lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav KAIDO HARJAK isikukood 36303080258, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, ei tööta varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Eva Tibar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kaido Harjak
Süüdi tunnistada Kaido Harjak
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Kaido Harjak ei pane 18-kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka kinnipidamise aeg 10.01.2016-11.01.2016 s.o 2 päeva. Kaido Harjak suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kaido Harjakult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 288 eurot riigituludesse. Kohustada Kaido Harjakut tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kaido Harjak, kriminaalasi 1-172138, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid: - CD-plaadid (asuvad pakituna kriminaalasja kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord materjalide juures) jätta Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
Samuti Kaido Harjak 13.03.2016 kella 23.40 paiku Tallinnas Maisi 16 majas ähvardas Jana Harjaku näo ülesse peksta nii, et talle ei jää ühtegi hammast suhu ja kõri läbi lõigata. Jana Harjak, olles varasemalt Kaido füüsilise vägivalla ohver, pidas ähvardust reaalseks ning tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Samuti tema 05.01.17 kella 16.30 paiku, viibides Tallinnas Maisi 16 majas helistas oma samas majas elavale emale Aada Rooväli´le ja ähvardas:“ kas tahad, et ma tulen ja löön sul kirvega pea otsast, kas sa seda tahadki?“ Kuna Kaido Harjak oli varem Aada Rooväli suhtes pannud toime kehalise väärkohtlemise, kartis Aada Rooväli saadud ähvardust ja võttis seda reaalse tapmisähvardusena. Seega pani Kaido Harjak toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, ehk
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Kaido Harjak, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.04.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kaido Harjakule
lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest kohtus karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 10.01.2016 – 11.01.2016, s.o 2 päeva, seega ärakandmata karistus on 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt
lg-le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - CD-plaadid (asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 288 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.