Obsah (7)
§ 405§ 444§ 173§ 162§ 174§ 177§ 138Tsiviilasi nr 2-16-120027 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 11. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu
) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus
§ 405
lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
§ 444
lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
- Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
- Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - 05.11.2015 toimus Tartus Annelinna keskuse juures liiklusõnnetus, kus kostja poolt juhitud sõiduk Mazda (reg nr XXXXXX) sõitis otsa pargitud sõidukile Mitsubishi (reg nr XXXXXX) (tl 18); - liiklusõnnetuse tagajärjel purunes sõiduki Mitsubishi parempoolne suunatuli ja esistange (tl 2425); - liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping ning väljastatud poliis nr XXXXX (tl 19-20); - hageja kindlustusandjana tasus kindlustatud isiku (kostja) asemel liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud sõiduki Mitsubishi taastusremondi eest OÜ-le Assor Automobiil 755,44 eurot (tl 21).
- Hageja on esitanud kohtule kostja kui kahju põhjustanud sõidukijuhi vastu hagi kostjalt regressi korras sõiduki Mitsubishi taastusremondi maksumuse väljamõistmiseks liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet, leides, et ei ole pärast kindlustusjuhtumit selle toimumise kohalt õigusvastaselt ja süüliselt lahkunud. Kostja märgib kirjalikus vastuses hagile (tl 36), et kuna oli pime, väga udune ja vihmane ilm, raadio mängis ja pakiruumis kolisesid lahtised esemed, ei pannud kostja avarii toimumist parklas lihtsalt tähele. Kostja sai juhtumist teada paarkümmend minutit hiljem politseilt.
- Eeltoodust järeldub, et kostja ei vaidlusta asjaolu, et põhjustas sõidukijuhina kindlustusjuhtumi LKindlS § 8 lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb kohtul hageja regressinõude lahendamiseks analüüsida, kas kostja lahkus sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt. Liikluskindlustuse seaduses nende mõistete seletust esitatud ei ole. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on kohus regressinõude lahendamisel pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. Asjakohane on tuvastada üksnes see, kas kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt kehtivaid õigusakte rikkudes ehk asjakohane on tuvastada üksnes põgenemine, so süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusseaduse (LS) § 237 lg 1 tähenduses. Kui kohus tuvastab, et kostja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, siis omab see asjaolu tähtsust üksnes LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise jaoks. Tegemist ei ole sellisel juhul kostja süüdimõistmisega LS § 237 lg 1 alusel ning põhiseaduse (PS) § 23 lg 3 rikkumise küsimust ei teki (vt 3-2-1-105-06, p-d 10, 11, 13).
- Juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral sätestab LS § 169, kus muu hulgas on reguleeritud, millal tuleb liiklusõnnetusest teatada politseile ning millal selline teatamine ei ole kohustuslik. LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui inimesed 2
(4)liiklusõnnetuses vigastada ei saanud (või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid (või juht ja varalise kahju saajad) on õnnetuse asjaolud (eelkõige tekkinud varalise kahju, kahju eest vastutava isiku, liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed) kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 6 näeb ette, et sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja põhjustas oma tegevusega varalise kahjuga liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt. Politsei tuli peale juhtunut kostjale koju, misjärel vormistas kostja teate liiklusõnnetusest. Seega nii kostja (kahju tekitaja isik) kui sõiduk selgusid hiljem.
- LKindlS eelnõu seletuskirja 423 SE kohaselt saab kindlustusandja kasutada LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud tagasinõude alust vaid juhul, kui kahju põhjustanud sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt süüliselt (st eelkõige põgenedes), mitte olukorras, kus liiklusõnnetuse asjaolud vormistati ebakorrektselt või sõidukijuhid lahkusid sündmuskohalt, jättes õnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata. Kindlustusandja tagasinõudeõigus tekib näiteks olukorras, kus kahju tekitaja jäi esialgu tundmatuks (põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt), kuid hiljem põgenenud sõiduk ja sõidukijuht siiski tuvastatakse. Eraldi tuleks analüüsida sel juhul ka asjaolu üle, kas sõidukijuht sai liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkudes üleüldse aru, et toimus liiklusõnnetus. Kohus märgib, et ei nõustu kostja vastuväitega, et ta ei pannud parklas avarii toimumist tähele. Hageja on lisanud hagiavaldusele pildid nii kostja (tl 22-23) kui kannatanu (tl 24-25) sõiduki liiklusõnnetuse käigus saadud vigastustest. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuses osalenud sõidukite kahjustused sellised, et kostjale ei saanud õnnetusjuhtum jääda tähelepanuta. Mõlemal sõidukil on purunenud nii klaas- kui plastikdetailid. Fotodelt nähtuvalt ei ole tegemist üksnes kriimustustega, vaid sõidukite detailid on liiklusõnnetuse tagajärjel purunenud. Kohus on seisukohal, et kokkupõrge pidi olema kostjale äratuntav ning toimunust arusaamist ei saanud takistada võimalik müratase (eeskätt väidetavalt sõidukis mängiv raadio (kusjuures kostja ei ole väitnud, et raadio oleks mänginud valjusti), sest parklast sõitu alustades ei saanud pakiruumis olevad lahtised esemed segavalt koliseda). Samuti ei sadanud liiklusõnnetuse toimumise ajal tugevat vihma ega rahet (tl 26). Pimedus, udu ega kerge vihm ei takistanud kohtu hinnangul vaidlusaluse liiklussituatsiooni tajumist kostja poolt. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja lahkus süüliselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 237 lg 1 tähenduses, soovimata seda nõuetekohaselt vormistada.
- Kostja väide, mille kohaselt on võimalik, et mõned sõiduki Mitsubishi kahjustused ei olnud tekitatud antud avarii käigus, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väite kohta, et võimalikust tagasinõudest teades oleks kostja ise lasknud üle hinnata sõidukile Mitsubishi tekitatud kahju suuruse ning võtnud pakkumised remonditöödeks, märgib kohus järgmist. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on kahjustatud isikul sõiduki kahjustamise korral õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kohtul ei ole antud juhul põhjust kahelda selles, et kindlustusandja on hüvitanud kannatanule vaid liiklusõnnetuse eelse olukorra taastamise kulud ning et kahjustatud isik on sellega asetatud olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud. Kohtul ei ole alust arvata, et kannatanu oleks saanud kindlustusjuhtumi toimumisest ja kahju hüvitamisest kasu. 3
(4)9. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja tagasinõue LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 755,44 eurot. 10.
§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 173
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus, rahuldades hagi täies ulatuses, jätab poolte menetluskulud kostja kanda. 12.
§ 174
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja poolt tasutud riigilõiv 175 eurot on kohtukulu
§ 138
lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 175 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot (riigilõiv). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
(4)