← Eesti

2-16-16137/11

Obsah (7)§ 132§ 103§ 113§ 101§ 108§ 115§ 127

KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2017, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16137 Tsiviilasi, hageja nõue AAS BTA

§ 132lg 3 alusel.

Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). 2 2-16-16137 Hageja on tõendanud kahjustatud siseviimistluse remondi kulud esitatud kalkulatsiooni ja peale veeavariid kindlustustatud korteris tehtud fotodega: Köögis said veeavarii tagajärjel kahjustada lagi ja seinad, mis tingis lae avamise, hallitustõrje tegemise, sulgemise, tapeedi eemaldamise, alusseinte korrastuse ja uue tapeedi paigalduse, kokku 450.63 €. Elutoas said veeavarii tagajärjel kahjustada lagi, seinad (tapeet) ja kaarava, mistõttu oli vajalik lagede pahteldus ja ülevärvimine, tapeedi eemaldamine, alusseinte korrastamine ja kaarava ülevärvimine, kokku 941.75 €. Magamistoas said veeavarii tagajärjel kahjustada seinad ning vajalik oli tapeedi eemaldamine, alusseinte korrastamine ja uue tapeedi paigaldus, kokku 483.12 €. Esikus said kahjustada lagi ja seinad, mistõttu tuli eemaldada vana tapeet, alusseinad tuli korrastada ning paigaldada uus tapeet, lisaks laeliistude ära võtmine ja uute paigaldus, kokku 276.42 €. WC oli vajalik lae liistude eemaldamine, lae ja seinte avamine, hallitustõrje, lae sulgemine, seinapaneelide ja laeliistude tagasipanek, kokku 100.52 €. Vannitoas oli vajalik lae avamine, hallitustõrje, lae sulgemine, värvitud seinaosa puhastus, krohvimine, pahteldus, värvimine, kokku 296.57 €. Korteris remondi teostamise tagajärjel oli vajalikud ka järgmised tööd: põrandaliistude eemaldus ja tagasipanek, ustepiirdeliistude eemaldamine ja tagasipanek, mööbli teisaldus, kardinapuude teisaldus ja elektritööd, kokku 327.52 €. Tulenevalt eeltoodust ja kalkulatsioonist ilmneb, et Hageja on hüvitanud üksnes hädavajalike remonditööde maksumuse, mis oli vajalik kahjustatud korteri veekahju eelsesse olukorda viimiseks. Seega Hageja nõue põhjendatud ja esitatud kehtiva õiguse alusel. Kuni Kostja ei ole esitanud vastutust välistavaid asjaoluseid

§ 103

lg 3 mõistes või kahju vähendamise tõendeid, on Kostja kohustatud kahjunõude Hagejale hüvitama summas 3 116.24 €. Viivisenõue

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumiseni kuni kohase täitmiseni. 04.01.2016 esitatud tagasinõudes RE-000402-2016 on Hageja märkinud nõude täitmise tähtpäevaks 20.01.2016, seega alates 21.01.2016 on Hagejal õigus lisaks põhinõudele nõuda ta viivise tasumist.

94 lg 1 sätestab intressimäära võlasuhetes, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seadusega ja lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§-s 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav interssimäär alates 01.01.2016 oli 0,05% ja alates 01.07.2016 0,00%. Viivisearvestus;

  1. 21.01.2016- 30.06.2016 on 7,05% aastas, s.o 162 päeva eest summas 96.64 €.
  2. 01.07.2016-26,10.2016 on 7% aastas, s.o 118 päeva eest summas 69.73 €. Seega seisuga 26.10.2016 on Hageja viivise nõue summas 166.37 €. 3 2-16-16137 Tõendid Hageja tugineb oma väidetes hagiavalduses viidatud õigusaktide sätetele ning tõendab oma väiteid hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega:
  3. Kindlustusvõtja poolt esitatud varakahju avaldus 9-l lehel koos piltidega- tõendatakse kahjujuhtumi toimumine ja kahju ulatus (lisa 1);
  4. Kindlustusvõtja varakindlustuse poliis nr EE-15-B1-00000883-0 2-l lehel- tõendatakse vara kindlustuse olemasolu Hageja juures ning Hageja hüvitamise kohustus (lisa 2);
  5. Ehitusark Santehnika OÜ akt 1-l lehel- tõendatakse kahju põhjus (lisa 3);
  6. Brevanor OÜ hinnapakkumine - tõendatakse kahju suurus (lisa 4);
  7. AS Vant hinnapakkumine- tõendatakse kahju suurus (lisa 5);
  8. Hageja otsus kahju hüvitamise kohta Kindlustusvõtjale 2-l lehel – tõendatakse põhjendatud alus kahju hüvitamise kohta (lisa 6);
  9. väljatrükk raamatupidamise programmist Hageja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamise kohta summas 3 116.24€ 2-l lehel– tõendatakse Hageja poolt kantud kulud (lisa 7);
  10. Tagasinõue Kostjale 2-l lehel- tõendatakse Kostjale vabatahtliku hüvitamise võimaluse andmine (lisa 8);
  11. Kostja vastus tagasinõudele 1-l lehel- tõendatakse Kostja keeldumine vabatahtlikult nõude hüvitamisest (lisa 9);
  12. Hageja vastus Kostjale- tõendatakse Kostja selgitused (lisa 10). Kompromissi pakkumine Hageja oli nõus vähendama nõuet 10% ning loobuma viivise ja kohtukulude nõudest (Kostja võit 806.72€), tingimusel, et Kostja tasub võlgnevuse summas 2 804.62 hiljemalt 30.05.2017; või Kostja loobub kohtukulude ja viivisenõudest (Kostja võit 466.37€) ning Kostja tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 86.56€, alates 10.01.
  13. a. KOSTJA VASTUS 08.12.
  14. a kirjalikus vastuses hagile nõustus kostja, et on avarii toimumises süüdi ja et sellest tekkis korteritele nr-d X ja X kahju, kuid korterile nr X tekitatud kahju oli mitte rohkem kui 200 euro. Kostja väidab, et hinnapakkumine on koostatud kogu korteri renoveerimiseks, kuid kahjustatuks ei saanud olla köök, elutuba, magamistuba ja WC. Hinnapakkumine ei ole koostatud korrektselt. Kompromissina oli kostja nõus kompenseerima kahju 500 eurto ulatuses. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, esitatud tõenditega tõendatud ja tuleb rahuldada. Kostja vastuväited ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on veekahju tagajärjel kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna Hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud veekahjujuhtumist põhjustatud kahju summas 3 116.24€, on selles ulatuses Hagejale üle läinud kahju hüvitamise nõue 4 2-16-16137 kahju tekitaja vastu. Korteriomand on Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. Korteriomanikul on teiste korteriomanike ees mitmeid kohustusi. Korteriomanik võib KOS § 10 l lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldub, et nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes (Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomaniku kohustuste kohta Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteri-omandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lgs 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, muuhulgas nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Antud juhul on tõendatud järgmised asjaolud: kindlustusvõtja oli kindlustanud ruumid aadressil XXX, Narva (poliis EE15-B1-00000883-0); kindlustatud korter sai kahjustada XXX, Narva toimunud veeavarii tõttu, mis kuulub Kostjale; veekahju põhjustas XXX, Narva pesumasinavooliku purunemise tagajärjel; ruumid, kus asus pesumasin, mis põhjustas veeavarii, kuulub Kangelaste prospekt 53-31 korteriomandi reaalosa koosseisu ning kuulub Kostjale; Kindlustusvõtjale on tekkinud siseviimistluse rikkumisest tulenev kahju summas 3 176.24€, mille BTA on kindlustusvõtjale hüvitanud summas 3116.24 (kahju miinus omavastutus); 5 2-16-16137 esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimisel; Kostja ei taganud oma korteriomandi reaalosa kasutamist selliselt, et ei kahjustataks teisi korteriomanikke. Seega on võlgnik oma kohustusi rikkunud. Veekahju põhjustamisega rikkus võlgnik KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus võlgnik KOS § 10 lgst 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (aga ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest) tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi.

§ 103

lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga

§ 103

lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõen-da, et rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu

  1. septembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15;
  3. veebruari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 11;
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Tuginedes Riigikohtu lahendi 3-2-1-186-12 punktile 11, on Riigikohus asunud seisukohale, et KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Antud juhul, ei ole Hageja tõendanud, et veeavarii toimus vääramatu jõu tõttu ning sel põhjusel võiks ta vabaneda vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on näidanud oma menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 euro. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb see summa kostjalt välja mõista. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.