← Eesti

3-17-25/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-25

§ 55lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

Säte ei konkretiseeri, millises mahus ning millistel tingimustel, ruumides või vahenditega tuleks kinnipeetavatele tagada kehakultuuriga tegelemise võimalus. Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.2 järgi on kinnipeetavatel võimalik kasutada spordisaali ning seda tehakse sektsioonide kaupa graafiku järgi. Kaebaja ei väida, et tal ei võimaldata üldse kehakultuuriga tegeleda. Seega on kaebajale üldiselt kehakultuuriga tegelemine tagatud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetse spordivarustuse paigaldamist ega selle kasutamise võimaldamist, kui talle on tagatud

§ 55

lg-s 1 sätestatud kehakultuuriga tegelemise võimalus.

§ 55

lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tallinna Vangla 19.12.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/371-2 kohaselt puudub vangla esimeses üksuses ehituslikest põhjustest tingituna võimalus jalutada jalutusaias. Kaebaja ei väida, et talle ei oleks tagatud ühe tunni pikkust jalutuskäiku värskes õhus. Ka haldusasja nr 3-16-2285 materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et jalutusbokside katus ei ole kaetud selliselt, et see ei võimaldaks värske õhu liikumist (28.02.2017 kohtuistungi protokoll). Seega oli kaebajale värskes õhus jalutamine tagatud.

§ 55

lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda jalutamist jalutusboksi asemel jalutusaias, kui kinnipeetavale on tagatud

§ 55lg-s 2 ette nähtud jalutuskäik värskes õhus.

Konkreetsete sporditegemise tarvete ega jalutusala erinevused vanglates või ühe vangla erinevates üksustes ei ole käsitatavad kaebaja diskrimineerimisena, kui kehakultuuriga tegelemise ning jalutamise võimalused on olnud kaebajale seaduses sätestatud mahus tegelikult tagatud.

  1. AN esitas halduskohtu määruse peale 16.03.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 17.03.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. AN jääb Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määruse peale esitatud määruskaebuses kõigi varem esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on tuvastanud õigesti kaebuse tagastamist tingivad asjaolud. AN ei ole kasutanud võimalust esitada määruskaebuses halduskohtu järeldusi ümberlükkavaid väiteid. Nõustudes halduskohtu määruse 2

(3)3-17-25 põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.