← Eesti

2-15-17720/58

Obsah (6)§ 651§ 657§ 3401§ 652§ 3§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 657 lg 1 p 3 järgi tuleb maakohtu otsus seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja II suhtes. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata tagasi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles maakohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 20. Esmalt piiritleb kolleegium maakohtu otsuse vaidlustamise ulatust.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I pole maakohtu otsust vaidlustanud. Seetõttu ja arvestades, et kostja I sai maakohtu otsuse kätte 5.07.2016, on maakohtu otsus kostja I osas jõustunud. Vastavas ulatuses ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei hinda (

§ 651lg 1).

  1. Järgnevalt hindab ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus.
  2. Maakohus rahuldas hagi kostja II suhtes, sest leidis, et hageja nõue pole aegunud. Maakohtu hinnangul hakkas nõude (kui terviku) aegumine kulgema alates laenulepingu ülesütlemisest 30.04.
  3. Kolleegium ei nõustu maakohtu sellise järeldusega järgmistel põhjustel.
  4. Laenulepingu p 4.1 järgi oli kostjate kohustuste täitmise tähtpäevaks iga kuu
  5. kuupäev (I kd, tl 10). Seega võis hageja nõuda kostjatelt kohustuste täitmist osamaksete kaupa. Osamaksetena tagastatava laenu võtmisest tulenevad kohustused on korduvad kohustused TsÜS § 154 tähenduses (vt Riigikohtu
  6. veebruari
  7. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-153-10, p 12). Seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel kohaldada TsÜS § 154, mille järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks.
  8. Aegumise puhul tuleb samas eristada enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamakseid ja ülesütlemise järel sissenõutavaks muutunud summat. Lepingu 4

(6)ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustustega ja aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude sissenõutavaks muutumisega (Riigikohtu
  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11;
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 12).
  5. Maakohus on käsitlenud hageja nõuet kui tervikut ega ole eristanud enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamakseid ja ülesütlemise järel sissenõutavaks muutunud summat. Maakohus pole ka tuvastanud, millal muutusid osamaksed sissenõutavaks ning millal algas aegumistähtaeg iga üksiku kohustuse jaoks. Maakohtu otsus põhineb seega materiaalõiguse normide (TsÜS § 154 ja TsÜS § 147 lg 1) ebaõigel kohaldamisel ning maakohtu otsus tuleb seepärast edasikaevatud osas tühistada.
  6. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks ise uut lahendit teha, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Seetõttu saadab ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule uueks lahendamiseks (

§ 657lg 1 p 3).

  1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksed ja ülesütlemise järel sissenõutavaks muutunud summad. Nii osamaksete kui lepingu ülesütlemise järel sissenõutavaks muutunud summade aegumist tuleb hinnata eraldi. Maakohtul tuleb samuti võtta seisukoht, kas hageja nõude aegumine võis TsÜS § 159 lg 1 alusel katkeda. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine (vt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 13). Seejuures tuleb arvestada, et solidaarvõlgnike nõuete aegumisi tuleb käsitleda teineteisest lahutatult (VÕS § 68 lg 3).
  4. Maakohtul tuleb lisaks tuvastada, millise võlgnevuse katteks on hageja arvestanud täitemenetlusest nr 179/2013/1422 laekunud 10 102,70 eurot. Hagiavalduse kohaselt arvestas hageja 10 102,70 eurot laenulepingu nr 09220126370 katteks, kuid hagiavaldusele lisatud tagasimaksete ajaloost (I kd, tl 49-52) ei ole võimalik aru saada, kas ja kui suures ulatuses on seda summat arvestatud enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksete ja ülesütlemise järel sissenõutavaks muutunud summade katteks. Maakohtul tuleb vajadusel anda hagejale täiendav tähtaeg hagiavalduse täpsustamiseks (

§ 3401lg 1).

  1. Ülesütlemise järel sissenõutavaks muutunud summa tagastamise nõue muutub VÕS § 399 lg 1 ja § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisest. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja edastas laenulepingu ülesütlemise hoiatuse kostjale II aadressidele XXX, CCC ja BBB 4.04.2013 (I kd, tl 37-39). Selles teates informeeris hageja kostjat II, et ütleb laenulepingu üles 30.04.2013, kui kostja II ei tasu olemasolevat võlgnevust hiljemalt 29.04.
  2. TsÜS § 69 lg 3 sätestab, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega pole määrava tähtsusega see, kas kostja II sai 4.04.2013 teate faktiliselt kätte, kuid asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas saajal (kostjal II) oli mõistlik võimalus ülesütlemisteate sisuga tutvuda. 5

(6)
  1. Apellatsioonkaebuse muid väiteid ei pea kolleegium põhjendatuks ning vastab nendele järgmist.
  2. Kostja II seisukoht, mille kohaselt ei mõistnud ta laenulepingu allkirjastamisel selle sisu sh seda, et laenulepingu allkirjastamisega võtab kostja II endale lepingus märgitud kohustused, on väheveenev. Kostja II selgituste kohaselt tahtsid tema poeg ja kostja I soetada ühise kodu rajamiseks Jõetamme III kinnistu, kuid vajasid selleks hagejalt laenu (I kd, tl 67). Nad palusid, et kostja II tuleks koos kostjaga I teiseks laenutaotlejaks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellises olukorras pidi lepingu sisu, sh laenu saamise eesmärk olema kostjale II mõistetav. Vastupidist pole kostja II põhistanud ega tõendanud. Kostja II väide, et ta ei soovinud laenu oma isiklikuks otstarbeks, lepingu kehtivust ei mõjuta ega viita iseenesest sellele, et leping ei olnud kostja II tahtega kooskõlas.
  3. Asjaolu, et kostja II arvelduskontole pole laenusummat kantud, ei vabasta kostjat II lepingu täitmise kohustusest. Laenulepingus on hageja, kostja II ja kostja I leppinud kokku, et hageja kannab laenusumma kostja I kontole (tl 10, laenulepingu p-d 3 ja 1). Sellest, et laenu on alates lepingu sõlmimisest tasunud kostja I, pole võimalik järeldada, et hageja on aktsepteerinud kohustatud isikuna vaid kostjat I ning et kostja II suhtes leping ei kehti. Laenulepingu p-s 6.3 on hageja, kostja II ja kostja I leppinud kokku, et kostja II ja kostja I vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Solidaarse vastutuse korral võib võlausaldaja (hageja) nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1).
  4. Väited, mille kohaselt polnud kostjale II solidaarkohustuse sisu lepingu sõlmimisel selgitatud ning ta polnud saanud lepingu osaks olevate üldtingimustega tutvuda, on esitatud apellatsioonimenetluses esmakordselt.

§ 652

lg 3 eelduste täitmata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus need väited tähelepanuta. 34. Kostja II on apellatsioonkaebuses tuginenud etteheitele, et maakohus vähendas viiviste suurust omaalgatuslikult. Kolleegium ei anna kostja II sellele väitele õiguslikku hinnangut, sest viiviste vähendamine kostja II subjektiivseid õigusi ei riiva ja kostjal II puudub seetõttu selles küsimuses kaebeõigus (

§ 3lg 1).

  1. Kolleegium ei nõustu kostja II arvamusega viivisvõlgnevuse kujunemise ebaselguse kohta. Hagiavaldusest ning sellele lisatud laenumaksete tagasimaksete ajaloo tabelist on viivisvõlgnevuse kujunemine järgitav. Menetluskulud
  2. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lõike 3 viimane lause).

Seega menetluskulud, sh käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kulud, jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.