1-14-10226/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. aprill 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10226 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Maarja Germann (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 11.04.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Lehismaa, isikukood 37005082233xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Lehismaa on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 20 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 23.06.2000 ja lõpp 23.06.
2. Kinnipidamisasutuses Sergei Lehismaa kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas aadressil xxx. Käesolevaks hetkeks on hoone hävinenud. Isikule on xxxpoolt broneeritud vabanemisel elukoht, xxx. Tegu on sotsiaalmajaga, kus enamik elanikest on vangistusest vabanenud. Kinnipeetaval on keskharidus. On õppinud ehituse eriala, mis jäi vangistuse tõttu pooleli. Riigikeele oskus xxx tasemel. Vanglas xxx eriala. Enda sõnul kinnipidamise ajal töötanud xxx ja xxx Periooditi töötanud ka Viru Vanglas majandustöödel, viimati
3. aastal. Soovib omandada lisaeriala, et suurendada töötamise võimalusi. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. K-raha andmetel täitamata rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis 1416.00 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad õde ja 1 poeg. Veel on olemas vend, kellega ei suhtle. Kuritegelikust käitumisest tuleneb, et isikul on teisi ärakasutav ning riskiv ja hoolimatu elustiil. On võimeline teisi manipuleerima enda eesmärkide saavutamiseks. Ei arvesta tegude tagajärgedega. Arvestades isiku korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse tustaga inimesed. Alkoholi tarvitas aeg-ajalt, tunnistab, et jõi end väga purju. Sõltuvust diagnoositud pole. Alkoholijoobes toimepandud vägivaldne kuritegu. Läbinud vestlused psühholoogiga - käesoleval ajal probleemi ei esine, kuna on viibinud pikka aega vangistuses. Tegelenud enda arendamisega ega ei soovi raisata aega ega jõudu alkoholi tarvitamisele. Põhjendamatult kõrge enesehinnang. Veidi egotsentriline, sotsiaalselt isoleeritud ei ole. Kroonilisi haigusi diagnoositud ei ole. Vasaku käe funktsioonihäire ei võimalda füüsilist koormust nõudvaid töid täies mahus teha. Töövõimetus 70% ulatuses. Sotsiaalsed oskused vähesed - suhtlemisel esinenud karjumist ning kohatuid märkuseid ametnike suhtes. Stressiolukorras muutub agressiivseks. Käesolev kuritegu kehaline väärkohtlemine (kaaskinnipeetava ründamine). Impulsiivne, käitub mõtlematult. Seadnud konkreetsed eesmärgid: suhelda pojaga, leida töö, asuda õiguskuulekale käitumisele. Enda sõnul olnud piisavalt kaua vangistuses, mis on andnud võimaluse elu üle järele mõelda. Eesmärkideks enesearendamine, pere loomine ja töötamine. Eesmärgid realistlikud, võib olla raskusi nende realiseerimisega. Mitmed kriminaalkorras karistatused ja distsiplinaarkorras karistatused vangistuses olles viitavad probleemide lahendamise oskamatusele. Suheldes verbaalselt agressiivne, võib manipuleerida teiste inimestega. Kriminaalhooldusel ei ole olnud. Alus kahelda motivatsioonis loobuda kuritegelikust käitumisest, kuna vanglas on rikkunud sisekorraeeskirju ning sooritanud uue kuriteo. Osales sotsiaalprogrammides “xxx“, „xxx“, „xxx“, „xxx“, „xxx, suhtlemine, rollid, perekond kui süsteem“. Kinnipeetav on karistatud 13 korda, viimase kuriteo pani toime vanglas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 41%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 51%. Viru Vangla ei toeta Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Sergei Lehismaa soovis elama asuda sotsiaalmajja aadressiga xxx Telefonivestluses xxx sotsiaalteenistuse töötajaga selgus, et Sergei Lehismaa ei ole esitanud taotlust/avaldust eluruumi saamiseks sotsiaalmajas – seega sotsiaalkomisjon ei ole arutanud Sergei Lehismaale eluaseme andmise küsimust. 07.02.2017 saabus kriminaalhooldusametnikule elektroonilisel teel teavitus selle kohta, et Sergei Lehismaa vabanemise järgselt asub elama xxx asuvasse xxx. Telefonivestluses aktiveerimiskeskuse töötaja väitis, et käesoleval ajal keskuses ühtegi vaba kohta ei ole, kuid juhul, kui kohus teeb Sergei Lehismaa suhtes vabastamisotsuse, keskus garanteerib Sergei Lehismaale eluruumi vabanemise päevaks. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Kriminaalkorras karistatud 13 korda. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sergei Lehismaa soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Sergei Lehismaa arvamuse, leiab, et Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Sergei Lehismaa on kriminaalkorras karistatud 13 korda, viimased 2 kuritegu pani toime vangistuses. Tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Sergei Lehismaa´l on vabanemisjärgselt võimalik asuda xxx, garanteeritud töökoht puudub. Positiivseks võib lugeda, et vanglas osales ta tööhõives, on õppinud riigikeelt ja omandanud abikoka eriala, osalenud sotsiaalprogrammides. Need asjaolud näitavad, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on 13 korda kriminaalkorras karistatud, viimased 2 kuritegu pani toime vanglas, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Sergei Lehismaa kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Sergei Lehismaa ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ning vanglas on ta toime pannud 2 kuritegu, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud korrale. Tal oli ka enne vangistusse sattumist olemas elukoht, kuid vaatamata sellele pani ta toime uue esimese astme kuriteo. Kohtul 3 puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Lehismaa vabastamisega temale Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4