) § 1055 lg 1 kohaselt võib nõuda kestva kahju tekitamise lõpetamist, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohus leiab, et hageja nõue, mis on pealkirjastatud lähenemiskeeluna, on sisuliselt nõue muude abinõude rakendamiseks tulevikus kahju tekitamise vältimiseks, kuivõrd hageja ei soovi keelata kostjal endale 2/4 füüsiliselt läheneda, vaid soovib keelata kostjal temaga kaugsidevahendite teel suhtlemine. 4.
lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kostja kestvalt ja õigusvastaselt tekitab hagejale kahju. Praegusel juhul tugineb hageja kostja poolt tema isiklike õiguste õigusvastasele rikkumisele.
lg-te 1 ja 2 kohaselt mh eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
6. Kohtu hinnangul on arvestades eelmises punktis toodut täidetud
Eelnevalt tuvastas kohus kostja tegevuse õigusvastasuse. Samuti võib kostja tegevust pidada kestvaks, kuivõrd kirjade saatmine hagejale kestis 2014. a lõpust sisuliselt kuni hagi esitamiseni. Ka kostja menetluse käigus esitatud seisukohad annavad alust arvata, et oht tema õigusvastase tegevuse jätkumiseks on reaalne. Kohtu hinnangul ei ole kostja käitumine selline, mida hageja peaks mõistliku arusaama järgi taluma
Kohus peab hageja taotletud isikuõiguste kaitse abinõusid – keelata kostjal hagejaga igasugune kaugsidevahendite teel suhtlemine – sobivaks vältimaks hageja isikuõiguste edaspidist rikkumist, arvestades asjaolu, et kostja tegevus on seisnenud e-kirjade saatmises. Üksnes e-kirjade saatmise keelamine ei pruugi anda soovitud tagajärge, sest kostja võib jätkata oma tegevust mõne muu kaugsidevahendi kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 kohaselt võib isikuõiguste kaitse abinõusid rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Arvestades asjaolu et kohaldatav abinõu ei koorma kostjat ülemääraselt ning ei takista tema igapäevaelu, mh on kostja ise kohtuistungil väitnud, et ei soovi hagejaga suhelda, leiab kohus, et põhjendatud on isikuõiguste abinõu kohaldamine maksimaalseks tähtajaks. 3/4 7. Hageja on esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul on täidetud
järgsed eeldused kostjal hagejale tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasoluks. Kostja on saatnud kirjad, millega ta nagu eelnevalt tuvastatud rikkus hageja õigust eraelu puutumatusele. Seega on leidnud tõendamist kostja õigusvastane tegu, millega hageja õigust eraelu puutumatusele rikuti. Isikuõiguse rikkumise puhul tekib sellega eelduslikult mittevaraline kahju. Kohtu hinnangul ei esine kostja süüd välistavaid asjaolusid. Nagu kohus eelnevalt leidis, ei esine asjaolusid, mis õigustaksid kostja poolt hagejale sellises hulgas ja sisuga kirjade saatmist. Kohus leiab, et mõistlik hüvitis mittevaralise kahju eest on praegusel juhul 200 eurot. Kohus möönab, et hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta on vajanud psühholoogi abi ning tema enda poolt psühholoogile esitatud väidetest tulenevalt võib selle olla põhjustanud kostja käitumine. Samas on kostja poolne õigusvastane tegevus piirdunud üksnes e-kirjade saatmisega. Kuigi nende kirjade sisu on hagejat halvustav ja kirjade hulk suur, on e-kirjade puhul saajal alati võimalik need lugemata jätta ja sellega kahju vältida. Võimalik on ka erinevate tehniliste lahenduste kasutamine selliselt, et ekirjad saaja tähelepanu ulatusse ei jõuakski, nt rämpskirjade hulka liigitamine. Seega on kostja tegevuse puhul tegemist kerge isikuõiguse rikkumisega ning hageja oleks saanud endale tekkinud kahju kergelt vältida juba pärast esimeste kostja kirjade saamist. Seetõttu on põhjendatud ka suhteliselt väike kahjuhüvitis. 8. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust 400 eurot ja esindajakulust 3696 eurot. Esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot koos käibemaksuga ja esindaja ajakulu on 30,8 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, esitatud menetlusdokumente ja asjaolu, et sisulist õiguslikku vaidlust poolte vahel ei olnud ning samuti ei vaieldud oluliste faktiliste asjaolude üle, ei ole esindaja ajakulu tervikuna põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks esindajakulu 2600 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 3000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.