← Eesti

1-16-841/22

1-16-841 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-841 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Marko Sulsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marko Suls (ik: 36911270211; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 17.04.2017.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON

  1. Vabastada Marko Suls karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 05.01.2018.a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Marko Suls katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
  3. Kohaldada Marko Sulsi suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ning läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.
  4. Marko Sulsile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  5. Marko Suls vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja Marko Sulsile. prokurörile, Vangla Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 05.04.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava Marko Sulsi kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Marko Suls on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.03.2016.a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 2 aasta ja 3-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 05.10.2015.a ja lõpp on 05.01.2018.a. Marko Sulsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist 2 on arhveeritud. Reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Vangistuse ajal osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Marko Sulsi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et isikul on olemas sotsiaalne tugivõrgustik. Nende vahel on head ja toetavad suhted. Vestluse käigus kinnipeetava õega selgus, et nad on valmis Marko Sulsi igati toetama. Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda aadressile Xxxx. Kinnistusregistri andmete järgi kuulub antud korter kinnipeetava õele. Kinnipeetava õe sõnul on Marko Sulsil võimalik asuda peale tingimisi enne tähtaega vabanemist elama antud korterisse. Kinnipeetava õe sõnul on nad valmis ka majanduslikult Marko Sulsi peale vabanemist toetama. Marko Suls taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Marko Sulsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära 3 toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab Marko Suls katseaja määramist kuni 05.01.2018 ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Samuti toetab Marko Sulsi vabastamist riiklikku süüdistust esindanud ringkonnaprokurör Arika Almann. Prokuratuur ei soovi Marko Suls tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Marko Sulsi arvamuse, leiab, et Marko Sulsi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Marko Sulsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning tema käitumist vanglas võib hinnata korrektseks, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda sõltuvusprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Marko Sulsil lisaks elukohale olemas ka lähedaste toetus. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.