad, pangakontodel olevad rahasummad jagada võrdsuse põhimõttel ning välja mõista kostjalt hüvitis hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest. 06.11.2015 menetlusdokumendis hageja täpsustas nõuet, paludes jagada poolte ühisvarana ka kostja valduses oleva sularaha või kostja poolt pangakontol olnud rahaliste vahendite eest soetatud vara või nõudeõigus kolmanda isiku vastu raha tagasisaamiseks.
  2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt abiellusid pooled 09.08.1996 ja nende abielu lahutati Pärnu Maakohtu 11.05.2015 otsusega, mis jõustus 12.06.
  3. Poolte ühisvarasse kuuluvad mootorpaat, treiler mootorpaadile, külmkapp Atlant, mikrolaineahi Electrolux, murutraktor, kõrgsurvepesur, ketassaag, plasmateler, kaks riidekappi, kaks kahekohalist 2

(11)voodit koos madratsitega, palkidest teisaldatav saunamaja (10 788 eurot), kasvuhoone (1000 eurot), pesumasin, köögimööbel. Kuna kõik nimetatud asjad on kostja otseses valduses, siis tuleb need jätta kostjale ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 13 108,8 eurot. Sellele lisandub ½ poolte pangakontodel olevast rahast abielu lahutamise seisuga. Vallasasjadena tuleb veel jagada sõiduk Renault Laguna reg. märgiga XXXXXX (1399 eurot), paadihaagis Tiki Treiler BT-450 reg. märgiga XXX XX (568,81 eurot), mootorpaat Pakri 450 Comfort reg. märgiga XXX -XXX (3200 eurot), sõiduk Jeep Grand Cherokee, reg. märgiga XXX XXX (5500 eurot). Sõiduk Jeep Grand Cherokee, mootorpaat Pakri ja paadihaagis tuleb jätta kostjale ning mõista hageja kasuks nimetatud asjade eest välja hüvitis enamsaadud ühisvara eest summas 4634,4 eurot.
  1. Kostja vastuhagi palus hageja jätta rahuldamata ning sellega seonduvad menetluskulud kostja kanda. Hageja vastuväidete kohaselt ei kuulu korteriomand asukohaga XXX ühisvarasse. Hageja omandas korteri müügilepingu alusel 20.03.1996, pooled abiellusid 09.08.
  2. Korteriomand on kinnistatud poolte abielu ajal 13.11.
  3. Seoses 07.03.2008 hüpoteegi seadmise lepinguga on hageja seisukohal, et vastuhageja osalemine lepingus ei muuda korteriomandit poolte ühisvaraks, vastuhageja on kaasatud lepingusse lihtsalt riskide maandamiseks. Abikaasade 18.09.2009 vastastikune testament näitab vaid seda, et abikaasa surma korral pärib teine abikaasa kogu vara. Surma puhuks tehtud korraldused oma vara kohta ei muuda testamendis määratletud vara omandiõigust enne isiku surma. Laenumaksete hüvitisnõue perioodi 23.03.2012 kuni 18.09.2015 eest on alusetu. Poolte abielu lahutati 12.06.2015 jõustunud kohtuotsusega. Seega kehtis selle ajani poolte vahel ühisvara režiim. Vastukostja rahalised nõuded saavad tekkida üksnes pärast 12.06.
  4. Sõidukit Ford, mida vastuhageja taotleb ühisvarana jagada, ei ole hagejal kunagi olnud. Kostja vastuväited ja põhjendused
  5. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavalduses nimetatud vallasasjad ei ole kostja valduses, esemed võivad asuda poolte ühisele lapsele kuuluval kinnistul. Hageja ei ole tõendanud, et hagis märgitud vallasasjad kuuluvad poolte ühisvarasse. Kostja ei vaidle vastu, et võõrandas poolte ühisvarasse kuulunud sõiduki Renault Laguna, registreerimismärgiga XXX XXX peale lahutust. Kostja ei nõustu, et sõiduk Jeep Grand Cherokee väärtus on 5500 eurot. Mootorpaat on väärtusetu, samuti paadihaagis. Arvestada tuleb, et nii paat kui treiler on vähemalt 11 aastat vanad.
  6. 13.10.2015 esitas kostja vastuhagi, paludes jagada ühisvarana korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX, sõiduauto Ford ning laenumaksed. Vastuhagi kohaselt ostis hageja 20.03.1996 müügilepinguga vallasasjana korteri asukohaga XXX. Rahalised vahendid korteri soetamiseks pärinesid kostjalt. 13.11.2003 kanti hageja kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Pooled ja AS Hansapank sõlmisid 07.03.2008 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingust nähtub, et korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka, pooled on avaldanud tahet, et vara kuulub ühisomandisse. Seega on pooled koos hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga sõlminud ka abieluvaralepingu. Asjaolu, et pooled käsitlesid korteriomandit ühisvarana, kinnitab 18.09.2009 sõlmitud abikaasade vastastikune testament. Et tegemist on abikaasade ühisvaraga, sellele viitab ka hageja tsiviilasjas nr 2-15-4073 esitatud menetlusdokumendis. Korteriomand (turuväärtusega 77 000 eurot) tuleb jagada 3
(11)nii, et see jääks hageja ainuomandisse ning hagejalt mõistetakse kostja kasuks välja hüvitis summas 38 500 eurot, mis on ½ korteriomandi väärtusest. Poolte abielulised suhted lõppesid
  1. a. Alates sellest ajast tegi kostja laenulepingust nr 08033216-EV tulenevaid laenumakseid AS-le Swedbank. Kuna kostja on neid kulutusi summas 6611,03 eurot kandnud oma lahusvara arvelt, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis 3305,51 euro ulatuses. Alternatiivselt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista laenumaksete tasumise eest hüvitis summas 334,19 eurot ajavahemiku 19.06.2015 kuni 18.09.2015 eest. Poolte ühisvarasse kuulub veel sõiduauto Ford väljalaskeaastaga
  2. Maakohtu otsus ja põhjendused
  3. Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt, jagades poolte ühisvara viisil, et LJP ainuomandisse jäid Jeep Grand Cherokee (reg märgiga XXXXXX), Tiki Treiler BT-450 (reg märgiga XXX XX), Pakri 450 Comfort (reg märgiga XXX -XXX), samuti jäid LJP omandisse tema Swedbank AS kontol rahalised vahendid summas 70,93 eurot, Nordea Panga kontol summas 2,97 eurot ja Tampere piirkonna pangaühistu kontol summas 1,66 eurot; OP omandisse jäid tema Swedbank AS-i kontol rahalised vahendid summas miinus 0,90 eurot ning Saksamaal asuva panga kontol summas 566,12 eurot. Kohus lõpetas poolte kaasomandi korteriomandile (registriosa nr XXXXXXXXX) asukohaga XXX, tunnistades OP ainuomandiõigust korteriomandile ning mõistes OP-lt välja LJP kasuks rahalise hüvitise summas 35 969,61 eurot.
  4. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb jagada abikaasade ühisvara, mis pooltel oli olemas seisuga 12.06.2015, mil jõustus Pärnu Maakohtu 11.05.2015 otsus.
  5. Poolte ühisvarasse kuuluvad rahalised vahendid, mis olid hageja ja kostja arvelduskontodel. Hageja Swedbank AS kontol oli -0,90 senti ja Saksa panga kontol 566,12 eurot. Kostja Helsingin OP Pankki OYJ pangakontol oli seisuga 12.06.2015 rahalisi vahendeid 1,66 eurot, Nordea panga kontol 2,97 eurot ning Swedbank AS-i kontol 70,93 eurot. Kokku on pooltel pangakontodel rahalisi vahendeid summas 640,78 eurot.
  6. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud 09.08.1996 ja lõppenud 12.06.
  7. Kinnistusraamatust nähtub, et korteriomand (registriosa nr XXXXXXXXX), aadressil Tallinn, XXX, on kantud 06.05.2003 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse 13.11.
  8. Hageja väitel omandas ta korteriomandi 20.03.1996 sõlmitud müügilepinguga. Kostja väitel omandas hageja korteri vallasasjana 20.03.1996 müügilepingu alusel, rahalised vahendid andis korteri soetamiseks hagejale kostja. Kumbki pool oma väiteid tõendanud ei ole. Seega saab kohus lähtuda vaid nendest tõenditest, mis on kohtule esitatud. Kinnistusraamatust nähtub, et tegemist on korteriomandiga. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 4 lg 3 tekib korteriomand kinnistusraamatusse kandmisega. Seega hageja väide, et ta omandas korteriomandi 20.03.1996, ei ole tõene, see on vastuolus kinnistusraamatu kandega ja KOS § 4 lg-ga
  9. Kostja on tõendanud, et korteriomand on kantud kinnistusraamatusse poolte abielu ajal, seega on see vastavalt PKS § 25 abikaasade ühisvara. Eeltoodut kinnitab 07.03.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka. Ka abikaasade vastastikusest testamendist nähtub, et korteriomand kuulub poolte ühisvara hulka. Kostja hinnangul on korteriomandi turuväärtus kinnisvara portaalide väljavõtete põhjal 77 000 eurot. Hageja korteriomandi turuväärtuse kohta andmeid ei esitanud. Kuna kumbki pool ei ole esitanud 4
(11)ekspertiisiakti tõendamaks korteri turuväärtust, siis tuleb lähtuda kohtule esitatud kinnisvara portaalide müügikuulutustest. Arvestada tuleb korteriomandi väärtuse hindamisel 17.06.2015 müügikuulutusega, sest see on ajaliselt kõige lähemal vara jagamise aja seisule. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et ühisvarasse kuuluva korteriomandi väärtus on 77 000 eurot.
  1. Kohtule on esitatud tõendid järgmiste registrisse kantud vallasasjade kohta, mis kuuluvad poolte ühisvarasse: sõiduk Renault Laguna registreerimismärgiga XXXXXX, Tiki Treiler BT-45 registreerimismärgiga XXXXX, mootorpaat Pakri Comfort registreerimismärgiga XXX -XXX ja sõiduk Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXXXXX. Renault Laguna puhul jõudsid pooled kokkuleppele, et sõiduki väärtus on 1300 eurot. Paadiveoki Tiki Treiler BT-450 väärtuseks tuleb Auto 24.ee müügikuulutuse kohaselt lugeda 568,81 eurot. Mootorpaadi Pakri Comfort osas on kostja esitanud tõendi, millest nähtub, et paadi väärtus on 1350 eurot. Sõiduki Jeep Grand Cherokee väärtuse määramisel tuleb arvestada müügikonsultandi arvamusega, et sõiduki väärtuseks on 3000 eurot. Registrisse kuuluvate vallasasjade väärtus kokku on 6218,81 eurot. Kostja soovis vastuhagis jagada ka sõiduautot Ford, kuid võttis kohtuistungil selles osas hagi tagasi.
  2. Hageja on jagatavate vallasasjadena märkinud aiatraktori, muruniiduki, kõrgsurvepesuri, ketassae, plasmateleri, sisustusmööbli, aiamööbli komplekti, kasvuhoone, sauna sisseseade, nõudepesumasina, mikrolaineahju, külmkapi, voodid, riidekapid. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et vallasasjad poolte ühisvarasse seisuga 12.06.2015 kuulusid. Eluliselt usutavad on kostja väited, et poolte poolt abielu ajal soetatud vallasasjad ei ole kostja valduses, vaid need kuuluvad käesolevaks ajaks poolte ühisele lapsele DP-le, kellele kuulub ka kinnistu, kus asjad asuvad. Eeltoodud põhjustel tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata.
  3. Pooled sõlmisid abielu ajal laenulepingu nr 08-033261-EV. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja poolt esitatud asjaoludele, et pärast abielu lahutamist ajavahemikus 19.06.2015 kuni 18.09.2015 on kostja lahusvara arvelt tasutud Swedbank AS-le laenu- ja intressi maksetena 668,38 eurot ning seisuga 05.10.2015 oli laenu põhiosa jääk 799,49 eurot. Seega oli ühisvaral lasuv rahaline kohustus vähemalt summas 1467,87 eurot. Laenu lõpptähtaeg oli 20.02.
  4. Jagada saab kohustust, mis on varaühisuse varasuhte lõppemise aja seisuga. Põhjendatud ei ole hüvitise nõue kostja poolt tehtud laenumaksete osas perioodil 23.03.2012 kuni 12.06.2015, sest kuni 12.06.2015 kehtis varaühisus. Kuna kostja on palunud välja mõista alternatiivselt hüvitise vaid perioodi 19.06.2015 kuni 18.09.2015 eest summas 334,19 eurot, siis ei saa kohus vastuhagis esitatud nõude piire ületada ning jagada kogu kohustuse jääki. Seega tuleb lugeda ühisvaral lasuvaks kohustuseks 668,38 eurot.
  5. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et poolte ühisvara hulka kuuluvad pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 640,78 eurot, korteriomand väärtusega 77 000 eurot, registrisse kandmisele kuuluvad vallasjad väärtusega 6218,81 eurot ning kohustus AS Swedbank ees summas 668,38 eurot. Kokku on pooltel ühisvara 83 859,59 eurot ja kohustusi 668,38 eurot. Kohustustest vaba vara on 83 191,21 eurot väärtuses.
  6. Vastavalt PKS § 37 lg 3 jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Arvestades ühisvara väärtust on kummalgi abikaasal õigus ühisvarale väärtuses 41 929,80 eurot ning kummalgi abikaasal on kanda kohustus summas 334,19 eurot. Kostja on palunud jätta korteriomand 5
(11)hageja ainuomandisse. Hageja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõudele jätta sõiduauto Jeep Grand Cherokee kostja omandisse. Vaidlust ei ole, et sõiduauto Renault Laguna on kostja poolt võõrandatud pärast poolte varaühisuse lõppemist ning selle arvelt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 650 eurot. Kostja omandisse tuleb jätta paat koos haagisega, sest need asuvad kostja valduses. Poolte pangakontodel olevad summad tuleb jätta selle poole omandisse, kelle kontol nad asuvad. AÕS § 77 lg 2 alusel tuleb kaasomand lõpetada ja jätta korteriomand registriosa numbriga XXXXXXXXX OP ainuomandisse ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista hüvitis korteriomandi väärtuses ½ ulatuses, s.o 38 500 eurot. Hagejale jäävad tema pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 565,22 eurot. Seega jääb hagejale ühisvara 77 565,22 eurot väärtuses. Kostjale jääb sõiduauto Jeep Grand Cherokee väärtusega 3000 eurot ning paat ja paadihaagis kokku väärtusega 1918,81 eurot. Kostjale jäävad tema pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 75,56 eurot. Kostja on saanud sõiduauto Renault Laguna müügist 1300 eurot. Kokku saab kostja ühisvara 6294,37 euro väärtuses. Kohustus Swedbank AS ees summas 668,38 eurot tuleb jätta võrdsetes osades poolte kanda. Arvestades, et kostja on kandnud kohustuse täies ulatuses tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis ½ osas. Kuna kohtuotsuse tegemise ajaks on kohustus AS Swedbank ees tervikuna täidetud, siis ei jää laenulepingujärgset kohustust enam kummagi poole kanda, vaid hagejalt tuleb välja mõista hüvitis kostja kasuks. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus varale summas 41 595,61 eurot (41 929,80-334,19) ja kostjal on õigus varale summas 41 929,80 eurot. Hagejale jääb vara summas 77 565,22 eurot ning enamsaadud ühisvara eest tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks hüvitis summas 35 969,61 eurot. 15. Menetluskulude jaotamisel kuulub kohaldamisele

§ 164lg 1.

Kuna kohus rahuldab nii hagi kui vastuhagi osaliselt, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt

§ 177lg 1 p 2.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

  1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni punktide 2, 3.9, 3.10 ja 3.11 sisule vastavas ulatuses ning osas, millega kohus jättis ühisvarana jagamata saunamaja ja kasvuhoone kui vallasasjad, ning samuti osas, millega kohus jättis jagamata kostja valduses oleva sularaha või alternatiivselt sellele kostja poolt pangakontol olnud rahaliste vahendite eest soetatud vara või alternatiivselt sellele nõudeõiguse kolmanda isiku vastu raha tagasisaamiseks. Hageja palub tühistada otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus lahend, millega jätta vastuhagi korteriomandi jagamise nõudes rahuldamata, mõista kostjalt välja hüvitis enamsaadud ühisvara eest ning jätta menetluskulud kostja kanda.
  2. Maakohus on ekslikult tuvastanud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn kuulumise ühisvarasse. Kuigi poolte vahel puudus vaidlus asjaolu üle, et korter on soetatud apellandi poolt enne abielu, märkis maakohus, et kumbki pool ei ole oma sellesisulist väidet tõendanud, ning jättis selle asjaolu arvestamata. Maakohus ei juhtinud kummagi poole tähelepanu tõendamise vajadusele. Maakohus juhindus sama asjaolu kindlakstegemisel muudest kohtule esitatud tõenditest ning luges kõnealuse korteriomandi ühisvarasse kuuluvaks. Asja materjalides on dokumentaalse tõendina esitatud kinnistusraamatu väljavõte, millest nähtub, et ostmise hetkel vallasasjaks olnud korteriomandi kinnistamine toimus 13.11.2003 ehk abielu kestel. Selle asjaolu tõttu on kohus juhindunud KOS § 4 lg-st 3, mille kohaselt tekib korteriomand kinnistusraamatusse kandmisega, ning jõudnud ebaõigele järeldusele. 6

(11)Vastustaja ei ole menetluses tuginenud väitele, et korteriomand kuulub ühisvarasse selle abielu ajal kinnistamise tõttu. Menetlusosalised juhindusid Riigikohtu praktikas korduvalt kinnitatud põhimõttest (nt lahendis 3-2-1-23-09), et vallasasjana omandatud korter jääb ühe abikaasa lahusvaraks ka korteriomandina, vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati abielu ajal. Kuivõrd poolte vahel ei olnud vaidlust, et apellant omandas korteri enne abiellumist, siis on apellant kinnistusraamatus omanikuna ka märgitud ning vastustajal puuduvad omandiõigusest tulenevad nõuded korteri osas. Lisaks on maakohus ekslikult korteriomandi ühisvarana jagamisel lõpetanud poolte kaasomandi korteri suhtes. PKS § 25 kohaselt tekib abikaasadel omandatud esemetele ühisomand.
  1. Apellant soovis vallasasjadest jagada muu hulgas teisaldatavat palkidest saunamaja ja kasvuhoonet. Ehkki kohtuotsusega ei ole poolte vahel jagatud ühisvarana ühtegi vallasasja, sest nende olemasolu on kohtu hinnangul tõendamata, siis saunamaja ning kasvuhoone osas on tõenduslik olukord erinev. Kasvuhoone ja palksauna olemasolu kinnitas vastustaja 21.10.2015 toimunud istungil, mistõttu puudus vastava asjaolu tõendamiseks vajadus. Istungil on kohus vastustajalt küsinud, et „kas kinnisasja väljavõte kinnitab midagi vallasvarade kohta?“ Sellele on vastustaja vastanud: „Need asjad asuvad seal. Need on kinnistuga kompleksselt seotud. Tegelikult need kuuluvad ühisele pojale.“ Järgmise väitega kinnitas vastustaja ka palksauna olemasolu, märkides, et „palkmaja on maaga püsivalt ühendatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et see maja seal asub“. Kuivõrd vastustaja on oma sõnadega kinnitanud, et poolte vahel puudub vaidlus palksauna olemasolu üle, on kohtuotsus selle jagamata jätmise osas ebaõige. Ka kasvuhoone olemasolu on vastustaja kinnitanud väitega, et need asjad asuvad seal. Kohtu põhjendus, et pooled on vallasasjad andnud enda poja omandisse, tugineb vaid vastustaja paljasõnalisele väitele. Asjaolu, et pooled kinkisid neile kuulunud kinnisasja asukohaga XXX abielu kestel oma pojale, ei muuda abikaasade omandiõigust vallasajadele.
  2. Apellant taotles ühisvarana jagada ka poolte pangakontodel olevad rahasummad või vastustaja poolt pangakontol olnud rahaliste vahendite eest soetatud vara või nõudeõiguse kolmanda isiku vastu raha tagasisaamiseks. Kohtuotsusega on apellandi nõue rahuldatud puudulikult. Kohus on jaganud pangakontodel oleva rahasumma 12.06.2015 seisuga, mil jõustus poolte abielu lahutamise kohtuotsus. Menetluse kestel selgusid asjaolud, mis viitasid vastustajapoolsele pahatahtlikule raha kõrvaldamisele või peitmisele vahetult enne abielu lahutamist. Seetõttu palus apellant kohustada vastustajat esitama nii vastustaja Nordea pangakonto kui ka teistes nii Eesti kui ka välismaa pankades ja krediidiasutustes panga- ja investeerimiskontode seni esitamata väljavõtted perioodi 01.03.2015 – 12.06.2015 kohta. Apellandi taotlus oli esitatud kohtule 21.12.2015 ehk kohtu poolt määratud tõendite ja taotluste esitamise lõpptähtajal. 17.03.2016 kohtuistungil jättis kohus apellandi taotluse rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul oli taotlus liiga abstraktne pankade osas. Apellant esitas kohtu tegevusele vastuväite, kuid kohus ei andnud apellandile võimalust oma taotlust täpsustada. 27.04.2016 istungiprotokollist nähtub üllatuslikult, et täiendavate pangakontode väljavõtete kogumise taotluse jättis kohus rahuldamata hoopis taotlusest loobumise tõttu 17.03.2016 kohtuistungil. Ka nimetatud kohtu tegevusele esitas apellant vastuväite. 7
(11)Ehkki kohus tunnistas eksimust taotlusest loobumise osas, jättis kohus vastuväite rahuldamise raames pangakontode taotluse jätkuvalt rahuldamata. Istungiprotokollist nähtub kohtu põhjendus, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele 17.03 toimunud istungil esitanud käesoleva ajani kohtule mitte ühegi teise panga ega krediidiasutuse nime. Eeltoodud kohtu põhjendus on uudne, sest 17.03.2015 toimunud kohtuistungil kohus apellandile vastavaid selgitusi ei andnud. Samuti ei nähtu kõnealusest protokollist, et kohus oleks andnud apellandile tähtaja taotluse korrigeerimiseks. Tegelikult kohus märkis üksnes, et hageja oleks pidanud ise teadma taotluse abstraktsusest ning kuivõrd taotluste esitamise lõpptähtaeg oli 21.12.2015, siis kohus enam tõendeid ei kogu ega taotlusi vastu ei võta. Kõnealuses taotluses sisaldus ka konkreetselt nimetatuna nõue Nordea Panga väljavõtte kogumiseks vastaval perioodi, kuid kohus jättis selle samuti kogumis rahuldamata. Kohus märkis, et Nordea Panga väljavõte on kohtutoimikus olemas. Kohtu põhjendus on väär, sest kohtutoimikus on vastustaja Nordea Panga väljavõte üksnes abielu lahutamise jõustumise päeva 12.06.2015 kohta, mitte perioodi 01.03.2015 - 12.06.2015 kohta. Samas on just perioodina esitatud väljavõtete vajalikkust kohus aktsepteerinud, kui nõudis neid Swedbank ning Helsingin OP Pankki kohta. Vastus apellatsioonkaebusele 20. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel osaliselt tühistada ning saata tsiviilasi esimese astme kohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks. Osaliselt tuleb maakohtu otsus tühistada ja ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse. Osaliselt on maakohtu otsus õige ja selle tühistamiseks alust ei ole. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Selguse mõttes märgib ringkonnakohus, et nimetab käesoleva otsuse põhjendustes olenemata vastuhagi esitamisest OP hagejaks ja LJP kostjaks. I
  2. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ekslikult leidnud, et korteriomand asukohaga XXX, Tallinn kuulub poolte ühisvarasse. Poolte vahel puudus vaidlus, et korter soetati apellandi poolt enne poolte abielu sõlmimist. Kostja ei tõendanud menetluses oma väiteid, et ta andis korteri soetamiseks hagejale raha.
  3. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt muutus korter poolte ühisvaraks selle kinnistamise tõttu abielu ajal. Maakohus on nimetatud osas kohaldanud ebaõigesti KOS § 4 lg 3 ja PKS §
  4. Vallasasjaks olnud eluruumi kui ühe abikaasa lahusvara kinnistamisel abielu ajal ei teki EES § 21¹ ja PKS § 15 lg 1 (kuni 30.juuni 2010 kehtinud versioonis) koosmõjus abikaasade ühisomandit (vt selle kohta RKTKo 3-2-1-16-05 ja 3-2-1-77-07), vaidlusalune korter on seetõttu hageja lahusvara.
  5. Ühisomand ei saanud tekkida vaidlusaluse korteri osas ka tulenevalt asjaolust, et pooled käsitlesid korterit hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel ühisomanikena. Samuti ei saa abikaasade vastastikkusest testamendist tuleneda korteri kuulumine ühisvara hulka. Kostja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-160-04 ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohane. Viidatud lahendis esines olukord, kus kinnistu ostu-müügilepingus sisaldus kokkulepe omandada kinnistu kaasomandisse, mis on käsitatav abieluvaralepinguna hoolimata lepingu pealkirjastamisest 8

(11)müügilepinguna. Riigikohus on lahendis juhtinud tähelepanu, et kokkulepe peab sellisel juhul vastama oma põhiolemuselt abieluvaralepingule ning täidetud peavad olema vajalikud vorminõuded. 07.03.2008 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (I kd, tl 77-82) on sõlmitud hageja ja AS Hansapank vahel. Lepingust nähtuvalt ei ole käesoleva vaidluse pooli määratletud kaasomanikena, vaid kostjat on määratletud kui hageja abikaasat, kes annab nõusoleku vastava lepingu sõlmimiseks. Nimetatust ei saa tuletada poolte tahet abieluvaralepingu sõlmimiseks. Poolte vastastikkuses testamendis (I kd, tl 83-85) puuduvad samuti tahteavaldused, mis viitaksid abieluvaralepingu sõlmimise tahtele. Testamendi p 1.
  1. kohaselt on vaidluse pooled nimetanud teineteist vastastikku endi pärijaks nii, et selle, kes neist varem sureb, kogu vara pärijaks, samuti vallas- või kinnisasjade, ükskõik kus need asuvad või millest koosnevad, on see, kes kauem elab. Selline üldiselt määratletud tahteavaldus ei saanud kaasa tuua hagejale kinnisasjana kuulunud korteriomandi üleminekut poolte eluajal nende ühisvara hulka. Asjaolu, et hageja on teises tsiviilasjas käsitlenud korterit poolte ühisvarana tulenevalt samast testamendist, ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, sest seadust kohaldab kohus.
  2. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus rahuldas LJP hagi ja lõpetas poolte kaasomandi korteriomandile, tunnistas hageja ainuomandiõigust korteriomandile ja mõistis välja hagejalt kostja kasuks rahalise hüvitise 35 969,61 eurot. II
  3. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb olenemata apellatsioonkaebuse väidetest täiendada hageja nõude osas, mis puudutab palkidest saunamaja ja kasvuhoone jagamist. Esialgses hagis taotles hageja vallasvarana kasvuhoone jagamist. 06.11.2015 täpsustatud nõudes (I kd, tl 135) hageja nimetatud esemete jagamist ei nõudnud. Palksauna pole hageja ühegi menetlusdokumendi nõudes märkinud, siiski on hageja neid esemeid hagides sisalduvates vara loeteludes märkinud ning pooled ja kohus on hageja nõuet mõistnud sellisena, et hageja soovib jagada vallasvarana poolte ühisvara hulka kuuluvat palkidest saunamaja hinnaga 12 000 eurot ja kasvuhoonet hinnaga 1000 eurot (vt protokoll I kd, tl 127 ja vallasvara loetelu II kd, tl 22). Seega tulnuks maakohtul vastav nõue kohtuotsuse resolutsioonis korrektselt lahendada. Maakohus seda teinud ei ole, kuid ringkonnakohus saab nimetatud menetlusliku minetuse kõrvaldada, jättes otsuse resolutsioonis nimetatud nõude rahuldamata.
  4. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kostja võttis omaks nimetatud vallasasjade kuulumise ühisvara hulka. Kostja on selgitanud palkidest saunamaja kohta (21.10.2015 kohtuistungi protokoll I kd, tl 127), et „palkmaja on maaga püsivalt ühendatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et see maja seal asub.“ Nimetatust saab järeldada, et kostja pidas palkmaja kinnisasja oluliseks osaks või päraldiseks (vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ja § 57 lg 1 mõttes). Kuivõrd kinnisasi kuulus vaidlustamata asjaolude kohaselt poolte pojale, ei saa kostja omaksvõtust järeldada, et kostja võttis omaks asja kuulumise ühisvara hulka.
  5. Kasvuhoone olemasolu ja kuulumist ühisvara hulka ei ole kostja samuti omaks võtnud. Kostja juhtis menetluses tähelepanu asjaolule, et hageja pole esile toonud ega tõendanud, millal kasvuhoone on soetatud ja mis liiki vallasasjaga tegu oli. 24.01.2016 menetlusdokumendis (II kd, tl 70) ei pidanud kostja palkidest saunamaja ega kasvuhoonet ühisvara hulka kuuluvateks, seades kahtluse alla, kas selline vara üldse eksisteerib ja kuulub poolte ühisvara hulka. Samuti leidis kostja, et hageja ei olnud nimetatud osas vara piisavalt identifitseerinud. Seega ei saanud maakohus lähtuda kostja omaksvõtust palkidest saunamaja ja kasvuhoone osas. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja seda nõuet rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud, et tegemist on poolte ühisvara hulka kuuluvate esemetega. 9
(11)III 30. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes rahuldamata hageja nõude osas, mis puudutab kostja valduses oleva sularaha jagamist või alternatiivselt kostja poolt pangakontol olnud rahaliste vahendite eest soetatud vara jagamist või alternatiivselt kolmanda isiku vastu raha tagasisaamiseks oleva nõudeõiguse jagamist. 31.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab

§ 435

lg 1 järgi teha pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab

§ 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 392

lg 3 järgi võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Kohtul tuleb eelmenetluses pooltele vajadusel selgitada, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama.

  1. 06.11.2015 esitatud menetlusdokumendis tugines hageja hinnangule, et kostja on teadlikult kõrvaldanud valdava osa pangakontodel olnud rahalisi vahendeid hiljemalt abielulahutuse jõustumiseks 12.06.
  2. Hageja viitas asjaolule, et kostja ei avaldanud andmeid sõidukite kohta ja leidis, et ei saa olla juhus, et just lahutuse jõustumise päevaks (12.06.2015), on kostja Swedbank AS pangakonto jääk olematu. Hageja ei pidanud usutavaks, et kostja on kulutanud kõik enda rahalised vahendid kuu keskpaigaks ehk 12.06.
  3. Hageja viitas kostja elustiilile ja leidis, et kostja opereerib enda rahaliste vahenditega sellise arvestusega, et konto jääk ei oleks paisutatud. Hageja tõi esile vastuhagi lisadest nähtuva asjaolu, et kostja tegi hagejale kuu teises pooles ehk
  4. kuupäeva paiku keskmiselt 200 euro suurusi ülekandeid, mistõttu ei olnud eluliselt usutav, et kostja rahalised vahendid abielu lahutamise ajaks olid nii minimaalsed. Kostja pangakonto oli 12.06.2015 seisuga 70 eurot, samas on kostja teinud hagejale juba 7 päeva hiljem 169 euro suuruse makse, rääkimata muudest tasumistest, mida väljavõttes kajastatud ei ole. Millele kostja ülejäänud raha kulus või kui suur rahasumma oli kostja kontol abielu lahutusele vahetult eelnenud ajal hoiustatud, tõendilt ei nähtunud.
  5. Hageja taotles esialgselt, et kostja ise esitaks konto(de) väljavõtte enne abielu lahutava kohtuotsuse tegemist ja selle jõustumist. Tõendist oleks hageja hinnangul selgunud, kas kostja on kõrvaldanud pangakontol olnud raha sularahana väljavõtmise teel, kellelegi rahasumma ülekandmise teel, mõne hüve soetamise teel või mingil muul moel, mis kuulub samuti ühisvara hulka. Abielu lahutamist kohtu kaudu taotles kostja 16.03.2015 lepingulise esindaja vahendusel esitatud hagiavaldusega. Seega võis hageja hinnangul eeldada, et kostja tegi enda huve kaitsvaid ja eelkirjeldatut ettevalmistavaid toiminguid juba 2015 märtsis, kui ta oli endale palganud õigusalase nõustaja. Hageja leidis, et asjakohased on Helsingin OP Pankki OYJ-s ja Swedbank AS-is kontode väljavõtted nii sissetulekute kui ka väljaminekute osas perioodil vähemalt 01.03.2015 – 12.06.2015 ehk kogu abielu lahutamise kohtumenetluse kestuse jooksul. 13.08.2015 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet ning palus jagada poolte ühisvarana ka LJP valduses oleva sularaha või alternatiivselt LJP poolt pangakontol olnud rahaliste vahendite eest soetatud vara või alternatiivselt nõudeõigus kolmanda isiku vastu raha tagasisaamiseks. 26.11.2015 kohtuistungil rahuldas maakohus selle taotluse ja kohustas kostjat esitama konto väljavõtte. Tähtaega kostjale maakohus kohtumääruse täitmiseks ei määranud. 14.12.2015 menetlusdokumendis tuletas 10

(11)hageja maakohtule meelde, et kostja on eiranud kohtu korraldust esitada väljavõte, ja rõhutas, et kohtu määruse täitmisest kostja poolt olenevad ka tema menetluslikud taotlused. 21.12.2015 menetlusdokumendis kordas hageja veelkord oma taotlust ja esitas uue taotluse. Taotluse põhjenduste kohaselt ilmnes kostja Swedbank AS pangakonto väljavõttest, et kostja on ise teinud sellele ülekandeid tema nimel olevalt pangakontolt. Hageja kahtlustas, et vara võib olla kostja kontrolli alt välja viidud ja taotles, et kostja esitaks Nordea panga konto väljavõtte, aga ka teistes nii Eesti kui ka välismaa pankades ja krediidiasutustes enda panga- ja investeerimiskontode seni esitamata väljavõtted perioodi 01.03.2015 -12.06.2015 kohta. 15.12.2015 esitas kostja Swedbank AS ja Tampere panga konto väljavõtte vaidlusaluste perioodide kohta. 17.03.2016 kohtuistungil loobus hageja protokolli kohaselt (I kd, lk 190-192) taotlustest tõendite kogumiseks, kuna kostja on pangakonto väljavõtted esitanud, lisades hiljem, et jääb 21.12.2015 menetlusdokumendi p-s 6 sisalduva taotluse juurde nõuda välja kostja pankade väljavõtted (hageja pidas silmas 21.12.2015 menetlusdokumendis esitatud uut taotlust). Sellele vastas 17.03.2016 protokolli kohaselt kostja esindaja, et temale kliendi poolt esitatud info kohaselt kliendil puuduvad muud kontod. Protokolli kohaselt kohus taotlust ei lahendanud. 21.03.2016 protokolli parandamise taotluses väidab hageja, et protokollis ei kajastu asjaolu, et kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna taotlus oli liialt abstraktne, samuti, et hageja esitas kohtu tegevusele vastuväite. Hageja leidis, et taotlus ei olnud liialt abstraktne, kuna oli piisavalt selge vähemalt Nordea panga osas. 27.04.2016 jättis kohus protokolli parandamise taotluse rahuldamata, eristamata hageja varasemat ja uut taotlust. Seejärel, lahendades hageja vastuväidet kohtu tegevusele, põhjendas maakohus seda sellega, et jättis 17.03.2016 kohtuistungil rahuldamata uue taotluse põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et kostjal on kontosid peale Swedbank, Nordea ja Soome panga. Kohus leidis, et ei saa hakata saatma päringuid kõikidele mõeldavatele pankadele ja jättis hageja vastuväite rahuldamata. Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele. 35. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult käesolevas olukorras rahuldamata hageja taotluse. Kui taotlus ei olnud piisavalt selge, tuli anda hagejale võimalus selle konkretiseerimiseks. Vähemalt Nordea panga osas ei olnud taotlus ka ebaselge ja selle rahuldamata jätmiseks ei olnud kohtu poolt märgitud põhjusel alust. Jättes taotluse konkretiseerimise võimaluse hagejale andmata, rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse norme ja võttis hagejalt võimaluse oma nõuet määratleda ja väiteid tõendada. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest tulenevalt esitatavate tõendite olemusest võib hageja oma nõuet täpsustada ja kostja esitada vastuväiteid sellele ning omapoolseid tõendeid. Asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogum on seega vaidlusaluse nõude osas niivõrd ulatuslik, et tingib tsiviilasja osalise maakohtule uueks lahendamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Asja uuel arutamisel peab maakohus andma hagejale võimaluse taotlust täpsustada ja selle lahendama. IV 37. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb tühistada ka maakohtu menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.